Lühidalt
Võõrsõnade kuju eesti keeles võib järgida nii lähte- kui ka vahenduskeeli.
Pikemalt
Mitmekordne laenamine eri keeltest on eesti keelde tekitanud lahknevaid kirjakujusid.
Sageli on kasutusele võetud esmalt vahenduskeelseid (nt saksa keele kaudu aaria), seejärel aga soovitatud lähtekeelseid kirjakujusid (sanskritist lähtuv aarja). Kui lähtekeele järgi mugandades saaks ühe kirjakuju ja vahenduskeelest mugandades teise, on siiski harilikult rohkem kasutusel vahenduskeelepärane variant (aaria).
Palju sõnu on laenatud ühest keelest, ent mugandatud teise keele kirjakuju arvestades, nt stend (vene стенд, vrd inglise stand, mis annaks otselaenamisel kuju ständ). Selline eri aegadel eri keelte kaudu laenamine ja taaslaenamine on normaalne protsess ja rööpsete kirjakujude korral saab mõlemat kuju üldjuhul normingukohaseks pidada.
Ühe konkreetse keele lähtekeeleks ja teise pidamine vahenduskeeleks on mõnevõrra tinglik ja lõpuni pole alati kindlalt võimalik öelda, mis keelest täpselt sõna mingisse keelde tuleb. Ka vahenduskeele määratlemine võib tekitada raskusi, näiteks pole sageli võimalik öelda, kas sõna on eesti keelde tulnud vene või saksa keele kaudu.
Kreeka- ja ladinalähteste sõnade mugandamisel on siiski püütud ideaalis aluseks võtta kreeka või ladina tüvesid, ent alati ei ole seegi õnnestunud. Inglise cybernetics on küll eesti keelde võetud kreekapärasel kujul küberneetika (mitte inglise moodi saibernetiks), aga samas on inglispärase algusosaga saientoloogia, mitte stsientoloogia (inglise scientology). Seekõrval on ladinapäraselt jällegi stsientomeetria ’teaduse mõõtmise teadus’ (inglise scientometrics).
Kirjandus
- Aino Jõgi, 2014. Inglise päritolu sõnad eesti keeles. Koost. ja toim. Urmas Sutrop, toim. Tiina Paet. (= Töid antropoloogilise ja etnolingvistika vallast 9.) Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
- Tiina Paet, 2022. Võõrsõnade kuju normimise probleeme tänapäeva eesti keeles. Keel ja Kirjandus, 10, 923−947. DOI: 10.54013/kk778a3
- Erich Raiet, 1966. Võõrsõnade kuju sõltuvus lähte- ja vahendajakeeltest tänapäeva eesti kirjakeeles. Väitekiri filoloogiateaduste kandidaadi kraadi taotlemiseks. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.
Koostanud Tiina Paet
Anna tagasisidet