Austroaasia moni-khmeeri keelkonna idarühma kuuluv khmeeri keel (ភាសាខ្មែរ phéasa Khmêr) on Kambodža ametikeel, seda räägitakse ka Kirde-Tai lõunaosas (põhjakhmeeri), samuti Lõuna-Vietnamis (lõunakhmeeri).
Kirjutus
Khmeeri keel kasutab oma kirja, mis on tüübilt silpkiri. Silpkirja üks märk vastab tavaliselt silbile, milles on kaashäälik + täishäälik, nt ក kâ. Khmeeri kirjas jagunevad kaashäälikud kahte sarja, â– ja ô-sari, ja sellest sõltub täishäälikute hääldus, nt â-sarjas on niisugused silbid: ក kâ, កា ka, កិ kĕ, កី kei, កឹ kœ̆, កឺ kœ, កុ kŏ, កូ ko, កួ kuŏ, កើ kaeu, កឿ kœă, កៀ kiĕ, កេ ké, កែ kê, កៃ kai, កោ kaô, កៅ kau. Mõnevõrra erinevad täishäälikud ô-sarjas: គ kô, គា kéa, គិ kĭ, គី ki, គឹ kœ̆, គឺ kœ, គុ kŭ, គូ ku, គួ kuŏ, គើ keu, គឿ kœă, គៀ kiĕ, គេ ké, គែ kê, គៃ key, គោ koŭ, គៅ kŏu. Khmeeri kirja põhisilbid (looksulgudes ladina vasted):
ក {kâ}, ខ {khâ}, គ {kô}, ឃ {khô}, ង {ngô}, ច {châ}, ឆ {chhâ}, ជ {chô}, ឈ {chhô}, ញ {nhô}, ដ {dâ}, ឋ {thâ}, ឌ {dô}, ឍ {thô}, ណ {nâ}, ត {tâ}, ថ {thâ}, ទ {tô}, ធ {thô}, ន {nô}, ប {bâ}, ផ {phâ}, ព {pô}, ភ {phô}, ម {mô}, យ {yô}, រ {rô}, ល {lô}, វ {vô}, ស {sâ}, ហ {hâ}, ឡ {lâ}, អ {’â}.
Khmeeri nimede ladina kirjas kirjutamiseks on kasutusel mitu süsteemi. 1959. a Service Géographique Khmère’i süsteemi võtsid üle ja täiendasid seda USA ja Briti kohanimekomiteed. Viimaste süsteemi (BGN/PCGN 1972) kiitis 1972. a heaks ÜRO kohanimekorralduskonverents. Kambodžas endas ei ole seda süsteemi järjekindlalt rakendatud, 1995–1997 arendati välja uus, ilma diakriitikuteta süsteem, mis on praegune faktiline omaladina. Senisest ÜRO süsteemist erineb ta põhiliselt diakriitikute puudumise poolest.
Eesti tekstis kirjutatakse khmeeri nimed ladina kirja ümber ÜRO heakskiidetud tabeli alusel, mille on 1996. a heaks kiitnud ka Emakeele Seltsi keeletoimkond. Vt ka praktilisi lihtsustusi allpool.
Kambodžas on ka olemas prantsuskeelsete nimede kiht, vt näiteid kohanimede osas allpool.
Praktilised lihtsustused
Kuivõrd paljudes allikates kasutatakse tänapäeval Kambodža nimesid ilma diakriitiliste märkideta, siis on mööndav ka eesti tekstides need ära jätta.
Hääldus
Lühidalt
Rõhk on khmeeri nimedes alati lõppsilbil. Latinisatsioon ei erista alati täishäälikute pikkust.
