Lühike kohanimede tähelepanusõnastik

Sisukord

Tähelepanusõnastik on sõnadest (nimedest), mis vajavad kasutamisel tähelepanu. Kohanimed on seotud meie ajaloolise mäluga ja neil on tähtis koht meie identiteedis. Niisamuti on kohanimed tähtsad teiste riikide ja rahvaste jaoks. Kohanimesid kasutades peame olema teadlikud, et paljusid neist kasutatakse seoses mitmesuguste konfliktidega, sealhulgas kohanimed ise võivad olla konflikti tekitajaks.

Järgnev sõnastik võib huvi pakkuda neile, kel on kokkupuudet rahvusvaheliste tülide või vastasseisudega, mis kajastuvad kuidagi kohanimedes: ajakirjanikud, diplomaadid, ametnikud, teadlased, ajaloohuvilised jne. Siin on võimalikult lihtsalt ja lakooniliselt seletatud, mida kohanimede kasutamisel tähele panna või milline on nende taust, mida oleks kasulik mingist kohast rääkides teada. Märk ✓ näitab, et vastava nime kohta on kanne ka EKI ühendsõnastikus, kust võib leida rohkem andmeid.

Andmestik on esitatud kohanimede kaupa ja neile on viidatud ka vastavate maanimede juurest. Paremaks eristuseks on maanimed kirjutatud suurtähtedega. Nurksulgudes [] on vajaduse korral nime hääldus. Kui kirjet on pärast sõnastiku esmaavaldamist 2. dets. 2025 täiendatud või uus kirje lisatud, siis on selle kohta märkus artikli lõpus {loogelistes sulgudes}, nt {M 31.12.2025} (= muudetud), {U 31.12.2025} (= uus). Algusosas on mõned üldised terminid, mille alla on koondatud sarnaseid nähtusi. Vt veel teema sissejuhatust artiklis “Nimevaidlused“.

Lahtiütlus. Sõnastiku eesmärk on eelkõige informeerida kohanimede kasutamisest, mitte võtta seisukohta, seetõttu pole enamasti käsitletud konflikti ajalugu või põhjuseid. Mis tahes kohanime kasutamine tekstis ei tähenda mingite asjaolude tunnustamist. Siinne käsitlus on mitteametlik, kuigi võib tugineda ametlikele seisukohtadele.

Sõnastik

  • Eksonüümide kaitse. Vastukaaluks endonüümide ehk kohapealsete nimede soosimisele, mis avaldub mitmes ÜRO kohanimeekspertide rühma resolutsioonis, on maailmas levinud ka eksonüümide, st traditsiooniliste nimede pooldamine (eesti eksonüümid on nt Riia, Turu, Pihkva, neile vastavad endonüümid Rīga, Turku/Åbo, Pskov). Peamiselt rõhutatakse nende kaitsmisel nimede kui kultuuripärandi väärtusi. Eksonüümide kaitsest kõnelevad aktiivsemalt nt Austria, Poola, Prantsusmaa, Ungari ja Venemaa. Viimases ei soovita leppida endiste NSV Liidu vabariikide ja autonoomsete üksuste kohalike nimekujude ametlikuks muutmisega. Nt Vene peaminister kinnitas 1995. a loendi endiste liiduvabariikide ja nende pealinnade nimedest, milles astuti samm tagasi Nõukogude-aegsete nimede taastamise poole: Venemaal said ametlikuks taas nimekujud Белоруссия (vrd Valgevene eelistatud Беларусь), Киргизия (Kõrgõzstanis Кыргызстан), Молдавия (Moldovas Молдова), Кишинев (Moldovas Кишинэу), Ашхабад (Türkmenistanis Ашгабат) ja Таллин (Eestis Таллинн). Vt ka Valgevene; Venemaa.
  • Endonüümi rahvusvahelistamine. See on nähtus, mille puhul traditsiooniliste nimede (eksonüümide) asemel soovitakse rahvusvaheliseks või ametlikuks kehtestada nimed sel kujul, nagu neid kohapeal kasutatakse. Näiteid: riiginimed Elevandiluurannik → Côte d’Ivoire, Ida-Timor → Timor-Leste, Kirgiisia → Kõrgõzstan, Moldaavia → Moldova, Svaasimaa → eSwatini, Turkmeenia → Türkmenistan; haldusüksuste nimed Baškiiria → Baškortostan, Jakuutia → Sahha, Orissa → Odisha, Tatarimaa → Tatarstan, Tuva → Tõva; linnanimed Bombay → Mumbai, Dacca → Dhaka, Kalkuta (ingl Calcutta) → Kolkata, Madras → Chennai. Vt ka Iraan; Tai.
  • Põlisrahva nimed ja koloniaalnimed. Mitmed nimekonfliktid maailmas ilmnevad ka juhtudel, kui kohalikud põlisrahvad taotlevad omakeelse nime ametlikustamist senise koloniaal- või keskvõimu pandud nime asemel või kõrval. Nt Uluru (monoliitmägi Austraalias), endine Ayers Rock; Denali, ametlikult Mount McKinley (kõrgeim mägi Põhja-Ameerikas). Vt ka Kanada.
  • Sildisõda. Kohanimede nähtavaimad ilmingud on sildid ja seetõttu, kui vastasseis hõlmab ka nimesid, on sage nähtus, et “sobimatute” nimedega silte rikutakse – soditakse või kõrvaldatakse. Nt on Põhja-Iirimaal rikutud iirikeelseid kohanimesilte 2024. a BBC uudise andmeil viimase viie aasta jooksul rohkem kui 300 korral. Siltide rikkumist esineb mitmel pool maailmas. Vt ka Kärnten.
  • Täisnime eelistamine. Riikidel on enamasti olemas ametlik täisnimi (nt Eesti Vabariik) ja lühinimi (Eesti). Mõni riik soovib, et ametlikus tekstis kasutataks üksnes täisnime. Sel juhul on ÜRO riikide nimekirjas üksnes täisnimi. Kui inglise keeles on riiginime täpsustavad sõnad nime enda ees, siis on nad nimekirjas vormistatud nime järele sulgudes, nt Bolivia (Plurinational State of); tekstis lause sees loomulikus järjestuses, nt Plurinational State of Bolivia. Vt ka Boliivia; Gambia; Holland; Iraan; Kongo DV; Laos; Lõuna-Korea; Mikroneesia; Moldova; Põhja-Korea; Süüria; Venemaa; Venezuela.

A–F

A

  • Aafrika ✓. Paljud eeskätt Sahara-taguse Aafrika riigid muutsid iseseisvumisel oma nime. Mõnikord parandati nime kuju oma keele reeglitele vastavamaks, nt Betšuaanamaa lähtus inglispärasest rahvanimetusest Bechuana (tsvana keeles õieti Batswana; ba– on inimesi ja rahvaid tähistav eesliide), ametlikuks nimeks võeti aga Botswana ✓, milles bo– on maid tähistav eesliide. Teinekord võeti kasutusele ajaloost tuntud kuningriigi vm tähtsa koha nimi, nt Kullarannik võttis Ghana ✓ nime, mis enne tähendas üht kuningriiki praegusest Ghanast põhjas, Prantsuse Sudaan võttis Mali ✓ nime, (Lõuna-)Rodeesiast sai Zimbabwe ✓. Kolmas uute nimede allikas oli loodusnimed, sh suurte jõgede nimed, nt Põhja-Rodeesia sai uue nime Sambia ✓ (Zambia) Zambezi jõe järgi. Mõnel juhul jäi iseseisvumise ja nimemuutmise vahele pikem vahe, nimesid muudeti eri põhjustel. Ülem-Volta võttis 1984 nimeks Burkina Faso ✓, mida võib moore ja djula keelest tõlkida kui vabade, ausate või väärikate maa. Vt ka Sahara-tagune Aafrika.
  • Abhaasia ✓. Autonoomne vabariik Gruusias, mis 1992. a kuulutas end iseseisvaks, ent on rahvusvaheliselt tunnustamata, v.a Venemaa poolt. Sisuliselt on tegu Venemaa protektoraadiga. Kohanimed Abhaasias on ametlikult abhaasikeelsed. Sh on gruusia nimesid abhaasistatud (sageli taastatud vanade kogutud materjalide põhjal). Rahvusvaheliselt tunnustatakse varasema riigivõimu poolt 1992. a-ni pandud nimesid. Näiteid: gruusia Gali (abhaasi Gal), Leselidze (Gjetšrõphš), Gulriphši (Gvõlrõphš). Variandina (nt KNABis) on abhaasi päritoluga nimed edasi antud vene keele kaudu, viimase näite puhul Gulripš (gruusia Gulriphši, abhaasi Gvõlrõphš).
  • Aceh ✓ [atšeh]. Autonoomne provints Indoneesias Sumatra saare läänetipus. Kuni 2005. a-ni oli konflikt sõjaline, pärast kokkulepet Indoneesia valitsusega taotletakse iseseisvust või suuremat autonoomiat rahumeelsete vahenditega. Acehis on ametlik keel atšehi, mida kirjutatakse nagu indoneesia keelt ladina kirjas. Erinevused atšehi ja indoneesia kohanimede vahel on peamiselt üksikutes häälikutes ja diakriitilistes märkides, mida atšehi nimedes on rohkem. Näiteid (atšehi nimed sulgudes): Aceh (Acèh), Idi Rayeuk (Idi Rayek), Jantho (Janthoë), Lhoksukon (Lhôk Sukôn), Takengon (Takèngon).
  • Adõgee vt Tšerkessia.
  • AFGANISTAN ✓.
    • Afganistani ametlik nimi ÜRO dokumentides on Afganistani Islamivabariik, mitte tegelikult kasutatav Afganistani Islamiemiraat, sest ÜRO ja enamik maailma riike ei ole Talibani valitsust tunnustanud.
    • Afganistani suurim rahvarühm on puštud (42% elanikkonnast), seekõrval on arvukamad rühmad tadžikid (27%), hazarad (9%) ja usbekid (9%), nende keeli kõneldakse peamiselt maa põhjaosas. Riigis on kaks ametikeelt, puštu ja dari. Dari on pärsia keele Afganistani variant ja seda kasutavad nii keelesugulased tadžikid kui ka muud Afganistani rahvad. Puštu keele kasutamine üldsuhtluskeelena on harvem. Vt ka Belutšistan, Puštunistan.
  • Aksai Chin [aks`ai tš`in] ehk Aksayqin. Piirkond India põhjaosa ning Hiina (Xinjiangi ja Tiibeti) piiril, mida haldab Hiina, kuid mida India peab oma territooriumiks (osaks Ladakhi liidualast). Vt ka Kashmir.
  • Alsace ✓ ehk Elsass. Praegu Prantsusmaa Grand Esti piirkonda kuuluv nn Euroopa-ühendus (collectivité européenne) on selle staatuse saanud eeskätt seal asuva Strasbourgi tõttu, mis on europarlamendi üks asupaiku. Ajaloos on see maa-ala korduvalt Prantsusmaa ja Saksamaa vahel käest kätte käinud, niisamuti on vahelduvad olnud ka kohanimed (sh prantsuse Strasbourg, saksa Straßburg). Piirkonna ametlik keel on üksnes prantsuse, saksa keel on tõrjutud, ent selle asemel edendatakse piirkonna identiteedi osana elsassi keelt (alsacien, endanimetus Elsässisch), mis esineb ka siltidel. Alsace on selles keeles Elsàss, Strasbourg aga Strossburi. Alsace on prantsuskeelne nimi, Elsass pärineb saksa keelest.
  • ALŽEERIA ✓. Alžeerial on keeruline suhe oma endise koloniaalvõimuga Prantsusmaaga. Kuni Alžeeria iseseisvumiseni 1962 käsitas Prantsusmaa seda oma maa osana, Paljud kohanimed olid prantsuspärased, mis 1960. a-tel ja hiljem muudeti araabiapäraseks, nt Bône → Annaba, Bougie → Béjaïa, Géryville → El Bayadh, Philippeville → Skikda. Vt ka Kabiilia.
  • Ambazonia ✓ [ambaz`ooni˛a]. Kameruni endine ingliskeelne lääneosa, Edela- ja Loodepiirkond. Ambazonia nime kasutab separatistlik liikumine. Olukord piirkonnas meenutab kodusõda.
  • Ameerika laht vt Mehhiko laht.
  • AMEERIKA ÜHENDRIIGID ✓. Ametlikus kasutuses on üksnes täisnimega, vabamas kontekstis USA või ka Ühendriiigid (ent see on ka osa Mehhiko täisnimest). Lühendust Ameerika sobib kasutada siis, kui kontekst on selge, kuid see ei sobi nt teatmetekstidesse.
  • ANDORRA. Vt Katalaani maad.
  • ANGOLA. Vt Cabinda.
  • Araabia laht vt Pärsia laht.
  • Arakani osariik ✓ (Rakhine). Myanmari osariik, kus on ka relvavõitlust, mh võitlevad seal oma õiguste eest rohingjad. Nimi Arakani (Arakan) on Myanmaris endas kasutuselt tõrjutud, seeasemel käibib poolhäälduspärane Rakhine [rakh`aing].
  • Arewa (‘põhi’). Põhja-Nigeeria 1967. a eelsetes piirides ehk Põhjapiirkond, kus valdavalt asuvad hausad. Arewa Vabariigi liikumine taotleb suuremat iseseisvust.
  • ARMEENIA ✓. Armeenia riik on läbi aegade olnud eri ulatusega; see, mis praegu eksisteerib, oli varem tuntud Ida-Armeeniana ehk Vene Armeeniana. Selle kõrval oli Lääne-Armeenia nüüdse Türgi idaosas, ent sealt pagendati armeenlased 20. saj alguses. Türgi (vt) muutis ka paljusid selle piirkonna kohanimesid. Vt ka Armeenia mägismaa; Lääne-Aserbaidžaan; Zangezuri koridor.
  • Armeenia mägismaa (Armenian Highlands, Hajkakan lernašharh). Mäestik Türgis, ent sellel peaaegu puudub türgi vaste, sest nime Armeenia hakati juba 1880. aastatel Osmani riigis tõrjuma, asendades selle enamasti Ida-Anatooliaga. Türgis nimetatakse mäestikku kas Ida-Anatoolia mäestikuks (Doğu Anadolu Yaylası) või Musta mere – Araksi mägedeks (Karasu-Aras Dağları).
  • Artshahh vt Mägi-Karabahh.
  • ASERBAIDŽAAN ✓. Aserbaidžaanis asub põhirahvuse kõrval vähemusrahvusi, kel võib olla ka taotlusi oma keele edendamiseks ja identiteedi tugevdamiseks: kaguosas talõšid (keskne linn Länkäran, talõši Lankon), põhjaosas lesgid, loodeosas väikerahvad buduhhid, hinalugid, krõtsid ja tsahhid. Vt ka Mägi-Karabahh; Zangezuri koridor.
  • Assüüria (Assyria). Süüria ehk uussüüria ehk uusaramea keelt (Syriac) kõneleva rahva taotletav riik või autonoomia Lähis-Idas (Iraagis, Iraanis, Süürias ja Türgis). Endanimetus Ātūrâyā ‘Assüüria’ või Sūrét ‘Süüria’. Täpsemalt jaguneb uusaramea keel lääne- ja idaharuks. Lääneuusaramea keelt kõneldakse veel kolmes külas Süürias, arvatakse, et see oli lähim Jeesuse emakeelele. Idauusaramea keeli on kaks: Assüüria ja Kaldea uuusaramea, neid räägib kokku u 400 000 inimest. Paljud assüürlased on hiljutiste sõdade tagajärjel oma põlistelt asualadelt lahkunud Euroopasse või Ameerikasse.
  • Azawad ✓ [azaw`aad]. Tuareegide iseseisvust taotlev piirkond Mali põhjaosas. Azawad märgib tuareegi keeles kõiki tuareegide asustatud alasid, nende kodumaad. Oli faktiliselt iseseisev 2012–2013.
  • AUSTRIA. Vt Kärnten; Lõuna-Tirool.

