Indoeuroopa keelkonna balti keelerühma kuuluv leedu keel (lietuvių kalba) on Leedu ametikeel. Ta on tunnustatud vähemuskeel Poolas. Leedu kirjakeel on kujunenud Aukštaitija murde alusel, sellest erineb märgatavalt Loode-Leedus kõneldav Žemaitija murre, mille alusel on väljaarendamisel ka žemaidi keel (žemaitiu kalba). Vt lähemalt kohanimede peatükist.
Kirjutus
Leedu keel kasutab ladina kirja, milles on lisamärkidega tähti. Leedu tähestik:
A a, Ą ą, B b, C c, Č č, D d, E e, Ę ę, Ė ė, F f, G g, H h, I i, Į į, Y y, J j, K k, L l, M m, N n, O o, P p, R r, S s, Š š, T t, U u, Ų ų, Ū ū, V v, Z z, Ž ž.
Mõnda häälikut märgitakse täheühendiga: ch, dz, dž.
Eesti tekstis kirjutatakse leedu nimesid muutmata kujul koos kõigi lisamärkidega, st originaalipäraselt.
Hääldus
Lühidalt
Rõhk leedu sõnades on liikuv, sõnaraamatutes märgitakse rõhusilpe kolme eri märgiga, mis tähistavad eri intonatsioone: 1) akuut (´) langeva intonatsiooni tähistamiseks (Kaišiadórys, Kėdáiniai, Kuršė́nai), 2) tilde (˜) tõusva intonatsiooni jaoks (Akmẽnė, Kel̃mė, Mažeĩkiai) ja 3) graavis (`) lühikese intonatsiooni jaoks (Alytùs, Aukštaitijà, Bìržai). Tavatekstides neid ei kasutata. Pöördsediiga täishäälikutähed (ą, ę, į, ų) märgivad ajaloolisi nasaalhäälikuid, neid hääldatakse tänapäeval pikkade häälikutena. Nimedes esinevad nad harva, vrd siiski Kęstutis [kä(ä)st·utis].
Pikemalt
| Tähed | Hääldus | Näited |
|---|---|---|
| c | [ts] | Bacevičius [bats·äävitšjus], Cvirka [tsvirka] |
| č | [tš] | Valančius [val·antšjus], Černius [tšärnjus] |
| ch | [h(h)] võõrnimedes | Cechanavičius [tsehhan·aavitšjus] |
| e | [ä(ä)] | Petras [pätras], Marcinkevičius [martsink·äävitšjus] |
| ė | [ee] | Nėringa [neeringa], Kuršėnai [kurš·eenai] |
| i | [j] kaashääliku ja täishääliku vahel | Šniukšta [šnjukšta], Gucevičius [guts·äävitšjus], Šiauliai [šjaulj·ai] |
| o | [oo] omasõnades | Adomas [ad·oomas], Domantas [doomantas] |
| s | [ss] täishäälikute vahel | Rasyta [rass·iita] |
| ū | [uu] | Vydūnas [viid·uunas], Petrašiūnas [pätrašj·uunas] |
| y | [ii] | Vytautas [viit·autas], Grybas [griibas], Jonynas [jon·iinas] |
Üksikasjalikumad leedu nimede hääldusjuhised leiab Einar Kraudi raamatust “Võõrnimed eesti häälduses II” (vt kirjanduse loetelust).
Isikunimed
Leedu isikunimemall on kaheosaline: eesnimi + perekonnanimi. Perekonnanimede lõpud kajastavad nimekandja sugu. Traditsiooniliselt on Leedu perekonnanimedel olnud kaks naissoovormi: abielunaise ja vallalise naise nimekuju. Uuemal ajal on juurde tulnud kolmas, uuenduslik vorm neile, kes perekonnaseisu nimes kajastada ei soovi. Leedu perekonnanimede lõpud on
- –a, –as, –is, –us, –ys – meestel,
- –ienė – abielunaistel,
- –aitė, –utė, –iūtė, –ytė – vallalistel naistel,
- –ė – naistel (uuenduslik vorm).
Naissoovormi moodustamine
Abielunaise nimekuju moodustatakse meessoovormist, mille lõpus on –a, –as, –is või –ys, liitega –ienė, nt Jovaiša – Jovaišienė, Urbonas – Urbonienė, Petraitis – Petraitienė, Mikšys – Mikšienė.
