Lühidalt
Liitsõnadel käändub tavaliselt ainult järelosa (nt metspähkel : metspähklit, laualamp : laualambid, tumesinine : tumesinisest), harvemini mõlemad osad (nt vaenelaps : vaestlast, seesama : sellessamas ~ sessamas). Paarissõnadel käänduvad mõlemad osad (nt naised-lapsed : naisi-lapsi, kila-kola : kilast-kolast). Rindliitsõnu võib käänata nagu tavalisi liitsõnu (pagar-kondiiter : pagar-kondiitriks, loov-praktiline : loov-praktilisest) või nagu paarissõnu (pagariks-kondiitriks, loovast-praktilisest).
Pikemalt
Liitsõnade käänamises saab eristada kolme peamist käänamisviisi: tavamall, arvsõna mall ja ühilduv mall. Siin artiklis on käsitletud liitnimisõnade, liitasesõnade ja liitomadussõnade käänamist, liitarvsõnade kohta vt omaette artiklit arvsõnade käänamine.
Tavamall
Tavaliselt käändub liitsõnadel ainult järelosa. Nt
| nimetav | metspähkel | laualamp | tumesinine |
|---|---|---|---|
| omastav | metspähkli | laualambi | tumesinise |
| osastav | metspähklit | laualampi | tumesinist |
| sisseütlev | metspähklisse | laualambisse ja laualampi | tumesinisesse |
Arvsõna mall
Liitpõhiarvsõnadel ühildub esiosa järelosaga ainsuse nimetavas, omastavas ja osastavas käändes, muudes vormides on esiosa ainsuse omastavas käändes. Vt arvsõnade käänamine.
Ühilduv mall
Osal liitsõnadel käändub esiosa järelosaga kaasa kõigis käänetes, v.a neli viimast käänet. Käänamise mõttes sarnanevad need liitsõnad seega sõnaühenditega (vaesellapsel – vrd vaesel sugulasel, naisi-lapsi – vrd naisi ja lapsi). Siia hulka kuuluvad
1) rühm erandlikke liitsõnu (nt vaenelaps, viimnepäev, teinepool, seesama, seesamane, seesamune, seesinane, toosama, toosamane, toosamune, üksainsam, üksainuke(ne), üksainumane, üksainumas, üksainus, ükssama). Nt
| nimetav | v`aenel`aps | seesama |
|---|---|---|
| omastav | v`aeselapse | sellesama |
| osastav | v`aestl`ast | sedasama |
| sisseütlev | v`aesesselapsesse | sellessesamasse ja s`essesamasse |
| seesütlev | v`aeseslapses | sellessamas ja s`essamas |
2) paarissõnad (nt suud-silmad, naised-lapsed, õde-vend, õed-vennad, noad-kahvlid, potid-pannid, sool-leib, vesi-leib, ost-müük, päev-paar, aasta-kaks; kila-kola, kribu-krabu, nipe-näpe, pudi-padi, tühi-tähi, sitsid-satsid, kimpsud-kompsud, luud-kondid, luud-liikmed, kisa-kära, emb-kumb, mitu-setu).
Paarissõnad on sellised sõnad, kus sidekriipsuga on ühendatud kas vastandsõnad (nt määrsõnad edasi-tagasi, üles-alla) või sama ülemmõiste allmõisted (nt naised-lapsed, noad-kahvlid). Omaette rühm paarissõnade hulgas on kordussõnad ehk reduplikatiivsed liitsõnad, milles kordub sama või lähedase tähendusega, sageli deskriptiivne sõnatüvi (nt kila-kola, sitsid-satsid).
Sidekriips tähistab paarissõnades ja-sõna ning on mõnikord sellega ka asendatav, nt õed-vennad = õed ja vennad, luud-kondid = luud ja kondid, vesi-leib = vesi ja leib, ost-müük = ost ja müük. Ja-sõnaga seotud sõnaühendis käänduvad samuti mõlemad osad. Nt
| nimetav | naised-lapsed | kila-kola | l`uud ja kon’did |
|---|---|---|---|
| omastav | naiste-laste | kila-kola | luude ja k`on’tide |
| osastav | n`aisi-l`apsi | kila-kola | l`uid ja k`on’te ~ l`uid ja k`on’tisid |
| sisseütlev | naistesse-lastesse | kilasse-kolasse | luudesse ja k`on’tidesse |
| seesütlev | naistes-lastes | kilas-kolas | luudes ja k`on’tides |
Rööpsed paradigmad
Osa liitsõnu võib käänduda rööpselt kahe eri malli järgi. Siia kuuluvad
1) rindliitsõnad (nt tuletõrjuja-päästja, autojuht-parameedik, müüja-kassapidaja, referent-toimetaja, projektijuht-konsultant, muuseum-kohvik, arve-saateleht; majanduslik-kultuuriline, loov-praktiline);
Rindliitsõnad koosnevad kahest võrdse kaaluga osast, mis tähistavad ühe eseme, olendi või nähtuse kaht aspekti. Neid osi võib kirjutada kokku kas sidekriipsuga (nt pagar-kondiiter, lasteaed-algkool, loov-praktiline) või ilma selleta (nt diivanvoodi, haagissuvila, nõguskumer). Sidekriipsuga kirjutatud rindliitsõnad käänduvad nii ühilduva malli kui ka tavamalli järgi, sidekriipsuta rindliitsõnadel käändub ainult järelosa nagu mis tahes tavalisel liitsõnal. Nt
- pagar-kondiiter, pagari-kondiitri, pagarit-kondiitrit (ühilduv mall)
- pagar-kondiiter, pagar-kondiitri, pagar-kondiitrit (tavamall)
- nõguskumer, nõguskumera, nõguskumerat (tavamall)
Märkus. Emakeele Seltsi keeletoimkond tegi 2016. a otsuse pidada sidekriipsuga rindliitsõnades (nt lasteaed-algkool, pagar-kondiiter) võimalikuks nii senise normingu kohast mõlema osa käänamist (lasteaiale-algkoolile, pagariks-kondiitriks) kui ka muude liitsõnade eeskujust lähtuvat esiosa käänamata jätmist (nt lasteaed-algkoolile, pagar-kondiitriks). Rindliitnimisõnadega sarnaselt mööndi kaheti käänamist ka rindliitomadussõnades (nt majanduslikku-kultuurilist ~ majanduslik-kultuurilist, loovast-praktilisest ~ loov-praktilisest) ning kohanimedes, mis sisaldavad sidekriipsu asemel sidesõna ja (nt Bosnias ja Hertsegoviinas ~ Bosnia ja Hertsegoviinas, Trinidadil ja Tobagol ~ Trinidad ja Tobagol).
2) mõned erandlikud liitsõnad
Liitsõnad pikkpoiss ja igaüks käänduvad rööpselt tavamalli ja ühilduva malli järgi. Nt
- pikkpoiss, pikkpoisi, pikkpoissi, pikkpoisisse ~ pikkpoissi, pikkpoisis .. (tavamall)
- pikkpoiss, pikapoisi, pikkapoissi, pikassepoisisse ~ pikkapoissi, pikaspoisis .. (ühilduv mall)
Koostanud Ülle Viks ja Maire Raadik
Anna tagasisidet