B

  • Balawaristan (urdu k ‘kõrguste maa’). Pakistani Gilgit-Baltistani territooriumi, samuti Chitrali ja Kohistani piirkonda ja India Ladakhi hõlmav taotletav üksus, millel on aktivistide väitel oma identiteet. Lähim siht on saada Pakistani viiendaks provintsiks. Nimi on uus, 1989. a-st, ja selle väljamõtleja on Nawaz Khan Naji, Balawaristani Rahvusrinde (BNF) rajajaid.
  • Bangsamoro [bangsam´oro] on morode , Filipiinide islamiusuliste põhiasuala Maguindanao saarel, praegu ametlikult Bangsamoro Autonoomne Piirkond Muslimi Maguindanaol. Nimi koosneb kahest osast: vanamalai bangsa ‘tõug, rahvus’ + moro (hispaania Moros ‘morod; maurid’). Autonoomiakokkuleppeni jõuti 2014. a, enne seda oli tegu pika ja verise konfliktiga.
  • Barotseland. Lozi rahva kodumaa Sambias, osalt ka naaberriikides Angolas, Botswanas, Namiibias ja Zimbabwes. Barotselandi nimes viitab eesliide ba– inimestele ehk rahvale (ma– viitaks ühele inimesele), rotse ja lozi on sama nimetüve teisendid. Oli 19. sajandi lõpust Briti protektoraat, 1964 liideti Sambiaga. 2012. aastal nõudis osa hõimujuhte (Barotselandi Rahvusnõukogu) piirkonnale iseseisvust, teine osa oli selle vastu.
  • Baskimaa ✓ (Basque Country, Euskal Herria). Kitsamas tähenduses autonoomne piirkond Hispaanias (Euskadi), kuid baski rahvuslased mõistavad selle nime all kogu baskide asustatud ala. mis jaguneb Põhja-Baskimaaks (Prantsusmaa lõunaosa, Pyrénées-Atlantiquesi departemang) ja Lõuna-Baskimaaks (Hispaania Baski autonoomne piirkond ja osa Navarrast). Traditsiooniliselt jagatakse Baskimaad kuueks provintsiks: Põhja-Baskimaal Lapurdi (prantsuse Labourd), Nafarroa Beherea (Alam-Navarra, Basse-Navarre) ja Zuberoa (Soule), Lõuna-Baskimaal Araba (hispaania Álava), Gipuzkoa (Guipúzcoa) ja Nafarroa Garaia (Ülem-Navarra, so Navarra autonoomne piirkond).
    • Baski autonoomses piirkonnas on osa kohanimesid ametlikult üksnes baskikeelsed (hispaania nimed on sel juhul mitteametlikud), nt Bizkaia (Viczaya), Gipuzkoa (Guipúzcoa). Mõnikord on baski ja hispaania nimed kombineeritud ühte ametlikku kujusse, nt Vitoria-Gasteiz, Donostia-San Sebastián (esimeses näites on esikohal hispaania, teises baski nimi).
  • BELGIA ✓. Belgia koosneb kolmest föderaalosast: Flaami ja Vallooni piirkonnast ja pealinnast Brüsselist. Kahe peamise rahvarühma, prantsuse keelt kõnelevate valloonide ja hollandi keelt kõnelevate flaamide koosvalitsus on aastakümneid põhjustanud probleeme, juba 1930. a-tel olid sagedased keeletülid, nt sel teemal, mis keeles antakse kohalikes koolides haridust. Aeg-ajalt on föderatsiooni ähvardanud ka lagunemine, ent siis jääb tüliteemaks pealinna Brüsseli kuuluvus. Lisaks flaamidele ja valloonidele on kolmas keelekogukond sakslased Belgia idaosas. Kohanimed on hollandi-, prantsus- või saksakeelsed rangelt vastavalt keelekogukondade piiridele, Brüsselis läbisegi prantsus- ja hollandikeelsed.
  • Belutšistan ✓ (Balochistan). Belutši rahva kodumaad ühendav liikumine, paiguti sõjaline. Belutšistani kuuluksid Pakistani Belutšistani provints (Balōchistān), Iraani provints Sīstān va Balūchestān ja väike osa Afganistanist.
  • Biafra ✓. Nigeeria mässuline piirkond (Biafra Vabariik, varem Idapiirkond, Eastern Region), mis üritas riigist lahku lüüa ja tõi kaasa verise sõja 1967–1970. Keskne roll selles oli igbodel, kes on üks kolmest suurimast Nigeeria rahvarühmast. Biafra nimi on tänapäeval Nigeerias negatiivse varjundiga, sest seda kasutavad jätkuvalt igbode iseseisvust taotlevad liikumised. Isegi Biafra laht (Bight of Biafra), mis piirkonnale nime andis, kannab 1972. aastast Bonny lahe (Bight of Bonny) nime.
  • Birma vt MYANMAR.
  • BOLIIVIA ✓. Ametlikus kasutuses eelistab täisnime Boliivia Paljurahvuseline Riik. Vt ka Qullasuyu.
  • BOSNIA JA HERTSEGOVIINA ✓. Jaguneb kaheks suureks üksuseks: Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooniks ✓ (bosniakkide ehk Bosnia muslimite ja horvaatide osa) ning Serblaste Vabariigiks ✓. Viimases on püüdlusi Bosnia riigist lahku lüüa või ühineda Serbiaga. Esimeses on aeg-ajalt pandud ette luua horvaatidele omaette üksus, Herceg-Bosna Horvaadi Vabariik (eksisteeris selle nime all 1993–1996, kuid loodi veidi teise nime all juba 1991). Bosnia-Hertsegoviina kolm ametikeelt on bosnia, horvaadi ja serbia. Kui mitte arvata kaasa kirja (ladina ja kürilliline), mida neis keeltes kasutatakse, on need kolm keelt äravahetamiseni sarnased, erinev mõnevõrra on vaid sõnavara.
  • Bougainville. Paapua Uus-Guineale kuuluv saar Saalomoni saarestikus ja autonoomne provints, mis on mitu korda püüdnud lahku lüüa, esimest korda Põhja-Saalomoni saarte nime all 1975, kui Paapua Uus-Guinea iseseisvus. 1988–1998 peetud kodusõjas hukkus üle 15 000 inimese. 2001. a rahulepe lubas referendumit. 2019. a peetud referendumil pooldas 98% iseseisvust, ent tulemus polnud Paapua Uus-Guineale siduv. Jätkuvatel kõnelustel on iseseisvuse sihiks seatud aasta 2027.
  • Bretagne ✓ (Brittany, Breizh). Piirkond Prantsusmaal, kus kõneldakse keldi keelte hulka kuuluvad bretooni keelt. Kuigi keel on kahaneva kõnelejate arvuga (hinnanguliselt natuke üle 100 000 kõneleja), on aktiviste, kes nõuavad Bretagne’ile suuremat autonoomiat või ka iseseisvust. Ametlikud kohanimed on prantsuskeelsed, ent siltidel on näha ka bretoonikeelseid. Mõned bretooni nimede näited (sulgudes): Nantes (Naoned), Quimper (Kemper), Rennes (Roazhon), Saint-Malo (Sant-Maloù), Vannes (Gwened). Traditsiooniliselt jagatakse Bretagne’i üheksaks maaks: Bro-Gwened (prantsuse Vannetais), Bro-Naoned (pays nantais), Bro-Roazhon (pays rennais), Bro-Sant-Brieg (pays de Saint-Brieuc), Bro-Sant-Maloù (pays de Saint-Malo), Bro-Zol (pays de Dol), Kerne (Cornouaille), Leon (pays de Léon) ja Treger (Trégor).
  • Briti India ookeani ala vt Chagose saared.
  • Briti saared ✓ (British Isles). Kaks suurt saart Lääne-Euroopas, mida Iirimaal eelistatakse tõsise vajaduse korral nimetada eraldi nimedega Iirimaaks ja Suurbritanniaks (Ireland, Great Britain), sest Briti viitaks Suurbritanniale kui riigile.
  • Buganda. Traditsiooniline kuningriik Ugandas, Ida-Aafrika suurimaid, põhirahvas on gandad (ganda keeles ainsus Muganda, mitmus Baganda). Taotleb suuremat autonoomiat.
  • Bundelkhand. Taotletav osariik Indias, praegu jagatud Uttar Pradeshi ja Madhya Pradeshi vahel.

C

  • Cabinda [kab´inda]. Angola provints, eksklaav kahe Kongo vahel. Seal on aktiivne iseseisvusliikumine ja nõrga intensiivsusega sõjategevus.
  • Cabo Verde vt ROHENEEMESAARED.
  • Casamance [kazam`aa(n)ss]. Senegali lõunaosa, mida eraldab maa põhiosast Gambia riik. Põhirahvastik džolad taotleb suuremat iseseisvust, aeg-ajalt on vägivaldseid konflikte.
  • Chagose saared (Chagos Islands). Pikka aega Mauritiuse ja Suurbritannia vaidluse teemaks olnud saarestik on 2025. a mais allakirjutatud lepingu kohaselt kavas tagastada Mauritiusele. Varem olid need saared osa Briti Mauritiuse kolooniast, kuid 1965. a – enne Mauritiuse iseseisvumist 1968 – eraldas Suurbritannia need Mauritiusest ja moodustas omaette ülemereala Briti India ookeani ala, et säilitada suur lennuväebaas saarestiku suurimal saarel Diego Garcial, mille põhikasutaja oli USA lennuvägi. Uue lepingu kohaselt saavad saared Mauritiuse osaks, kuid lennubaas säilib. {U 09.12.2025}
  • Collasuyu vt Qullasuyu.
  • Côte d’Ivoire vt ELEVANDILUURANNIK.

D

  • Darfur ✓. Endine Sudaani provints (põhirahvad araablased, furid, masalitid, zaghavad, tamad), mis taotleb suuremat iseseisvust või liitumist Tšaadiga. Sudaan on tükeldanud selle maa-ala viieks provintsiks: Ida-, Kesk-, Lõuna-, Lääne- ja Põhja-Darfuriks.
  • Derry vt Põhja-Iirimaa.

E

  • ELEVANDILUURANNIK ✓. Diplomaatilises suhtluses kasutatakse maa enda soovil prantsuskeelset nime Côte d’Ivoire.
  • Elsass vt Alsace.
  • eSwatini vt SVAASIMAA.

F

  • Falklandi saared ✓. Valdus kuulub Suurbritanniale, nimi Falkland Islands on eesti keelde tõlgitud Falklandi saarteks. Saarestiku rööpnimi on Malviinid. Seda (hispaania keeles islas Malvinas) kasutab Argentina, kes saarestikule pretendeerib. 1982. a peeti Argentina ja Briti vägede vahel sõda selle saarestiku pärast. Lühikeseks jäänud Argentina vallutuse ajal kasutati ka saarestiku muid kohanimesid Argentina moodi, nt Ida-Falkland (East Falkland) oli isla Soledad, Lääne-Falkland isla Gran Malvina, keskus Port Stanley ✓ oli Puerto Argentino.
  • FILIPIINID. Vt Bangsamoro.
  • Flaami piirkond vt BELGIA.