Neil meessoovormidel, milles on kaks silpi ja lõpus –(i)us, on naisvaste lõpus –(i)uvienė, nt Sutkus – Sutkuvienė, Zujus – Zujuvienė, Taučius – Taučiuvienė, Rimdžius – Rimdžiuvienė. Samad nimed võivad siiski esineda ka lühema lõpuga –ienė, nt Zujus – Zujienė, Butkus – Butkienė.
Vallalise naise nimekuju on vastavuses meessoovormidega järgmiselt (kõigepealt meessoovormi lõpud, siis naissoovormi lõpud):
- –a, –as || –aitė, nt Daugėla – Daugėlaitė, Šalna – Šalnaitė, Daugirdas – Daugirdaitė, Urbas – Urbaitė, Žurauskas – Žurauskaitė;
- –is, –ys, –ė, –ia, –ja || –ytė, nt Čiurlionis – Čiurlionytė, Šepetys – Šepetytė, Plungė – Plungytė, Stundžia – Stundžytė, Saja – Sajytė;
- –ius, –jus || –iūtė, nt Rimdžius – Rimdžiūtė, Babilius – Babiliūtė, Misevičius – Misevičiūtė, Zujus – Zujūtė;
- –us || –utė, nt Butkus – Butkutė, Vaitiekus – Vaitiekutė.
Uuendusliku naissoovormi moodustamine käib samade reeglite järgi kui abielunaisel, üksnes –ienė asemel on lõpp –ė, nt Jovaišė, Urbonė, Petraitė, Butkė, Mikšė.
Nimed perekonnas
Naise perekonnanime lõpp ei kajasta nüüdisajal enam kindlalt vastava isiku perekonnaseisu, sest abiellumisel võib naine säilitada oma neiupõlvenime, liita sellele mehe perekonnanime või võtta mehe perekonnanime. Näide: kui perekonnanime Balandytė kandev naine abiellub perekonnanime Butkus kandva mehega, siis võib ta oma perekonnanimeks valida ühe järgmistest:
- Balandytė (säilitab oma neiupõlvenime);
- Balandytė-Butkienė või Balandytė-Butkė (liidab oma nimele mehe perekonnanimega, vastava sootunnusega);
- Butkienė või Butkė (võtab mehe perekonnanime, vastava sootunnusega).
Kohanimed
Leedu ala kohta käivad eksonüümid: Aukštaitija kõrgustik (Aukštaičių aukštuma), Kesk-Leedu madalik (Vidurio Lietuvos žemuma), Kura laht (Kurių marios), Kura maasäär (Kurių nerija), Leedu (Lietuva), Väike-Leedu (Mažoji Lietuva). Eksonüüm rööpvõimalusena: Nemunas ehk Neemen (jõgi).
Kui tõlkida leedu kohanimede liigisõnasid eesti keelde, siis tuleb arvestada, et nimetuum, st nime põhiosa on enamasti omastava käände vormis ja see tuleks samuti kõigepealt viia leedu nimetavalisele kujule, millest moodustada eesti omastava käände vorm, nt Alytaus apskritis > leedu nimetav Alytus > Alytuse maakond. Niisamuti nt Anykščių rajonas → Anykščiai rajoon, Ignalinos rajonas → Ignalina rajoon.
Murded, vähemused
Alloleval kaardil on Aukštaitija allmurded märgitud sinise, rohelise ja lillaga, Žemaitija allmurded kollase, punase ja pruuniga. Viimase alusel on tekkinud ka žemaidi kirjakeel. Žemaidikeelsed kohanimed Jorbarks (Jurbarkas), Klaipieda (Klaipėda), Mažeikē (Mažeikiai), Palonga (Palanga), Plongė (Plungė), Rėitavs (Rietavas), Šėlalė (Šilalė), Tauragie (Tauragė), Telšē (Telšiai) jms on mitteametlikud.
Maa kagupiiril Vilniuse ümbruses asub poola vähemus. Poolakeelsed kohanimed Leedus Olita (Alytus), Soleczniki (Šalčininkai), Troki (Trakai), Wiłkomierz (Ukmergė), Wilno (Vilnius) jts on samuti mitteametlikud.
Kirjandus
- Einar Kraut, Võõrnimed eesti häälduses. II. Keelehooldekeskus, Tartu 2018, lk 76–93.
- Tunnused, mille alusel perekonnanimesid käsitatakse ühise perekonnanimena. Regionaalministri 16.03.2005 määrus nr 9. RTL 2005, 33, 472.
- Õigekeelsussõnaraamat. Tallinn 1976, lk 909.