Pikemalt
| Tähed | Hääldus | Näited |
|---|---|---|
| a | [a(a)] | A Chén [aa tjeen], Ândas [and·aas] |
| á | [a], täpsemalt [ɒ] | Áng Cheung [aŋ tjööŋ], Bát Trach [bat traat’] |
| â | [a(a)], täpsemalt [ɒ(ɒ)] | Âk Néak [ak neak], Bâvél [bav·eel] |
| ă | [a] | Ângk Ta Ăm [aŋk taa am], Ăt Su [at suu] |
| aeu | [aə] | Ângk Khlaeu [aŋk khlaə], Véal Ândaeuk [veal and·aək] |
| ch | [tj] ~ [t’] | Ângkôr Chey [aŋk·oor tjei], Ângk Kduŏch [aŋk kduət’] |
| chh | [tšh] | Chhuk [tšhuuk], Kâmpóng Chhnăng [kamp·oŋ tšhnaŋ] |
| é | [e(e)] | Ânsâm Chék [ans·am tjeek], Koŭk Préch [kouk pret’] |
| ê | [ae] või [ää] | Ângk Kêv [aŋk kaev], Bâr Vêng [baar vääŋ] |
| ĕ | [e] | Băk Chĕnhchiĕn [bak tjen’tj·iən], Bânla S’ĕt [banl·aa s’et] |
| eă | [äa] | Ângk Reăng [aŋk räaŋ], Phteăh Srê [phtäah srae] |
| éa | [ea] | Ântréak [antr·eak], Siĕm Réab [siəm reap] |
| eu | [öö] | Ânlóng Krâpeu [anl·oŋ krap·öö] |
| i | [ii] | Ânlóng Kôkir [anl·oŋ kok·iir]. Phteăh Pring [phtäah priiŋ] |
| ĭ | [i] | Âmpĭl [amp·il], Méan Rĭtth [mean rith] |
| ng | [ŋ] | Âng [aŋ], Ngeu Thum [ŋöö thum] |
| nh | [nj] ~ [n’] | Ângkănh [aŋk·an’], Nhang [njaaŋ] |
| o | [o(o)] | Ândong [and·ooŋ], Bântéay Toch [bant·eai toot’] |
| ó | [o], täpsemalt [ɔ] | Âmphól [amph·ol] |
| ô | [o(o)], täpsemalt [ɔ(ɔ)] | Bântéay Rôka [bant·eai rok·aa] |
| ŏ | [o] | Bâr Knŏng [baar knoŋ], Ângkôr Bŏrei [aŋk·oor bor·ei] |
| œ | [öö] või [õõ] | Âmbœs [amb·ööh], Kâmpóng Spœ [kamp·oŋ spõõ] |
| œ̆ | [ö] või [õ] | Âmpĭl Tœ̆k [amp·il tõk], Ândong Krâlœ̆ng [and·ooŋ kral·öŋ] |
| s | [h] sõna lõpus | Prey Kâbbas [prei kabb·aah] |
| u | [u(u)] | Âmpĭl Chhung [amp·il tšhuuŋ], Âmpĭl Thum [amp·il thum] |
| ŭ | [u] | Âmpŭk [amp·uk], Ângkôr Chŭm [aŋk·oor tjum] |
| y | [j] ~ [i] | Bâr Yakha [baar jaakh·aa], Bathéay [baath·eai] |
| ’ | kõrisulghäälik | S’ang [s’aaŋ] |
Isikunimed
Khmeeri isikunimemall on perekonnanimi + eesnimi. Nt mehenimi Soth Sopheap, naisenimi Than Thravy.
Eesnimi on alati perekonnanime järel, kuid lääneriikides elavad khmeerid vahel muudavad nimeosiste järjekorda (nt Sopheap Soth). Eesnimed võivad olla khmeeri, hiina, sanskriti või paali päritolu, sageli on nad poeetilised või kajastavad positiivseid väärtusi, nt Virak (‘vapper’). Paljud nimed sobivad mõlemale soole, naisenimed on siiski üldiselt õrnema loomuga, nt Bopha (‘lill’), Chantrea (‘kuu’).
Perekonnanime asemel on khmeeridel traditsiooniliselt olnud isanimi (isa eesnimi), näiteks toodud nimes Soth Sopheap on Soth isa eesnimi. Sel juhul võib isikul olla ühine perekonnanimi oma vennaga (Soth Polin) või õega, kuid mitte isaga (Chea Soth) ega emaga (Than Thravy). Nüüdisajal on siiski tavalisem, et vanemad annavad lastele edasi sama perekonnanime, nagu on isal. Nt kui isa nimi on Chea Soth ja ema nimi Than Thravy, siis võivad nad lastele anda nimed, nagu Chea Sophea ja Chea Polin.
Tavalisimad khmeeri perekonnanimed on Sok (សុខ), Chan (ចាន់), Chea (ជា), Seang (សៀង) ja Kim (គឹម). Mitmed nimed on hiina päritolu, nt Lim (< 林 Lin), Seng (< 常 Chang).
Kambodžas elavad muud rahvarühmad (hiinlased, vietnamlased jt) järgivad üldiselt Kambodža nimetava. Tjaamidel (cham) on isikunimemall eesnimi + isanimi, nad kasutavad nii khmeeri kui ka tjaami nimesid.