G–J

G

  • Galicia . Autonoomne piirkond Hispaanias. Kohanimed on ametlikult kehtestatud galeegikeelsetena, st hispaania nimed on mitteametlikud, nt (hispaania nimi sulgudes): A Coruña (La Coruña), Ourense (Orense).
  • GAMBIA ✓. Ametlikus kasutuses eelistab täisnime Gambia Vabariik. Riigi ingliskeelne nimi on The Gambia, määratud artikliga.
  • Gaza tsoon ✓. Palestiina omavalitsuse piirkond Siinai poolsaarel Vahemere ääres. Üks Palestiina araabia riigi jaoks määratud territooriume, mis 1967. a-ni oli Egiptuse halduses, seejärel Iisraeli hõivatud. 2005. a tõmbas Iisrael Gazast välja oma väed ja lammutas ka seal olevad juudi asundused, ent sõdimine Gaza tsooni seni valitsenud Hamasi ja Iisraeli armee vahel on kestnud tänini. Gaza keskus on samanimeline linn, tsoonis on veel Dayr al-Balaḩ, Khān Yūnis ja Rafaḩ. Vt ka Jordani Läänekallas; Palestiina.
  • GHANA. Vt Lääne-Togomaa.
  • Gilgit-Baltistan vt Balawaristan.
  • Golan ✓ ehk Golani kõrgendikud (Golan Heights). Maa-ala Süüria edelapiiril, mille Iisrael 1967. a sõja käigus vallutas ja 1981 annekteeris. 2024. a hõivas Iisrael ka viimase kolmandiku Golani maa-alast. Paljud riigid peavad Golani Iisraeli poolt okupeerituks, kuid nt USA on 2019. a anneksiooni tunnustanud. Golani tsooni jääb suur osa Süüria Al-Qunayţirah’ provintsist, k.a provintsi nominaalne keskus Al-Qunayţirah, mille Iisrael tegi maatasa enne sealt tagasitõmbamist juunis 1974.
  • GRUUSIA ✓. Gruusia on varem soovinud, et selle maa nime kasutataks võimalikult sel kujul, nagu ta tuleneb Lääne-Euroopa keelte kaudu (Georgia, Géorgie, Georgien), mitte vene nime Грузия teisendina. Eesti keeles on tunnistatud nii Gruusia kui ka Georgia võrdväärseteks nimekujudeks. Kuivõrd esikohal on Gruusia, domineerib see avalikus kasutuses. Praegu (2025) ametis olev Gruusia valitsus nimeprobleemi ei tähtsusta. Vt ka Abhaasia; Lõuna-Osseetia.

H

  • HIINA ✓. Ametlik täisnimi on Hiina Rahvavabariik. Nimetus Hiina Vabariik viitab Taiwanile. Hiina vähemusrahvuste kohanimedest esinevad kaartidel mongoli, tiiibeti ja uiguuri nimed (vt lähemalt hiina nimede artiklist). Vt ka Aksai Chin; Ida-Turkestan; Lõuna-Tiibet; Mandžukuo; Mandžuuria; Sise-Mongoolia; Taiwan; Tiibet; Xinjiang.
  • HISPAANIA. Vt ka Baskimaa; Galicia; Katalaani maad; Kataloonia.
  • HOLLAND ✓.
    • Eesti keeles üldiselt tarvitatav riiginimi on traditsiooniline, kuid mitte täpne. Holland on kõigest osa riigist (Lõuna- ja Põhja-Hollandi provints). Hollandi valitsuse soov on, et ametlikus kasutuses lähtutaks hollandi nime Nederland tõlkest. Seega eesti keeles Madalmaad, ametlikult Madalmaade Kuningriik. Seejuures tuleks arvestada, et Madalmaadel oli varem laiem tähendus, mis hõlmas ka Belgiat, Luksemburgi ja osa Põhja-Prantsusmaad.
    • Ametlikus kasutuses eelistab täisnime Madalmaade Kuningriik.

I

  • Idameri vt Jaapani meri.
  • IDA-TIMOR ✓. Diplomaatilises suhtluses kasutatakse maa enda soovil portugalikeelset nime Timor-Leste.
  • Ida-Turkestan ✓ (East Turkestan). Hiina läänepoolsed alad, kus asuvad turgikeelsed rahvad uiguurid, kasahhid jt, Xinjiang. Selle nime all on uiguurid Esindamata Rahvaste Organisatsioonis. Nime Hiinas ei kasutata. Vt ka Xinjiang.
  • IIRIMAA ✓. Iiri riigi ametlik nimetus on põhiseaduse kohaselt Iirimaa (iiri Éire, inglise Ireland). Nimetust Iiri Vabariik (inglise Republic of Ireland või Irish Republic) kasutatakse mitteametlikult, eeskätt juhul, kui tahetakse välistada Ühendkuningriigile kuuluvat Põhja-Iirimaa osa. Vt ka Briti saared.
  • IISRAEL ✓. Iisraeli piirid on kujunenud alates 1948. a-st mitmes järgus. Kui 1948. a ÜRO kava Briti Palestiina mandaatala jagamiseks nägi ette maa jagamise võrdsetes osades araabia ja juudi riigiks, jättes Jeruusalemma ja Petlemma rahvusvaheliseks tsooniks, siis 1948.–1949. a sõja ja relvarahulepetega kujunes välja jaotus, milles suurema osa hõlmab Iisrael, araabia riigile jäid Gaza ja Läänekallas (sh Ida-Jeruusalemm), mida haldasid vastavalt Egiptus ja Jordaania. Neid piire tunnustab suur osa riike kui Iisraeli de iure piire. Kõiki hiljem juurde hõivatud alasid (Gaza, Golan, Läänekallas) peetakse sel juhul okupeeritud aladeks. Mõni riik, nagu nt NSV Liit omal ajal, võib oma tunnustuses järgida ka ÜRO 1948. a kavandi piire. Iisraeli kohanimed on põhikujul heebreakeelsed, neile on siltidel lisatud araabia vasted (tavaliselt heebrea nime transkriptsioon araabia tähestikku, nt Jeruusalemma nimena heebrea Yerushalayim, araabia Ūrushalīm, vrd araabia tavanimi Al-Quds). Iisraelis on üksikuid kohti, kus kohaliku enamuse moodustavad araablased, seal võib põhinimi olla araabiapärane, nt Kafr Kannā, Ramla, Sūlam. Vt ka Gaza tsoon; Jeruusalemm; Jordani Läänekallas; Judea ja Samaaria; Palestiina.
  • Ilirida on nimi, mis viitab Põhja-Makedoonia lääneosale, kus enamuses on albaanlased. Nimi on moodustatud Illüüria ja Dardaania (Dardania) algusosadest (Dardaania oli Rooma riigis ühe piirkonna nimi, osa Möösiast). Nime tajutakse Põhja-Makedoonias separatistlikuna.
  • INDIA ✓. Oma iseseisvuse ajal on India kas parandanud arhailisel inglise kirjaviisil rajanevaid nimekujusid (nt Kawnpore → Kanpur) või asendanud eksonüüme nende kohalikule hääldusele vastavate kirjapiltidega, nt
    • Benares → Varanasi (hindi nimi), Bombay → Mumbai (marathi), Calicut → Kozhikode (malajalami), Gauhati → Guwahati (assami), Kalkuta (Calcutta) → Kolkata (bengali), Madras → Chennai (tamili), Trichinopoly → Tiruchchirappalli (tamili). Täielikumat loetelu vt ISO 3166 ja ÜSi registrist.
    • Vt ka Aksai Chin; Bundelkhand; Kashmir; Lõuna-Tiibet, Rayalaseema; Zalengam; Zogam.
  • INDONEESIA ✓. Indoneesia iseseisvus kahes järgus: endine koloniaalvõim Holland tunnustas põhiosa iseseisvust 1949, ent Uus-Guinea (Paapua) saare lääneosa jättis enda kätte 1963. a-ni. Vt ka Aceh; Lääne-Paapua.
  • Inglise kanal vt La Manche.
  • Inglismaa ✓. Suurbritannia ajalooline koostisosa, Ühendkuningriigi keskne osa. Põhja-Iirimaa, Šotimaa ja Wales on saanud omavalitsuse, kuid Inglismaal seda pole, seda valitseb riigi keskvalitsus. On olnud arutusel, kas Inglismaale on eraldi omavalitsust vaja. Vt ka Suurbritannia.
  • IRAAK. Vt Assüüria; Kurdistan.
  • IRAAN ✓.
    • Ametlikus kasutuses eelistab täisnime Iraani Islamivabariik.
    • Pikka aega tuntud kui Pärsia. Nimi pärineb Iraani provintsi Fārs nimest (kreeka Persis). Iraan on seevastu maa põline endanimetus (samast tüvest on nt aarja). 1935. a soovis Iraani šahh, et riiki nimetataks rahvusvaheliselt Iraaniks, mitte Pärsiaks. Üks esimesi endonüümi rahvusvahelistamise (vt) juhtumeid. Tänapäeval on Pärsia nimi kasutusel eeskätt ajaloolises ja kultuurilises kontekstis.
    • Separatistlikke liiikumisi on mitmes piirkonnas: Fārs ✓ (kaškaid), Golestān (türkmeenid), Ida- ja Lääne-Aserbaidžaan ✓ (aserbaidžaanlased), Sīstān va Balūchestān (belutšid).
    • Vt ka Assüüria; Belutšistan, Khūzestān; Kurdistan; Lõuna-Aserbaidžaan; Pärsia laht; Tunbi saared.
  • Irian Jaya vt INDONEESIA.
  • ITAALIA. Vt Ladiinia; Lõuna-Tirool; Padaania.
  • Itškeeria ✓. Nimi, millega viidatakse eeskätt iseseisvale Tšetšeeniale 1990. a-tel, kui ametlik nimetus oli Itškeeria Tšetšeeni Vabariik. Itškeeria on algselt viidanud tšetšeenide asuala südamaale. Itškeeria pealinna nimi 1997. a-st oli Ƶovhar-Ġala (siltidel enamasti Dƶoxar-Ġala) president Džohhar Dudajevi auks. Praegune pealinna nimi tšetšeeni keeles on Sölƶa-Ġala ‘Sunža linn’ jõenime Sölƶa (vene Sunža) järgi.

J

  • JAAPAN. Vt Liancourt Rocks; Põhjaalad.
  • Jaapani meri ✓ (Sea of Japan) – Korea poolsaare ja Jaapani vahel olev veekogu. Viidates ajaloole on Lõuna- ja Põhja-Korea soovinud selle veekogu rahvusvahelist nime muuta, kasutades inglise keeles kas nime East Sea (Idameri) või Korean East Sea (Korea Idameri). Jaapan on sellele vastu.
  • Jammu ja Kashmir vt Kashmir.
  • Jeruusalemm ✓ (Jerusalem, heebrea Yerushalayim, araabia Al-Quds). Linn, mille Iisrael on kuulutanud oma jagamatuks pealinnaks, kuid paljud riigid ei ole seda tunnustanud. 1967. aasta sõjani oli Jeruusalemm jagatud, lääneosa kuulus Iisraelile, idaosa Jordaaniale (kavandatud algselt Palestiina araabia riigile). Palestiina araablased pürivad looma oma riiki, mille pealinn oleks Ida-Jeruusalemm.
  • JORDAANIA. Vt Jordani Läänekallas.
  • Jordani Läänekallas ✓, lühemalt Läänekallas (West Bank). Palestiina omavalitsuse piirkond Jordani jõe läänekaldal. Tekkis 1948. a sõja tulemusena, kui see endise Briti mandaatala Palestiina osa jäi Transjordaania kätte. (Et Transjordaania nimi viitas Jordani-tagusele alale, araabia keeles Jordanist itta jäävatele aladele, muutis riik oma nime 1949. a Jordaaniaks.) 1967. a sõja tulemusena hõivas Iisrael kogu Läänekalda ala. Suur osa riike peab Jordani Läänekalda piiridena silmas 1948. a piire, kuid lisaks on Iisrael ehitanud sellest sissepoole nn turvamüüri ja on Läänekalda alale rajanud palju juudi uusasundusi, mis teeb piiride kokkuleppimise keeruliseks. 2023. a seisuga on Läänekaldal koos Ida-Jeruusalemmaga 144 juudi asundust üle 450 000 elanikuga, suurimad on linnad Modi’in Illit, Ma’ale Adumim, Beitar Illit ja Ariel. Vt ka Gaza tsoon; Jeruusalemm; Palestiina.
  • Judea ja Samaaria ✓ (Judea and Samaria, Yehuda veShomron). Nimi, millega Iisraelis viidatakse kogu Jordani Läänekaldale, v.a Ida-Jeruusalemm. Araabia riigid seda ei kasuta.

K

K

  • Kabiilia (Kabylie). Piirkond Alžeeria põhjarannikul, kus elavad kabiilid, berberi rahvas. Piirkond taotleb iseseisvust, neil on ka eksiilvalitsus.
  • Kaja osariik vt Karenni.
  • Kaliningrad ✓. Ajalooline Königsberg, mis pärast teist maailmasõda anti Nõukogude Liidule ja nimetati 1946 Kaliningradiks. Eesti keeles oma nime sel linnal pole olnud, ent mais 2023 otsustas Poola ametlikult kasutusele võtta ajaloolise poolakeelse nime Królewiec ja midagi sarnast on otsustanud ka Leedu (Karaliaučius) ja Läti (Karaļauci). Eestis ametlikku otsust tehtud ei ole, ent Riigikogu väliskomisjon on Königsbergi nime kasutamist pooldanud. Väärib märkimist, et Kaliningradi oblast moodustas osa ajaloolisest Ida-Preisimaast, muud osad kuuluvad Leedule (Väike-Leedu) ja Poolale. 1946. a-st on piirkonna saksa nimed täielikult venestatud, seejuures 1938 oli osa Ida-Preisi nimesid veel omakorda saksastatud, et kõrvaldada slaavipäraseid variante. Vene nimede vasteid: Bagrationovsk (Preußisch Eylau), Baltiisk (Pillau), Gussev (Gumbinnen), Gvardeisk (Tapiau), Mamonovo (Heiligenbeil), Neman (Ragnit, 1938–1946 Ebenrode), Nesterov (Stallupönen, 1938–1946 Ebenrode), Ozjorsk (Darkehmen, 1938–1946 Angerapp), Pravdinsk (Friedland), Slavsk (Heinrichswalde), Sovetsk (Tilsit), Zelenogradsk (Cranz), Tšernjahhovsk (Insterburg). Saksa nimedel on ühtlasi poola ja leedu vasted, mis annavad tunnistust Poola ja Leedu huvist selle piirkonna vastu, vrd poola (eespoolse nimetamise järjekorras) Pruska Iława, Pilawa, Gąbin, Tapiawa, Święta Siekierka, Stołupiany, Darkiejmy, Frydląd, –, Tylża, Koronowo, Wystruć; leedu Ylava, Piliava, Gumbinė, Tepliava, Šventapilė, Ragainė, Stalupėnai, Darkiemis, Romuva, Gastos, Tilžė, Krantas, Įsrutis.
  • KAMERUN. Vt Ambazonia.
  • KANADA ✓. Kanada kohanimistus väärivad tähelepanu kõigepealt prantsuskeelsed kohanimed Québecis ja föderaaltasandil suurte objektide rööpnimedena, samuti põliselanike (sh esimeste rahvaste, first nations) kohanimed, mida üha enam ametlikult tunnustatakse ja mida pannakse kaartidele ja siltidele koos kõigi keeruliste märkidega, sh silpkirjas. 1999. a moodustati uus territoorium Nunavut (silpkirjas ᓄᓇᕗᑦ), mille kohanimed on valdavalt inuitikeelsed. Eurooplaste pandud kohanimesid põhjaaladel on 1980. a-test alates muudetud, nt Fort Chimo → Kuujjuaq, Frobisher Bay → Iqaluit. Vt ka Québec. {U 06.12.2025}
  • Kareni osariik vt Kawthoolei.
  • Karenni. Myanmari Kaja osariigi ✓ nimi, mida kasutavad iseseisvusmeelsed. Karenni on tõlgendatav kui punaste karenite maa (Karen + ni ‘punane’). Kaja (Kayah) nimi pärineb punaste karenite endanimetusest kayalhi. Iseseisvuslaste arvates rikub see karenite ühtsust ja nad ei ole seda omaks võtnud.
  • Karjala ✓. Jagatakse ajalooliselt kaheks: Ida-Karjala ehk Vene Karjala (kuni 1940. a-ni Venemaa / NSV Liidu piires olnud osa) ja Lääne-Karjala ehk Soome Karjala (Soome piires olnud osa). Pärast Teist maailmasõda kujunes välja uus jaotus, milles Venemaa / NSV Liidu piires on Karjala kannas (kuulub Leningradi oblastisse), Laadoga-Karjala, Aunuse-Karjala ja Valgemere-Karjala (need kolm kuuluvad Karjala Vabariiki). Karjala kannas ja Laadoga-Karjala märgivad 1940. a Soome NSV Liidule loovutatud ala. Soome piires olev Karjala jaguneb Lõuna- ja Põhja-Karjala maakonnaks. Kohanimed Soome Karjalas on soomekeelsed, Karjala Vabariigis on kohanimed venekeelsed, millele on lisatud mitteametlikud soome ja karjala variandid. Eesti tavas on kasutada Karjala Vabariigi kohtade puhul soome nimesid, kui need on olemas. Laadoga-Karjalas on säilitatud Soome-aegsed kohanimed (sh Lahdenpohja, Pitkäranta, Suojärvi), ent Karjala kannasel on nimed täielikult venestatud (nt Antrea → Kamennogorsk, Johannes → Sovetski, Terijoki → Zelenogorsk, Uuras → Võssotsk).
  • Kashmir ✓. Endine Jammu ja Kashmiri vürstiriik, osa Briti Indiast, mis India poolitamisel 1947 kujunes India ja Pakistani konfliktialaks. Mõlemad riigid peavad kogu vürstiriigi ala oma riigi osaks, kuid 1947–1948 ja hiljem peetud sõdade tulemusena jaguneb see ala nüüd Hiina, India ja Pakistani vahel. India valduses on u pool maa-alast – Jammu ja Kashmiri liiduala (veel 2019. a-ni osariik) ning Ladakhi liiduala (eraldati osariigist 2019). Pakistani valduses on kolmandik maa-alast, mis on jagatud kaheks territooriumiks: Azad Kashmir (‘vaba Kashmir’) ja Gilgit-Baltistan (vt ka Balawaristan). Hiina valduses on Aksai Chin (vt see) ja Trans-Karakorami trakt. India ja Pakistan nimetavad teise riigi valduses olevat ala vastavalt Pakistani või India okupeeritud Kashmiriks. Neutraalsed nimetused oleksid India või Pakistani hallatav Kashmir (India-administered Kashmir, Pakistan-administered Kashmir). Jammu on vürstiriigi lõunaosa, Kashmir (algselt Kashmiri org) põhjaosa.
  • Katalaani maad (Catalan Countries, Països Catalans). Nimi viitab aladele, kus katalaani keelt kõneldakse: 1) Kataloonia; 2) Baleaarid; 3) Valencia; 4) osa Aragónist (La Franja); 5) osa Murciast (Carche); 6) Andorra; 7) Pyrénées-Orientalesi departemang Prantsusmaal, 8) Alghero linn Itaalias Sardiinias. Mõnel pool kasutatakse teisi keele nimetusi, nt Valencias on see valenssia keel (Valenciano).
  • Kataloonia ✓ (Catalonia, Catalunya). Autonoomne piirkond Hispaanias, mis on korduvalt katset teinud autonoomiat suurendada või iseseisvuda, viimati 2017. a. Kataloonias on kohanimed ametlikult kehtestatud katalaanikeelsetena, mis tähendab, et hispaania vasted on mitteametlikud, nt (hispaania nimed sulgudes) Girona (Gerona), Lleida (Lérida).
  • Katanga ✓. Endine Kongo DV provints, mis 1960–1963 oli Kongost lahku löönud, nn Katanga Riik. Tekkis algul vastukaaluna Patrice Lumumba valitsusele, ent jätkas pärast viimase kukutamist ja tapmist suuresti palgasõdurite toel. Katanga separatism jäi ka hiljem järgmiste valitsuste probleemiks.
  • Katšini osariik ✓ (Kachin, Jinghpaw). Myanmari põhjapoolseim osariik, kus võitlust juhib Katšini Iseseisvusarmee. Katšini ehk tsinpo keelt räägitakse ka Hiinas. Katšinimaa nimi omas keeles on Jinghpaw või Wunpawng.
  • Kawthoolei ✓ [kodul`ei] (‘pimeduseta maa’). Myanmari Kareni osariigi ✓ nimi, mida eelistavad iseseisvusmeelsed, pretendeerides veidi suuremale alale kui praegune osariik. Osariigi ametlik nimi inglise keeles on nüüd Kayin State birmapärases häälduses, varem oli see Karen State.
  • Khalistan [halist`aan] (Ḳhālistān) on sikhide taotletav iseseisev riik Indias, eelkõige Pandžabis, ent mõne jaoks ka laiemal alal, mis hõlmaks piirkondi Põhja-Indias (Haryana, Himachal Pradesh).
  • Khmêr Kraôm, ka Kâmpŭchéa Kraôm (‘Alam-Kambodža’) on nimi, millega Kambodžas viidatakse Lõuna-Vietnamile, Mekongi deltale, kus elab põliselt üle 2 mln khmeeri. On liikumisi, mis taotlevad autonoomiat või ühinemist Kambodžaga.
  • Khūzestān ✓ [huzest`aan]. Iraani provints Pärsia lahe põhjasopis, kus üle poole elanikkonnast kõneleb araabia keelt. Provintsi lõunaosa kutsutakse ka Arabistaniks. Piirkonnas on aktiviste, kes kutsuvad üles kas ühinema Iraagiga või saavutama autonoomiat.
  • Khyber Pakhtunkhwa vt Puštunistan.
  • Kiiev vt UKRAINA.
  • Kirde-Hiina vt Mandžuuria.
  • Kokang. Piirkond Myanmaris Šani osariigi põhjaosas, kus on etnilisi hiinlasi juba alates 18. sajandist. 1960. a-test kuni 1989. a-ni valitses piirkonda Birma Kommunistlik Partei, pärast selle laialiminekut on Kokang eripiirkond. Piirkonnas tegutseb mässuline Myanmari Rahvusliku Demokraatliku Alliansi Armee (MNDAA).
  • KOMOORID ✓ (Comores). Kui Komoorid 1975 iseseisvusid, valisid selle staatuse neljast saaarest kolm: Mwali (Mohéli), Ndzuwani (Anjouan) ja Ngazidja (Grande Comore). Neljas saar, Mayotte ✓ (kohalik nimi Maore), otsustas jääda Prantsusmaa osaks. Komoori riik peab Mayotte’i Komooride osaks.
  • KONGO ✓. On olemas kaks Kongo riiki, ametlike nimedega Kongo Vabariik ja Kongo Demokraatlik Vabariik. Lühinimed on neil vastavalt Kongo ning Kongo DV. Et esimest nimetatakse enamasti lihtsalt Kongoks, tuleneb asjaolust, et Kongo DV oli 1971–1997 nimega Sair ehk Zaire, sel ajal oli Kongo nimi ühemõtteline. Riike võib eristada ka pealinnade abil, esimene on Kongo-Brazzaville (ehk Brazzaville’i Kongo), teine Kongo-Kinshasa (ehk Kinshasa Kongo).
  • KONGO DV ✓.
    • Ametlikus kasutuses eelistab täisnime Kongo Demokraatlik Vabariik.
    • 1960. a-tel korraldas laiaulatusliku isiku- ja kohanimede aafrikastamise, riigi juht Joseph-Désiré Mobutu võttis oma nimeks Mobutu Sese Seko, muudeti ka palju suurte linnade nimesid: Élisabethville → Lubumbashi, Léopoldville → Kinshasa (pealinn), Stanleyville → Kisangani. Muudeti ka riigi enda nimi: Kongo DVst sai Zaire (eestikeelses kirjanduses käibis selle mugand Sair).
    • Vt ka Katanga; Kongo.
  • Kordofan ✓. Endine provints (praegu jagatud Lõuna- ja Põhja-Kordofani provintsiks), milles tegutseb mitu Nuba rahvaste iseseisvusliikumist, aeg-ajalt puhkevad konfliktid.
  • Korea Idameri vt Jaapani meri.
  • Korsika ✓ (Corsica, Corse). Prantsusmaale kuuluv saar Vahemeres. Varem kuulus ta Genovale (a-st 1284), ent kuulutas end 1755. a ühepoolselt iseseisvaks itaaliakeelseks vabariigiks. Genova loovutas Korsika võlgade katteks 1768 Prantsusmaale, kes annekteeris selle 1769. Korsika võitlus autonoomia või iseseisvuse eest on olnud 1960.–1970. aastatel intensiivne, kohati verine, rahunemine on tulnud pikkamööda 2010. aastatel, ühtlasi on kasvanud Korsika autonoomia. Korsika keel on lähedane itaalia keelele, Korsika kohanimed on üldiselt itaaliapärases kirjaviisis, mida prantsuse keeles võidakse hääldada teisiti, nt Ajaccio [aj´atšo], prantsuse [ažaksj`oo].
  • KOSOVO ✓ (Kosova). Kosovo iseseisvust ei ole ÜRO ega osa riikidest tunnustanud, sh Serbia, mille osa Kosovo oli. ÜRO mõistes on see endiselt Serbia autonoomne piirkond Kosovo ja Metohija. Kosovo kohanimed on albaania ja serbia keeles, olles rahvusvahelises kasutuses pikka aega olnud serbia kirjaviisis. Nüüd on rohkem levinud albaaniakeelsed nimed, nt (serbia nimi sulgudes) Prishtina (Priština), Ferizaj (Uroševac), Mitrovicë (Kosovska Mitrovica), Pejë (Peć).
  • Krimm ✓. Rahvusvaheliselt Ukrainale kuuluvaks tunnistatud Krimm (õieti Krimmi Autonoomne Vabariik ja otsealluvusega Sevastopoli linn) on 2014. a-st Venemaa poolt annekteeritud. Poolsaare põhirahvastik on olnud krimmitatarlased, kes pärast Kuldhordi lagunemist moodustasid 1443 Krimmi khaaniriigi. Pärast seda, kui Venemaa vallutas ja annekteeris khaaniriigi 1783, rakendas Vene riik meetmeid, et tatarlasi välja tõrjuda, kuid sellest hoolimata moodustasid nad 1920. a-teks poole Krimmi rahvastikust. 1944. a mais küüditati kõik krimmitatarlased Kesk-Aasiasse, süüdistades neid koostöös sakslastega. Kui muud küüditatud rahvad said 1950. a-te teises pooles võimaluse naasta oma ajaloolisele kodumaale, siis krimmitatarlased (tollases ametlikus pruugis “tatari rahvusest isikud, kes enne elasid Krimmis”) küll rehabiliteeriti, aga Krimmi tagasi tulla neid ei lubatud kuni a-ni 1989. Valdav osa Krimmi kohanimesid enne küüditamist olid krimmitatarikeelsed, ent 1944.–1948. a muudeti need kõik vene nimedeks, säilitades vaid mõned tähtsamad nimed, nagu Alušta, Bahtšisarai, Džankoi, Jalta. Krimmitatari nimedel ei ole Krimmis ametlikku staatust, aga krimmitatarlased kasutavad neid sellegipoolest, nt Aqmescit (Simferopol), Aqyar (Sevastopol), Canköy (Džankoi), Kefe (Feodossija), Kezlev (Jevpatorija).
  • Kurdistan ✓. Suurimaid omariikluseta rahvaid, ent on saanud piirkondliku autonoomia Iraagis ja faktiliselt ka Süürias. On tavaks jagada neljaks osaks vastavalt ilmakaartele: Põhja-Kurdistan (Türgi kaguosa), Lääne-Kurdistan (Süürias, rööpnimi Rojava), Lõuna-Kurdistan (Iraagi põhjaosa) ja Ida-Kurdistan (Iraani loodeosa). Keeleliselt jagunevad kurdid kolmeks, kõneledes kurmandži (põhjakurdi), sorani (keskkurdi) ja lõunakurdi keelt, neist esimeses (Türgis, osalt Süürias) kasutatakse ladina kirja, teises kahes araabia kirja. Kurdi kohanimed Iraagis on kaasametlikud araabia nimede kõrval (nt Iraagi Kurdistani pealinn on araabia Arbīl, kurdi Hewlêr. Mujal on nad mitteametlikud, kuid nt Kobanî Süürias (araabia ‘Ayn al-‘Arab) on esinenud ka rahvusvahelistes uudistes.
  • Kärnten ✓. Austria liidumaal Kärntenis elab suur hulk sloveene. Sloveenid kuulusid esimese maailmasõja lõpuni Austria-Ungari kooseisu, kuid pärast seda hakkas suurem osa kuuluma hilisemasse Jugoslaaviasse, väike osa aga jäi uue Austria koosseisu. Piiriajamine nende kahe vahele tekitas Austrias pingeid. Vaidlused kakskeelsete (saksa-sloveeni) siltide üle on kestnud pikalt, silte on korduvalt rikutud. Näiteid sloveeni nimedega (sulgudes): Augsdorf (Loga vas), Ebriach (Obirsko), Eis (Led), Gablern (Lovanke), Kanin (Hodnina).
  • KÜPROS ✓. Küprosel on kaks põhirahvust: kreekakeelsed ja türgikeelsed küproslased. Rahvusvaheliselt tunnustatakse Küprose kreekakeelse kogukonna valitsust, v.a Türgi, kes tunnustab saare esindajana Põhja-Küprost. Vt ka Põhja-Küpros.