Nimed perekonnas
Khmeeri naine abielludes oma nime ei muuda. Mõnikord lääne ühiskonnas võib naine omale võtta mehe perekonnanime, nt kui abielluvad Than Thravy ja Soth Sopheap, siis naine võib võtta nime Soth Thravy.
Lapsed saavad oma perekonnanimeks kas isa eesnime (traditsiooniline viis) või isa perekonnanime (uuem ja tavalisem viis).
Kohanimed
Kambodža ala kohta käivad eksonüümid: Angkor Thom (Ângkôr Thum), Angkor Wat (Ângkôr Voătt), Bayon (Bayoăn), Kambodža (Kâmpŭchéa), Mekong (jõgi, Mékôngk ~ Tônlé Thum), Phnom Penh (Phnum Pénh), Sihanoukville (Preăh Seihânŭ). Eksonüüm rööpvõimalusena: Krâvanhi mäed ehk Kardemonimäed.
Kambodža kohanimedest on sageli olemas ka prantsuse variandid. Eri kirjutusviisidest annab ülevaate Kambodža provintside tabel.
| Khmeeri kiri | ÜRO 1972 | Omaladina 1995 | Prantsuse nimi |
|---|---|---|---|
| បន្ទាយមានជ័យ | Bântéay Méan Cheăy | Banteay Meanchey | Banteay Meanchey |
| បាត់ដំបង | Bătdâmbâng | Baat Dambang | Battambang |
| កំពង់ចាម | Kâmpóng Cham | Kampong Chaam | Kompong Cham |
| កំពង់ឆ្នាំង | Kâmpóng Chhnăng | Kampong Chhnang | Kompong Chhnang |
| កំពង់ស្ពឺ | Kâmpóng Spœ | Kampong Spueu | Kompong Speu |
| កំពង់ធំ | Kâmpóng Thum | Kampong Thum | Kompong Thom |
| កំពត | Kâmpôt | Kampot | Kampot |
| កណ្ដាល | Kândal | Kandaal | Kandal |
| កោះកុង | Kaôh Kŏng | Kaoh Kong | Koh Kong |
| កែប | Kêb | Kaeb | Kep |
| ក្រចេះ | Krâchéh | Kracheh | Kratié |
| មណ្ឌលគិរី | Môndôl Kĭri | Mondol Kiri | Mondulkiri |
| ឧត្ដរមានជ័យ | Ŏtdâr Méan Cheăy | Otdar Mean Chey | Oddar Meanchey |
| ប៉ៃលិន | Pailĭn | Pailin | Pailin |
| ភ្នំពេញ | Phnum Pénh | Phnom Penh | Phnom Penh |
| ពោធិ៍សាត់ | Poŭthĭsăt | Pousaat | Pursat |
| ព្រះសីហនុ | Preăh Seihânŭ | Preah Sihanouk | Sihanoukville |
| ព្រះវិហារ | Preăh Vĭhéar | Preah Vihear | Preah Vihear |
| ព្រៃវែង | Prey Vêng | Prey Veaeng | Prey Vèng |
| រតនគិរី | Rôtânăh Kĭri | Rotanak Kiri | Ratanakiri |
| សៀមរាប | Siĕm Réab | Siem Reab | Siem Réap |
| ស្ទឹងត្រែង | Stœ̆ng Trêng | Stueng Traeng | Stung Treng |
| ស្វាយរៀង | Svay Riĕng | Svaay Rieng | Svay Rieng |
| តាកែវ | Takêv | Taakaev | Takéo |
| ត្បូងឃ្មុំ | Tbong Khmŭm | Tbong Khmum | Tbong Kmoum |
Allpool Kambodža provintside kaart prantsuskeelsest Wikipediast. Nimed vastavad 3. veerus esitatud omaladinale (1997 asendati aa → a, nt Pousaat → Pousat). Kaardilt puudub Tbong Khmŭmi provints.
Järgneb kaart ingliskeelsest Wikipediast. Uusim provints Tbong Khmŭm on kaardil, ent nimede kirjutusviis on segu 3. ja 4. veeru nimekujudest.
Kirjandus
- Cultural Atlas (Australia, 2016–): Cambodian Culture – Naming (vaadatud 20.11.2021).
- Khmer name. – Wikipedia.org (vaadatud 20.11.2021).
- Peeter Päll, Maailma kohanimed. Tallinn 1999, lk 594.