L–N

L

  • Ladiinia (Ladinia). Retoromaanlaste hulka kuuluvate ladiinide kodumaa Põhja-Itaalias Alto Adiges ja Trentinos. On püütud luua eraldi haldusüksuseks.
  • La Manche ✓ ehk Inglise kanal. Suurbritannia saare ja Euroopa mandri vaheline väin on Prantsuse poolel tuntud kui La Manche (manche ‘käis, varrukas’), kuid Briti poolel kui Inglise kanal (English Channel). Kuivõrd eesti keeles on mõlemad nimed tunnistatud sobivaks, siis võib olla olukordi, kus on diplomaatiline valida emma-kumma variandi vahel.
  • LAOS ✓. Ametlikus kasutuses eelistab täisnime Laose Demokraatlik Rahvavabariik.
  • Liancourt Rocks ✓. Rühm väikesaari Korea poolsaare ja Jaapani vahel, mida haldab Lõuna-Korea, kuid millele pretendeerivad ka Jaapan ja Põhja-Korea. Korea nimi Dokdo, jaapani nimi Take-shima.
  • Londonderry vt Põhja-Iirimaa.
  • Lorraine ✓ ehk Lotring. Ajalooline maa-ala Prantsusmaal. Varem on korduvalt Prantsusmaa ja Saksamaa vahel käest kätte käinud, niisamuti on vahelduvad olnud ka kohanimed, eriti Moselle’is. Piirkonna ametlik keel on üksnes prantsuse, saksa keel on tõrjutud, ent selle asemel edendatakse piirkonna identiteedi osana Lotringi frangi keelt (francique lorrain, endanimetus Plàtt või lottringer Plàtt), mis esineb ka siltidel. Lotringi nimi selles keeles on Lottringe.
  • LÕUNA-AAFRIKA VABARIIK ✓ ~ Lõuna-Aafrika (South Africa). Apartheidiajal oli Lõuna-Aafrikas kaks ametikeelt, afrikaani ja inglise, ent 1994. a-st on nende arv kasvanud koos viipekeelega 12-ni. Seda keelelist mitmekesisust kajastavad ka ümbernimetamised: Nelspruit → Mbombela, Pietersburg → Polokwane, Port Elizabeth → Gqeberha. Oranje provintsist on saanud Free State, Natalist KwaZulu-Natal ja Transvaali provints on jagatud mitme uue provintsi vahel, sh Limpopo ja Mpumalanga (’ida’). Vt ka Volkstaat.
  • Lõuna-Aserbaidžaan ✓ (Southern Azerbaijan, Güney Azərbaycan) on nimi, mis viitab Iraani kahele provintsile, Ida- ja Lääne-Aserbaidžaanile, kui peetakse silmas nende ühinemist Aserbaidžaani riigiga ehk n-ö Põhja-Aserbaidžaaniga. Iraanis seda nime ei kasutata.
  • Lõuna-Kaukaasia ✓ (South Caucasus). Kolm riiki, Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia, on selgelt eelistanud piirkonna nime, mis ei sisalda vaikimisi “vaadet põhja poolt”, sest Taga-Kaukaasia tähendaks Kaukasuse mäeaheliku tagust ala, kui seda vaadata Venemaa poolt.
  • LÕUNA-KOREA ✓. Ametlikus kasutuses eelistab nime Korea Vabariik. Vt ka Jaapani meri; Liancourt Rocks.
  • Lõuna-Osseetia ✓. Endine autonoomne oblast Gruusias, mis kuulutas end 1991. a iseseisvaks, olles sisuliselt Venemaa protektoraat. Gruusia seisukohalt on tegu endise haldusüksusega, mitteametlikult kasutatakse maa-ala kohta nimetust Tshinvali piirkond. Faktiliselt on Lõuna-Osseetia kohanimed osseedikeelsed, sh osseedistatud nimed, nt Tormaneul (gruusia Thormaneuli) sai 2018. a nimeks Zädbadän. Rahvusvaheliselt tunnustatakse gruusia nimesid, nt Ahhalgori (‘uus-Gori’, Gruusia poolt ümber nimetatud, osseedi Leningor), Džava (Dzau), Znauri (Znauõr).
  • Lõuna-Tiibet (Southern Tibet, Zang Nan). Hiina ja India idapoolne piirilõik, kus asub praegu India Arunachal Pradeshi osariik. 1914. a tunnustas Tiibet seda Briti India osana, kui fikseeriti nn McMahoni joon Tiibeti ja Briti India vahel. Tollane Hiina valitsus selles ei osalenud. Hiina ei tunnusta McMahoni joont ja peab sellest lõunas olevat ala Tiibeti autonoomse piirkonna osaks, määrates sinna ka ametlikke kohanimesid. Lõuna-Tiibeti nime kasutab üksnes Hiina.
  • Lõuna-Tirool (Alto Adige). Endine Tirooli lõunaosa anti Austria-Ungari koosseisust üle Itaaliale esimese maailmasõja tagajärjel 1918. Itaalias tehti katseid seda piirkonda itaaliastada, muutes paljusid kohanimesid. Piirkonna ametlik nimi on Alto Adige (‘Ülem-Adige’) Adige jõe järgi, mille ülemjooks saab sealt alguse. Kuigi Alto Adige on jäänud itaalia keeles kasutusele, on nüüdseks ka Lõuna-Tirool (saksa Südtirol) saanud ametliku staatuse. Varem on saksa nimi olnud sisuliselt põlu all, Alto Adige tõlkevaste saksa keeles oli Tiroler Etschland (Etsch on Adige jõe nimi saksa keeles).
  • Lääne-Aserbaidžaan ✓ (Western Azerbaijan, Qərbi Azərbaycan). Nime kasutatakse üksnes Aserbaidžaanis. Revisionistlik nimi, millega Aserbaidžaanis viidatakse aladele praeguses Armeenias, mis justkui ajaloolistel põhjustel peaksid kuuluma Aserbaidžaanile. Sellega kaasneb tihti aserbaidžaani ajalooliste kohanimede kasutamine, nt Keşişkənd (Jeghegnadzor), Sərdarabad (Armavir), Üçkilsə (Vagharšapat) jts. NB! Lääne-Aserbaidžaan on ka Iraani provintsi nimi.
  • Lääne-Irian vt INDONEESIA.
  • Läänekallas vt Jordani Läänekallas.
  • Lääne-Paapua (West Papua) on Uus-Guinea (Paapua) saare Indoneesiale kuuluv lääneosa, mille iseseisvust taotlevad mitu kohalikku liikumist. Piirkond liideti 1963 Indoneesiaga, selle nimi oli Indoneesia allikates Lääne-Irian, pärast 1963. aastat Irian Jaya ‘võidukas Irian’ ja 2002. aastast on see Paapua. Lääne-Paapua Vabariiki on mitu korda välja kuulutatud, viimati 2011. {U 03.12.2025}
  • Lääne-Sahara ✓. Endine Hispaania Sahara asumaa, mille Hispaania 1975. aastal loovutas algul Marokole ja Mauritaaniale, hiljem üksnes Marokole. Rahvusvaheliselt on tegemist määratlemata territooriumiga, mille staatuse peab otsustama rahvahääletus. Iseseisvusmeelsed on 1976. aastal välja kuulutanud Sahara Araabia Demokraatliku Vabariigi, mis kontrollib umbes veerandit Lääne-Sahara territooriumi; seda liikumist toetab Alžeeria.
  • Lääne-Togomaa (Western Togoland) on Ghanas 25.09.2020 ühepoolselt sõltumatuks kuulutatud riik, mis paikneb kunagise Saksa Togomaa protektoraadi maa-alal. Pärast Saksamaa lüüasaamist esimeses maailmasõjas jagati see territoorium kaheks, Briti ja Prantsuse Togomaaks. Viimane iseseisvus Togo nime all 1960. Briti Togomaa liitus hääletuse tulemusena 1957 Ghanaga, kuid piirkonnas on ka liikumisi, mis agiteerivad iseseisvuse kasuks. {U 03.12.2025.}

M

  • Madalmaad vt HOLLAND.
  • Makedoonia vt PÕHJA-MAKEDOONIA.
  • MALAISIA ✓. Mitmest osariigist koosnev föderatsioon, 1963. a-ni Malaia (ilma Sabahita ja Sarawakita). Mitmed osariigid (Johor, Kelantan) taotlevad suuremat autonoomiat, Ida-Malaisia (Borneol paiknevad provintsid Sabah ja Sarawak), kes Malaisiaga liitus hiljem, on piirkond, kus on ka iseseisvust nõudvaid liikumisi.
  • MALI. Vt Azawad.
  • Malviinid vt Falklandi saared.
  • Mandžukuo. Endine Jaapani vasallriik Kirde-Hiinas ja Sise-Mongoolias (1932–1945). Jaapan hõivas maa-ala 1931. Mandžukuod tunnustasid peamiselt Jaapani ja Saksamaa liitlased. {U 03.12.2025}
  • Mandžuuria. Hiina kirdepiirkond. Hiinas rohkem kasutusel Kirde-Hiina (Dongbei) nimi, kuivõrd Mandžuuria seostub mingil määral ka tunnustamata riigi Mandžukuoga. {U 03.12.2025}
  • MAROKO. Vt Lääne-Sahara.
  • MAURITIUS. Vt Chagose saared.
  • Mayotte vt KOMOORID.
  • Mehhiko laht ✓ (Gulf of Mexico) – traditsiooniline nimi Põhja-Ameerika mandri, Mehhiko ja Kariibi mere saarte vahelise veekogu kohta. Jaanuarist 2025 kasutatakse Ameerika Ühendriikides nime Gulf of America (Ameerika laht). Mehhiko jt laheäärsed riigid jätkavad Mehhiko lahe nime kasutamist.
  • Meshethi ✓. Piirkond Gruusias Türgi piiri ääres, kus elas märkimisväärne türgi kogukond (ingl Meskhetian Turks, türgi Ahıska Türkleri). Nad küüditati 1944 ja neist on siiani õnnestunud tagasi tulla vaid mõnelsajal, kuivõrd Gruusia ei luba repatrieerumist.
  • MIKRONEESIA ✓. Ametlikus kasutuses eelistab täisnime Mikroneesia Liiduriigid.
  • MOLDOVA ✓. Õieti on tänapäeval kaks Moldovat: a) ajalooline vürstiriik, mis 1859. a Valahhia vürstiriigiga ühinedes pani aluse Rumeenia riigile; b) selle idaosa, mille 1812 Osmani riik loovutas Venemaale, kus tekkis algul Bessaraabia kubermang, ent 1917. a tuli taas käibele Moldova nimi ja lõpuks sai sellest Moldova Vabariik. Nende kahe eristamiseks on Rumeenia soovinud, et teist nimetataks rahvusvahelises kontekstis täisnimega (Moldova Vabariik). Moldova on rumeenia nimi, Moldaavia (Moldavia, Moldavie jne) selle ladinapärastatud variant.
    • Ametlikus kasutuses eelistab täisnime Moldova Vabariik.
    • Vt ka Transnistria.
  • Moni osariik ✓. Myanmari osariik, kus relvavõitlus kestab 1949. a-st, tegutsevad Uue Moni Osariigi Partei (NMSP) ja selle vabastusarmee MNLA. Maa kohta kasutatakse ka nime Monimaa (Monland).
  • Mthwakazi ehk Matabeleland. Zimbabwe ndebele rahva kodumaa, Ndebele traditsiooniline kuningriik, mis taotleb suuremat autonoomiat.
  • Must Aafrika vt Sahara-tagune Aafrika.
  • Mägi-Karabahh ✓. Endine autonoomne oblast Aserbaidžaanis, mis 1991. a kuulutas end iseseisvaks, mispeale Aserbaidžaan tühistas autonoomia. Pärast esimest Karabahhi sõda 1991–1994 hõlmas rahvusvaheliselt tunnustamata moodustis (Mägi-Karabahhi, a-st 2017 Artshahhi Vabariik) ka laiu alasid väljaspool endise oblasti piire. Teise Karabahhi sõjaga 2020. a novembris ja selle jätkuga 2023. a septembris võttis Aserbaidžaan enda kontrolli alla tagasi kogu Mägi-Karabahhi. Aserbaidžaanis praegu Mägi-Karabahhi kui haldusüksust ei eksisteeri, seeasemel räägitakse laiemast piirkonnast Karabahhist. Ajavahemikus 1991–2020/2023 olid kohanimed Mägi-Karabahhis üksnes armeeniakeelsed, palju nimesid armeeniastati, sh oblastivälistel aladel, nt Hodžalu → Ivanjan (aserbaidžaani Xocalı), Khelbadžar → Kharvatšar (Kəlbəcər), Fizuli → Varanda (Füzuli). Omakorda Aserbaidžaan muutis seniseid armeenia nimesid, nt Martakert → Ağdərə, Martuni → Xocavənd.
  • MYANMAR ✓ ehk Birma.
    • 1989. aastal muutis Birma sõjaväeline valitsus maa ingliskeelse nime: senise Burma asemele tuli Myanmar (maa birmakeelne nimi jäi samaks). Toetusena Birma demokraatialiikumisele keeldusid paljud maad pikka aega nimemuutust tunnustamast, ent vahepeal ametis olnud tsiviilvalitsuse ajal (2011–2021) suhtumine leevenes.
    • Myanmari nime kehtestamisega koos muudeti ka Birma kohanimede transkriptsiooni. Kui enne sõltus ladina kirjas olev nimi enam-vähem reeglipäraselt birma nime kirjapildist, siis uus ladinatäheline nimi tuletati birma nime hääldusest, seejuures seda pandi kirja selle ettekujutuse põhjal, kuidas arvati ingliskeelseid lugejaid neid hääldavat. Maanimi Myanmar (umbkaudne hääldus [mjöm`aa]) lõpeb r-iga, kuna arvati, et siis osatakse inglise keeles seda lugeda lõpus pika [a]-ga. Niisamuti fikseeriti kirjapiltideks nt (sulgudes eeldatav hääldus) Ayeyarwady [ejawadi], Hlinebwe [hlaiŋbwe], Mawlamyine [molamjaiŋ]; nende varasemad transkribeeringud olid Eyawadi, Hlaingbwè, Mawlamyaing.
    • Myanmaris on palju rahvuslikke liikumisi, nii osariikide kui ka väiksemate üksuste kaupa, kus võideldakse kas suurema autonoomia või iseseisvuse eest. Mitmel neist on sõjaline tiib, tavaliselt vabastusarmee nime all. Selle hulga üks põhjusi on kahtlemata praegune sõjaväeline valitsus, ent sageli ulatub konflikt juba iseseisvumise aastaisse. Suuremate õiguste eest sõdivad nt danud, kajanid, lahud, palaungid, paood, rohingjad ja vaad, lisaks Myanmari osariikide rahvad.
    • Vt ka Arakani osariik; Karenni; Katšini osariik; Kawthoolei; Kokang; Moni osariik; Šani osariik; Zalengam; Zogam; Tšini osariik.

N

  • NIGEERIA. Vt Arewa; Biafra; Oduduwa; Ogonimaa.
  • Novorossia vt Uus-Vene.

O–R

O

  • Oduduwa. Jorubate iseseisvumist taotlev piirkond (Oduduwa Vabariik) peamiselt Nigeerias. Oduduwa on joruba riigi müütiline rajaja.
  • Ogonimaa (Ogoniland). Ogoni rahva kodumaa Nigeerias Riversi osariigis. Ogonite enesemääramistaotluste peamine motiiv on lõpetada Nigeeria delta saastamine naftatootmisel tekkivate jäätmetega ja saavutada tulude õiglane jaotamine. {U 04.12.2025}

P

  • Paapua vt Lääne-Paapua.
  • PAAPUA UUS-GUINEA. Vt Bougainville.
  • Padaania (Padania). Nimi, mida mõned liikumised ja erakonnad on pakkunud Põhja-Itaalia nimeks, kui see peaks iseseisvuma. Üks tuntumaid on Põhjaliiga (Lega Nord). Nimi on tuletatud Po jõe nimest.
  • PAKISTAN. Vt Balawaristan; Belutšistan; Kashmir; Puštunistan; Sindhudesh.
  • Palestiina ✓ (Palestine). Peale ajaloolise Palestiina on sel nimel tänapäeval levinum teine tähendus: Palestiina araablaste võimalik riik. 1947. aasta ÜRO kava nägi ette endise Briti mandaatala Palestiina jagamise araabia ja juudi riigi vahel. 1948. aasta sõja tulemusel sündis Iisraeli riik; araabia alad võtsid oma valdusse Egiptus ja Jordaania, Jeruusalemm poolitati Iisraeli ja Jordaania vahel. 1967. aasta sõjaga hõivas Iisrael ka Palestiina araabia alad. 1993. aasta Oslo kokkuleppega moodustati neil aladel Palestiina omavalitsus, kes pürib saama faktiliselt iseseisvaks riigiks (iseseisvusdeklaratsioon esitati juba 1988). Mitmed maad on Palestiina iseseisvust tunnustanud de iure, kasutades nimetust Palestiina Riik; selle nimetuse all on ta kirjas ka ÜROs. Teiste jaoks on ametlikult endiselt tegu Palestiina Omavalitsusega. Lähis-Ida konflikti ühe väljapääsuna nähakse kahe riigi lahendust, mille puhul eksisteerivad kõrvuti Iisrael ja Palestiina araabia riik, viimase piiresse kuuluksid Jordani Läänekallas ja Gaza tsoon 1967. a piiride kohaselt, sh Ida-Jeruusalemm. Vt ka Gaza tsoon; Jeruusalemm; Jordani Läänekallas; Judea ja Samaaria.
  • Paraceli saared ✓ (Paracel Islands). Vaidlusalune saarestik Lõuna-Hiina meres, millele pretendeerivad Hiina ja Vietnam, faktiliselt on saared Hiina kontrolli all. Hiina nimi Xisha Qundao, vietnami nimi quần đảo Hoàng Sa.
  • Prantsuse India ookeani hajasaared (îles Éparses de l’océan Indien) on rühm India ookeanis hajali paiknevaid saari (Bassas da India, Europa, Glorieuse’i saared, Juan de Nova, Tromelin), mis halduslikult kuuluvad Prantsuse Lõunaalade koosseisu. Mõnedele neist pretendeerivad naaberriigid Komoorid (Glorieuse’i saared), Madagaskar (Bassas da India / Nosy Bedimaky, Europa / Nosy Ampela, Glorieuse’i saared, Juan de Nova / Nosy Kely) ja Mauritius (Tromelin). {U 09.12.2025}
  • PRANTSUSMAA. Vt Alsace; Baskimaa; Bretagne; Katalaani maad; Korsika; La Manche; Lorraine; Prantsuse India ookeani hajasaared.
  • Puštunistan ehk Paštunistan (Pashtunistan). Puštu keelt kõneleva rahva asuala Afganistani lõunaosas ja Pakistani loodeosas (eeskätt Khyber Pakhtunkhwa provintsis). Pakistanis on liikumisi, mis taotlevad kas omaette Puštu riigi rajamist või ühinemist Afganistaniga. Maa nimel on inglise keeles variante: Pakhtunkhwa (Pashtunkhwa), Pathanistan, Pashtun Belt (‘puštu vöönd’).
  • Põhjaalad ✓ ehk Jaapani Põhjaalad (Northern Territories, Hoppō Ryōdo). Nimi hõlmab nelja Kuriilide lõunapoolset saart või saarerühma (Habomai, Iturup/Etorofu, Kunašir/Kunashiri, Šikotan/Shikotan), mida Jaapan Venemaalt tagasi nõuab. (Kaldkriipsu järel on jaapani nimi, kui selle kirjapilt erineb.)
  • Põhja-Iirimaa ✓ (Northern Ireland). Põhja-Iirimaal on kaks suurt kogukonda, keda on tavaks eristada usutunnistuse alusel: protestandid (enamasti 17. sajandi algupoolel Šotimaalt tulnute järeltulijad) ja katoliiklased (iirlased). Kui muu Iirimaa iseseisvus, siis saare põhjaosa kuus krahvkonda jäid Ühendkuningriigi koosseisu, sest seal oli protestantide enamus (tollal umbes suhtes 2 : 1). 2001. a rahvaloenduse andmetel on nende kahe kogukonna suurus pea võrdne. Osa kohalikke omavalitsusi on andnud ametliku staatuse ka iirikeelsetele kohanimedele, kuid silte nende nimedega on rikutud. Tuntud on ka ühe krahvkonna nimetüli: katoliiklaste eelistus on Derry, protestantidel Londonderry. Vt ka sildisõda.
  • PÕHJA-KOREA ✓. Ametlikus kasutuses eelistab täisnime Korea Rahvademokraatlik Vabariik.
  • Põhja-Küpros ✓ (Northern Cyprus, Kuzey Kıbrıs). Türgi kontrolli all olev Küprose põhjaosa (Põhja-Küprose Türgi Vabariik), mille iseseisvust on tunnustanud vaid Türgi. Põhja-Küprose alal olevad kohanimed on türgikeelsed, sh on nimesid türgistatud, nt Aysergi (kreeka Ágios Sérgios) → Yeniboğaziçi. Rahvusvaheliselt tunnustatakse neid nimesid, mida on pannud legaalne riigivõim, st sisuliselt Küprose kreeklaste valitsus. Näiteid (sulgudes de facto türgi nimi): Galáteia (Mehmetçik, varem Galatya), Giaolúsa (Yeni Erenköy, varem Yalusa, Maltepe, inglise Yialousa).
  • PÕHJA-MAKEDOONIA ✓ (North Macedonia, Severna Makedonija). Riik Euroopas, mille nime üle kestis pikka aega vaidlus selle riigi ja Kreeka vahel; kreeklased pidasid Makedoonia kui kreeka ajalooga seotud nime kasutamist sobimatuks. Tüli lahenes 2019. a, kui riik nõustus enda nimetamisega Põhja-Makedooniaks. Samas jäid muutmata keelenimetus makedoonia keel ja rahvanimetus makedoonlased. Enne 2019. a oli riik ÜROs ja mujal rahvusvahelistes organisatsioonides esindatud kohmaka nimetuse all endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, inglise keeles sageli lühendiga FYROM. “Ajutise” nime kokkuleppest peeti jäigalt kinni; koguni nii palju, et ÜRO lippude rivis oli riik T-tähe all, sest kokkuleppes algas nimi inglise keeles määratud artikliga the (the former Yugoslav Republic of Macedonia). Vt ka Ilirida.
  • Pärsia vt IRAAN.
  • Pärsia laht ✓ (Gulf of Persia) – traditsiooniline nimi Aasia mandri põhiosa ja Araabia poolsaare vahelise veekogu tähistamiseks. Laheäärsetes araabia riikides (Araabia Ühendemiraadid, Bahrein, Katar, Kuveit, Omaan, Saudi Araabia) on seevastu kasutusel Araabia laht (Arab Gulf). Iraan on sellele vastu. Kompromissina kasutatakse sageli sõna laht Pärsia lahe tähenduses, nt Laheriigid ja Lahesõda.

Q

  • Québec ✓. Kanada provints, mille ametlik keel on prantsuse (selle poolest erineb ta Kanada teistest provintsidest, kus prantsuse keel võib olla rööpselt ametlik, kuid mitte ainus). Varasemas ajaloos on olnud ka iseseisvustaotlusi, mistõttu Kanada valitsus on Québecile pööranud rohkem tähelepan kui teistele provintsidele. Kohanimed on enamasti prantsuskeelsed ja neis esinevad diakriitilised märgid ja nende hääldus on québeclasele olulised identiteeditunnused, seega nt Québec [keb`ekk] ja Montréal [mo(n)re`aal], mitte Quebec [kwib`ekk] ega Montreal [montri`ool], nagu on inglise tavas. {U 06.12.2025}
  • Qullasuyu [kul’las´uju] (ketšua k ‘lõunapiirkond’), ka Collasuyu. Algselt Inkade riigi lõunapoolne provints, on see nimi tulnud uuesti käibele kui Lõuna-Ameerika põlisrahvaste aimarate ja ketšuate taotletava riigi või autonoomse maa ideaal. Sageli tähistatakse sellega Boliiviat.

R

  • Rayalaseema [rajalasiima]. Taotletav India osariik, praegu moodustab telugukeelse Andhra Pradeshi lõunaosa.
  • Rif [r`iif]. Piirkond Maroko põhjaosas, mille elanikud räägivad berberi keelte hulka kuuluvat riifi keelt. Neil on oma identiteet ja nad taotlevad suuremat autonoomiat või iseseisvust.
  • ROHENEEMESAARED ✓ (Cape Verde). Diplomaatilises suhtluses kasutatakse maa enda soovil portugalikeelset nime Cabo Verde.
  • RUMEENIA. Vt Seekelimaa; Transilvaania.

S–T

S

  • Sahara-tagune Aafrika ✓ (Sub-Saharan Africa). Saharast lõunasse jääva Aafrika neutraalne nimetus. Ajalooliselt tuntud ka kui Must Aafrika.
  • SAMBIA. Vt Barotseland.
  • Sansibar ✓ (Zanzibar, Unguja). Tansaania liitriigi osa, kus on märgatav iseseisvusliikumine. Tanganjika ja Sansibar ühinesid 1964 ja maa uus nimi moodustati nende kahe nime silpidest (tan + zan) + maaliide –ia.
  • Sapotillid ✓. Asustamata atoll Hondurase lahes, mida haldab Belize, kuid millele pretendeerivad ka Guatemala ja Honduras. Inglise Sapodilla Cays, hispaania Cayos Zapotillos.
  • Seekelimaa ✓ (Ținutul Secuiesc, ungari Székelyföld). Etnograafiline piirkond Rumeenias Transilvaanias, mida asustavad seekelid, ungarlaste alamrühm. Keskus on Târgu Mureș. On tehtud ettepanekuid autonoomse piirkonna loomiseks.
  • SENEGAL. Vt Casamance.
  • Siiam vt TAI.
  • Sindhudesh. Pakistani sindhi rahva kodumaa nimi iseseisvusmeelsel liikumisel. Hõlmab Sindhi provintsi (täielikult või osaliselt), India Kutchi piirkonda, Belutšistani Lasbela ringkonda jm. Pakistanis keelatud.
  • Sise-Mongoolia ✓ (Inner Mongolia, Nei Monggol). Autonoomne piirkond Hiinas, mis kujunes siis, kui Hiinast lõi 1911 lahku Välis-Mongoolia (praegune Mongoolia riik), omaette haldusüksuseks sai ta 1947. Tema pindala kärbiti oluliselt 1969, kuid 1979 endised piirid taastati. Eriti 1940. a-tel tehti Sise-Mongoolias katset saavutada sõltumatust või suuremat autonoomiat, septembrist novembrini 1945 oli Sise-Mongoolia Rahvavabariik. Hiina mongolid, keda on rohkem kui Mongoolia mongoleid, eelistavad oma maad kutsuda Lõuna-Mongooliaks ja see on ka ametliku mongoli nime Obur Monggol tõlge, teistes keeltes nõutakse tõlget, mis vastaks Sise-Mongooliale. Mongolid Hiinas kasutavad vana mongoli vertikaalkirja (Mongoolias kasutatakse veel kürillilist tähestikku, kuigi vana kirja taastamise kohta on mitu otsust tehtud). Sise-Mongoolia kohanimed on kas üksnes mongolikeelsed (hiina vaste on sel juhul transkriptsioon, nt Bayan Hot, hiina Bayanhaote), rööpselt hiina ja mongoli keeles (nt Chifeng, mongoli Ulanhad) või üksnes hiinakeelsed (mongoli keeles sel juhul transkriptsioon (nt Dengkou, mongoli Dengkou).) {U 04.12.2025}
  • SOMAALIA ✓. Riik koosneb faktiliselt suuremal või vähemal määral hõimudega seotud osastisriikidest või poolautonoomsetest osariikidest, nt Awdalland, Puntland. Vt ka Somaalimaa.
  • Somaalimaa ✓ (Somaliland). Somaalia põhjaosa, faktiliselt sõltumatu riik. Endine Briti Somaalimaa (kuni 1960), seejärel Somaalia osa. Lõi lahku 1991, kuulutades end iseseisvaks. Rahvusvaheliselt tunnustatakse Somaalia osana.
  • SOOME. Vt Karjala.
  • Spratly saared ✓. Vaidlusalune saarestik Lõuna-Hiina meres, millele pretendeerivad Brunei, Hiina, Malaisia, Filipiinid ja Vietnam, faktiliselt on suurem osa Hiina kontrolli all. Hiina nimi Nansha Qundao, Filipiini nimi Kapuluan ng Kalayaan, vietnami nimi quần đảo Trường Sa.
  • SUDAAN. Vt Darfur; Kordofan.
  • SUURBRITANNIA ✓. Traditsiooniline nimi riigi kohta, mis tegelikult hõlmab ka Põhja-Iirimaad. Suurbritannia on saare nimi, millel paikneb neljast ajaloolisest osast kolm: Inglismaa, Šotimaa ja Wales. Täpsust nõudvatel juhtudel tuleks kas kasutada täisnimetust (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik) või lühemat vastet Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa. Ametlikesse tekstidesse sobib ka Ühendkuningriik (lühend ÜK). Inglismaa sobib üksnes vabamas ja mitteametlikus kontekstis. Vt ka Inglismaa; La Manche; Põhja-Iirimaa; Šotimaa; Wales.
  • SVAASIMAA ✓. Diplomaatilises suhtluses kasutatakse maa enda soovil svaasikeelset nime eSwatini (rahvusvahelises tavas on enam levinud kirjapilt Eswatini).
  • SÜÜRIA ✓.
    • Ametlikus kasutuses eelistab täisnime Süüria Araabia Vabariik. Süüria kurdid eelistaksid täisnime Süüria Vabariik.
    • Riik ei ole saavutanud täielikku kontrolli oma territooriumi üle. Kirdeosas on suur maa-ala, mida haldab Põhja- ja Ida-Süüria Demokraatlik Autonoomne Administratsioon (DAANES), sisuliselt kurdide, araablaste ja assüürlaste omavalitsus, kus esindatud ka väiksemad rahvad armeenlased, jeziidid, tšerkessid ja türkmeenid.
    • Vt ka Assüüria; Golan; Kurdistan.

Š

  • Šani osariik ✓ (Shan State). Kasutatakse ka nime Šanimaa (Shanland). Myanmari suurim osariik, varem hulk vürstiriike, nimetatud Šani Liiduriikideks (Federated Shan States). Iseseisvuse eest võitlemine jätkab juba Briti koloonia aegset traditsiooni. Osariigis tegutseb ka mitu väiksemate rahvaste iseseisvusliikumist (palaungid, vaad jt).
  • Šotimaa ✓. Suurbritannia ajalooline koostisosa. Šotimaa kuningriik oli 1603.a-st personaalunioonis Inglismaa kuningriigiga, kui mõlema riigi troonid päris Šotimaa kuningas James VI. 1707 moodustati mõlemast riigist Suurbritannia Ühendkuningriik. Septembris 2014 peeti Šotimaal rahvahääletus iseseisvumise küsimuses, kus Šotimaa iseseisvust pooldas 44,7%, vastu oli 55,3% hääletanutest. Šotimaa põhiline ametikeel on küll inglise, ent ametliku staatuse on saanud ka šoti keel (Scots) ja gaeli keel (Scottish Gaelic). Gaelide tihedam asustus on maa loodeosas, kuid gaelikeelseid rööpnimesid siltidel võib näha üle Šotimaa, nt Edinburgh / Dùn Èideann.

Z

  • Zalengam (‘vabaduse maa’) ehk Zale'n-gam on kuki rahvaid ühendav kodumaa India kirdeosas (Assami, Manipuri, Mizorami ja Nagalandi osad), Myanmaris Tšini osariigis ja Bangladeshis Chittagongi mägialadel. Eristatakse Ida-Zalengami (Myanmaris) ja Lääne-Zalengami (Indias). Võitlust juhivad Kuki Rahvusorganisatsioon ja Kuki Rahvusarmee.
  • Zangezuri koridor. Aserbaidžaani põhiosa ja selle eksklaavi Nahhitševani vahele kavandatav ühendustee, mis läbiks Armeenia territooriumi. 8. augustil 2025 alla kirjutatud avalduses lühendiga TRIPP (Trump Route for International Peace and Prosperity ‘rahvusvahelise rahu ja õitsengu Trumpi tee’). Armeenias ollakse vastu sõna koridor kasutamisele, nähes selles ohtu oma suveräänsusele, kuid ühendustee rajamisega ollakse nõus. Zangezur (armeenia Zangezur, aserbaidžaani Zängäzur) on ajaloolise maa-ala nimi.
  • Zogam (‘Zo maa’) on Zo rahvaste (zomide, mizode, tšinide ja kukide) taotletav kodumaa India kirdeosas, Bangladeshis ja Myanmaris Tšini osariigis. Keskne roll on Zomi Revolutsioonilisel Armeel.

T

  • Taga-Karpaatia ✓. Ukraina oblast on nime saanud vaatenurga järgi Kesk-Ukrainast: maa on Karpaatide taga. Piirkond on vahetanud oma riiklikku kuuluvust mitu korda. 11. sajandist oli see Ungari, hiljem Austria-Ungari osa (ungari Kárpátalja ‘Karpaadi-alune’), 1919 Tšehhoslovakkia osa (Podkarpatská Rus ‘Karpaadi-alune Ruteenia’), 1938 sai piirkond autonoomia Karpaadi-Ukraina (Karpatska Ukrajina) nime all, 1939 märtsis kuulutati välja iseseisvus, ent okupeeriti kohe ja liideti Ungariga. 1944 moodustati Nõukogude kontrolli all üksus nimega Taga-Karpaadi-Ukraina (Zakarpatska Ukrajina), mis 1945 liideti NSV Liiduga Ukraina NSV koosseisus. 1946 moodustati Taga-Karpaadi oblast. Piirkonna nimed kohalikus keeles on olnud Ugorska Russ (‘Ungari Ruteenia’), Pidkarpatska Russ (‘Karpaadi-alune Ruteenia’), Russinija (‘Russiinimaa’) ja Karpatska Ukrajina (‘Karpaadi-Ukraina’). Selle piirkonna identiteedis on läbi aja võistelnud kaks suunda: kas olla russiinid ehk ruteenid, omaette slaavi rahvas, kes on pärinud vana rahvanimetuse russ (русь, vrd Ruteenia ✓), või olla ukrainlased (seda on nimetatud russofiilide ja ukrainofiilide võitluseks, russofiile toetab Venemaa). Ukraina peab russiine ukrainlaste alamrühmaks ning käsitab autonoomiapüüdlusi separatismina. Russiinid muudes riikides – Poolas (lemkod, boikod), Slovakkias, Serbias jm – on tunnustatud omaette rahvaks.
  • Taga-Kaukaasia vt Lõuna-Kaukaasia.
  • TAI ✓ ehk Taimaa. Vana nimega Siiam (Siam, Sayam), muutis see riik oma nimeks 1939. a Prathet Thai ‘taide riik’, inglise keeles Thailand. Maa traditsioonilise nimena oli juba varem kasutusel Mueang Thai ‘taide maa’. Inglise pruugile järgnesid ka teised keeled. See oli üks esimesi endonüümi rahvusvahelistamise (vt) juhtumeid. Mõnevõrra kauem püsis Siiami laht, nüüd on seegi Tai laht.
  • Taiwan ✓. Faktiliselt iseseisev riik, ametlikult Hiina Vabariik, peab end Mandri-Hiinas 1912–1949 olnud riigi õigusjärglaseks, st sisuliselt pretendeerib kogu sellele alale, mida hõlmab praegu Hiina Rahvavabariik + alad, mille faktilist üleminekut mõne teise riigi valduseks ta pole tunnustanud. Vastavalt pretendeerib Hiina Rahvavabariik kogu Taiwani alale, nimetades seda provintsiks. Hiina Vabariiki (Taiwani) tunnustavad vähesed riigid (2024. a seisuga 11 riiki, sh Guatemala, Haiti, Paraguay, Svaasimaa). Enamik maailma riike tunnustavad Hiina Rahvavabariiki ja seega nende jaoks on Taiwan Hiina provints. Kui räägitakse Taiwani iseseisvumisest, siis peetakse silmas Hiina Vabariigi õigusjärgluse läbilõikamist ja seda tõlgendab Hiina Rahvavabariik separatismina.
  • Tamil Eelam [tamil `iilam] on tamilite taotletav iseseisev riik Sri Lanka põhja- ja idaosas. Eelam on Sri Lanka (Tseiloni) saare vana tamilikeelne nimi (tänapäeval on saare nimi tamili keeles Ilankai). 1950. a-test alanud konflikt kasvas üle relvavõitluseks ja 1980. a-tel oli märkimisväärne osa tamilite asualast mässuliikumise LTTE (Tamili Tiigrid) kontrolli all, faktiline riik. 2009. a-ks saavutas Sri Lanka valitsus täieliku kontrolli kogu saare üle ja LTTE läks pagendusse.
  • TANSAANIA ✓. Ametlikus kasutuses eelistab täisnime Tansaania Ühendvabariik. Vt ka Sansibar.
  • Tiibet ✓. Tiibet on ametlikult autonoomne piirkond Hiinas, kuid selle nimega võidakse tähistada (väljaspool Hiinat) ka suuremat piirkonda, kus elavad tiibetlased, hõlmates osi Qinghai, Gansu, Sichuani ja Yunnani provintsist. Aastatel 1912–1951 oli Tiibet faktiliselt iseseisev umbkaudu praeguse autonoomse piirkonna piirides, Tiibeti eksiilvalitsus aga peab silmas kogu tiibetikeelset ala. Tiibeti nime kasutamisel Hiinas tuleb olla tähelepanelik. Tiibeti kohanimed on üldiselt rööpselt tiibeti- ja hiinakeelsed, enamik hiina nimesid on tiibeti nimede transkriptsioonid, nt tiibeti Nam Co (järv) → hiina Namucuo, Qomolangma (mägi) → Zhumulangma Feng. Kui hiina nimi on esikohal või üksinda kehtiv, siis kasutab Hiina seda ka rahvusvaheliselt, nt Shannan (tiibeti Lhoka). Vt ka Lõuna-Tiibet.
  • Timor-Leste vt IDA-TIMOR.
  • Transilvaania ✓. Ajalooline maa-ala Rumeenias, kus märkimisväärse osa moodustavad ungarlased. 1570. a-st oli Transilvaania vürstiriik, algul pikka aega Osmani riigi vasall, hiljem olid kaassüseräänid ka Habsburgid. Transilvaania staatus kas Austria või Ungari valdusena vaheldus, 1867. a sai ta lõplikult Ungari osaks. Trianoni rahuleppega anti Transilvaania 1920 Rumeeniale. Teise maailmasõja ajal 1940–1944 oli osa Transilvaaniast taas lühikest aega Ungari osa. 1952–1968 oli ungarlastel Rumeenias autonoomia, algul Madjari autonoomse piirkonna nime all, a-st 1960 Mureși Madjari autonoomse piirkonnana. Kohanimed selles piirkonnas on sageli kakskeelsed (rumeenia ja ungari), nt Rumeenia tunnustab neid ametlikena.
  • Transnistria ✓. Osa Moldovast, mis paikneb Nistru (Dnestri) jõe vasakaldal. Ei allu Moldova riigile ja on sisuliselt Venemaa protektoraat. Transnistria (rumeenia keeles ’Nistru-tagune’) on Moldovas kasutatav mitteametlik nimi, ametlikus kasutuses on see Nistru Vasakkallas (stînga Nistrului), pikemalt Nistru Vasakkalda administratiiv-territoriaalüksused. Lahkulöönud piirkonna endanimetus on vene keeles Приднестровье ’Dnestri-äärne’.
  • Tšerkessia ✓ (Circassia). Kuigi tänapäeval võib see esineda ka Venemaa Karatšai-Tšerkessi Vabariigi ühe osa nimena, on sel ajalooliselt palju laiem tähendus. Tšerkessid ehk adõgeed (nende endanimetus) olid pikka aega Põhja-Kaukaasia lääneosa põhirahvas. 1739 allakirjutatud lepingu kohaselt tunnustasid Austria ja Osmani riik Tšerkessia iseseisvust. Vene-Tšerkessi sõdades, mis kestsid vaheaegadega 1763–1864, hävis või sunniti eksiili eri hinnangutel 80–97% tšerkessidest. Tšerkesse jagatakse sageli ida- ja lääneharru. Idapoolsed on kabardid, kes asuvad Kabardi-Balkaaria Vabariigis, ja tšerkessid (kitsamas mõistes) Karatšai-Tšerkessias. Neil on oma kirjakeel, mida nimetatakse kabardi-tšerkessi keeleks. Läänepoolsed on adõgeelased ja nende nominaalne keskus on Adõgee Vabariik, kuigi adõgeelasi elab ka Krasnodari krais. Nende kirjakeel on adõgee keel.
  • Tšetšeenia vt Itškeeria.
  • Tšini osariik ✓ (Chin State). Kasutatakse ka nime Tšinimaa (Chinland). Myanmarile kuuluvas osariigis on palju väikseid rahvaid ja sealne keeleline pilt väga kirju, tegutseb mitmesuguseid liikumisi. Kolmandikku osariigi maa-alast hõlmab pooliseseisev Tšinimaa Riik (State of Chinland, Chinram), mis kuulutati välja detsembris 2023. Paljud liikumised seda siiski ei toeta. Vt ka Zalengam, Zogang.
  • Tunbi saared. Vaidlusalused saared Hormuzi väinas (Suur-Tunb ✓ ja Väike-Tunb ✓), mida haldab Iraan, kuid millele pretendeerivad ka Araabia Ühendemiraadid.
  • Tõva ✓ ehk Tuva oli nominaalselt iseseisev 1921–1944. Varem Hiina osa, kuulutas ta end 1911 lahkulöönuks, oli seejärel Venemaa protektoraat. Iseseisvust tunnustasid vaid NSV Liit ja Mongoolia. 1944 liideti NSV Liiduga autonoomse oblastina. Tõvas on tänu ajaloole säilinud ka iseseisvusmeelseid liikumisi. Väheseid Venemaa vabariike, kus on nimirahvuse suur enamus (ligi 90%). Tõva kohanimed on valdavalt tõvakeelsed (nt Barõõn-Hemtšik, Mönggün-Tajga, Süt-Höl, Tšöön-Hemtšik).
  • TÜRGI ✓.
    • Türgi soovib, et tema nime kasutataks ladinatähelistes keeltes sel kujul nagu türgi keeles: Türkiye (suurtähtedega kirjutamisel TÜRKİYE, sh I peal on punkt). Et eestikeelne nimi Türgi kõlab suuresti nagu türgi keeles, on see soov võetud teadmiseks.
    • Tulenevalt oma ajaloost on Türgi kohanimistus paljude rahvaste jälgedega kohanimesid; neid on küll 20. saj tugevasti türgistatud:
      • armeenia kohanimed Ida-Türgis (türgi nimi, seejärel sulgudes armeenia nimi): Ağrı (Karakhjose), Arpaçay (Zarišat), Başpınar (Vankh), Bayburt (Baberd), Bingöl (Tšapaghdžur), Bitlis (Bagheš), Diyarbakır (Amid), Erzincan (Jerznka), Erzurum (Karin), Gaziantep (Ajnthap), Gümüşhane (Artsathahan), Hakkâri (Džulamerk), Siirt (Sgherd), Tunceli (Dersim), Yeniköprü (Kamurdž);
      • kreeka kohanimed Lääne-Türgis: (sulgudes kreeka nimi): Antakya (Antiócheia), Bergama (Pérgamos), Boğaziçi (Vósporos), Çanakkale Boğazı (Dardanélia), Edirne (Adrianoúpoli), İzmir (Smýrni), Konya (Ikónio);
      • kurdi kohanimed Kagu-Türgis (sulgudes kurdi nimi): Diyarbakır (Amed), Gaziantep (Dîlok), Kars (Qers ~ Serhedan).
    • Vt ka Armeenia mägismaa; Assüüria; Kurdistan.

U–V

U

  • UGANDA. Vt Buganda.
  • UKRAINA ✓. Käimasolev Ukraina-Vene sõda on toonud kaasa ka mitmeid kohanimedega seotud teemasid:
    • vene keeles sobib öelda в Украине (Ukrainas), mitte на Украине (kõlab nagu на окраине ‘ääremaal’);
    • inglise keeles sobib riigi kohta öelda Ukraine, mitte the Ukraine;
    • ukrainlastele on oluline, et nende kohanimed oleksid edasi antud otse ukraina keelest, mitte vahendajakeelte kaudu, seega Harkiv, Lviv, mitte Harkov ega Lvov. Eriti tähtis on see pealinna puhul, kus inglise keeles on soovitatav nimekuju Kyiv. Eesti keeles on traditsiooniline Kiiev, kuid sellega võrdväärseks on loetud ka Kõjiv;
    • neil aladel, mille Vene väed on sõja käigus hõivanud, sh annekteerinud, on ukraina nimed asendatud vene nimedega, nt Horlivka (Горлівка) → Gorlovka (Горловка), Hvardiiske (Гвардійське) → Gvardeiskoje (Гвардейское), Mariupol (Маріуполь → Мариуполь), Oleksandrivka (Олександрівка) → Aleksandrovka (Александровка). Rahvusvaheliselt tunnustatakse ukraina nimesid;
    • Venemaa on (seisuga november 2025) annekteerinud Donetski, Hersoni, Luhanski ja Zaporižžja oblasti, kuigi ei kontrolli ühtegi neist täielikult. Nn Donetski Rahvavabariik ja Luhanski Rahvavabariik olid Vene kontrolli all juba 2014. a;
    • Ukrainas korraldati 2016. a kohanimede dekommuniseerimine, et muuta kommunismi jt totalitaarsete ideoloogiatega seotud nimed. Otsused puudutasid ka ajutiselt okupeeritud idaalasid, kus de facto kasutatakse vanu nimesid, nt ametlik Kadijivka (tegelikult veel Stahhanov), ametlik Lõpske (tegelikult Krasnõi Oktjabr). Sõja käigus Vene vägede hõivatud asulatele on 2016. a eelsed nimed taas kehtestatud, nt Bahmut on nüüd faktiliselt Artjomovsk (vene keeles, ukraina nimi oli Artemivsk), Pokrovsk oleks Krasnoarmeisk (ukraina Krasnoarmiisk) jne.
    • Vt ka Krimm; Taga-Karpaatia; Uus-Vene; Väike-Vene.
  • Uus-Guinea vt INDONEESIA.
  • Uus-Vene ✓ ehk Novorossia. Algselt Musta ja Aasovi mere põhjaranniku piirkond 18. sajandi II poolest kuni 20. sajandi alguseni, Uus-Vene ehk Novorossia kubermang (1764–1783, 1796–1802). Nime hakati Venemaal kasutama Türgilt 1760.–1790. aastatel kättevõidetud alade kohta. Uus-Vene nime kasutati kord laiemas, kord kitsamas tähenduses kuni 20. sajandi alguseni, kui tekkis Ukraina riik. 21. sajandil on nime hakanud kasutama ringkonnad, kelle sihiks on Vene suurriik tema tsaaririigiaegsetes piirides.

V

  • VALGEVENE ✓. Soovis 1990. aastatel, et riigi nimi teistes keeltes lähtuks valgevenekeelsest nimest Bielaruś, mitte ei oleks “valge Venemaa” tõlge. See kehtib ka venekeelse nime kohta: vene keeles eelistatakse Valgevenes kasutada nime Беларусь, mitte Белоруссия, mida peetakse sobimatuks. Venemaal 1995. a välja antud nimestikus taastati vene ametlikuks kasutuseks Nõukogude-aegsed kirjapildid paljude endiste liiduvabariikide nimedes, sh Valgevene puhul Белоруссия. Liitlassuhete mõjul on aga Venemaal siiski enam hakatud kasutama nime Беларусь, eriti ametlikus täisnimes Республика Беларусь. Eesti keeles on Valgevene loetud traditsiooniliseks nimeks, mida ei tuleks muuta.
  • Vallooni piirkond vt BELGIA.
  • VENEMAA ✓.
    • Ametlikus kasutuses eelistab täisnime Venemaa Föderatsioon.
    • Mitmed autonoomsed üksused on ametlikuks venekeelseks nimeks kinnitanud omakeelse nime, mida vene “traditsiooniliste nimede” pooldajad eriti ei kasuta (ametlik nimi esikohal, muu sulgudes): Башкортостан (Башкирия), Марий Эл (-), Саха (Якутия), Татарстан (Татария), Тыва (Тува), Югра (Ханты-Мансийский автономный округ). Neil nimedel on ka eesti keeles variandid: Baškortostan (Baškiiria), Jugra (Handi-Mansimaa), Mari El (Marimaa), Sahha (Jakuutia), Tatarstan (Tatarimaa), Tõva (Tuva). Eesti keeles sobib kasutada kohalikke nimesid, Marimaa sobib aga ka põhinimeks.
    • Mingil määral esineb Venemaal ka liikumisi, mis taotlevad suuremat autonoomiat või iseseisvust, nt sellistes vabariikides, nagu Baškortostan, Burjaatia, Sahha (Jakuutia) ja Tatarstan.
    • Mitmed Venemaa rahvad on teise maailmasõja ajal ja järel olnud küüditatud idapoolsetele aladele ja seetõttu on nende autonoomsed üksused olnud likvideeritud või liidetud naaberüksustega:
      • balkaarid Kabardi-Balkaarias 1944; vabariik nimetati ümber Kabardi ANSV-ks, mõned balkaari kohanimed muudeti (Kašhatau → Sovetskoje), endine olukord taastati 1957;
      • ingušid ja tšetšeenid Tšetšeeni-Inguši vabariigis 1944; vabariik nimetati ümber Groznõi oblastiks, inguššide maa-ala anti suuresti Põhja-Osseetia koosseisu, lõunaosa Gruusia koosseisu, osa tšetšeenide alasid anti üle Dagestanile, vastavalt muudeti ka kohanimesid (nt Groznõi oblastis venestati Atšhoi-Martan → Novoselskoje, Berdõkel → Komsomolskoje, Vašindaroi → Zaretšnoje; Dagestanis muudeti Nožai-Jurt → Andalalõ, Tsentoroi → Tsatanihh; Põhja-Osseetias Ekaževo → Novo-Ardonskoje, Psedahh → Alanskoje, Gruusias Beini → Mthisdziri); rahvastel lubati naasta 1957, kuid osa maid jäeti Põhja-Osseetiale, mis on olnud sestpeale inguššide ja osseetide tüliküsimuseks (“Prigorodnõi rajooni küsimus”), sh jäid Põhja-Osseetiasse Datšnoje (varem Jandijevo), Dongaron (Tsorojevo), Tarskoje (Angušt) ja Tšermen (Bazorkino);
      • kalmõkid Kalmõkkias 1943; küüditati Siberisse, umbes pooled hukkusid; vabariigi alad liideti Astrahani ja Stalingradi oblasti ning Stavropoli kraiga; nimed venestati (Elista → Stepnoi, Justa → Trudovoi, Lagan → Kaspiiski); kalmõkkidel lubati naasta 1957;
      • karatšaid Karatšai-Tserkessias 1943; piirkond kärbiti Tšerkessi autonoomseks oblastiks, osa alasid anti üle Krasnodari ja Stavropoli kraile, ka Kabardi-Balkaariale, lõunapoolne osa liideti Gruusiaga; kohanimed kas venestati (Kõzõl-Kala → Kamenskoje, Kumõš → Podgornoje, Sarõ-Tjuz → Prikubanskoje) või gruusiastati (Kart-Džurt → Mthisdziri, Utškulan → Madnishevi); 1957 lubati karatšaidel naasta ja endine olukord taastati.
    • Vt ka Itškeeria; Kaliningrad; Karjala; Põhjaalad; Tšerkessia; Tõva; Uus-Vene; Väike-Vene.
  • VENEZUELA ✓. Ametlikus kasutuses eelistab täisnime Venezuela Bolívari Vabariik.
  • Volkstaat (‘rahvariik’). Lõuna-Aafrika afrikaanide taotletav riik, mis rajaneks afrikaani (buuri) traditsioonidel. On tehtud katseid Põhja-Kapimaal ja Gautengis, kuid afrikaanid ei asu kusagil eriti kompaktselt, et seda ellu viia.
  • Väike-Vene ✓ (Malorossija). Endisaegsed piirkonnad praeguse Ukraina, osaliselt Poola, Valgevene ja Venemaa aladel, samuti oli see tsaariajal Ukraina sisemaakubermangude üldnimetus. Tänapäeva kontekstis on nimi sobimatu, sest see seostub Vene revanšismiga (nn Vene maailm ehk russki mir).

W–Y

W

  • Wales (Cymru). Suurbritannia ajalooline koostisosa, kus käibib ametikeelena inglise kõrval keldi keelte hulka kuuluv kõmri keel (Welsh). Wales oli iseseisev veel 11. sajandil, a-ks 1283 aga oli Inglismaa poolt vallutatud. Faktiliselt oli Wales vaba ka Glyndŵri ülestõusu ajal u 1400–1415. A-tel 1535 ja 1542 vastuvõetud seadustega annekteeriti Wales Inglismaa koosseisu. Uue autonoomia on Wales saanud 1999. a-st, parlamendis on esindatud ka suuremat iseseisvust pooldav erakond Plaid Cymru. Walesis on kohanimed sageli kas ainult kõmrikeelsed või inglise ja kõmri keeles rööpselt, nt Walesi pealinn Cardiff, kõmri Caerdydd.

Ü

  • Ühendkuningriik vt SUURBRITANNIA.
  • Ühendriigid vt AMEERIKA ÜHENDRIIGID.

X

  • Xinjiang ✓ (hiina k ‘uus valdus’) ehk Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond Hiinas. Uiguuride seas käibib piirkonna nimena ka muid variante, nt Ida-Turkestan (selle nime all on uiguurid Esindamata Rahvaste Organisatsioonis), Uiguristan, kuid ükski neist pole Hiinas soositud. Xinjiangi kohanimed on kas uiguurikeelsed (hiina nimena käibib sel juhul transkriptsioon, nt Aksu, hiina Akesu), rööpselt uiguuri- ja hiinakeelsed (nt uiguuri Bügür, hiina Luntai) või üksnes hiinakeelsed (uiguuri keeles sel juhul transkriptsioon, nt hiina Dabancheng, uiguuri Dawanqing).

Anna tagasisidet