Lühidalt

Naabersõnad on sõnad, mis esinevad keeles sageli koos, näiteks päike paistab, ere päike ja päikest nautima. Rahvusvaheliselt on naabersõnade kohta kasutatud terminit kollokatsioon.

Pikemalt

Naabersõnad on sõnaühend, mis moodustub sõnadest, mis koos esinevad sagedamini kui võiks eeldada nende ühekaupa esinemise sageduste põhjal. Lihtsamalt öeldes on naabersõnad sõnad, mis esinevad keeles sageli koos. Naabersõnad moodustavad sõnaühendi, mille tähendus ilmneb tema komponentidest (nt ere päike, konn krooksub, peole minema). Naabersõnade hulka ei kuulu ühendid, millel on oma spetsiifiline tähendus, mis ei tulene ühendis olevate sõnade summast: nt väljendverbid (päikest võtma, rahas suplema, ämbrisse astuma), väljendid (vesi ahjus, au ja uhkus) ja ühendverbid (ette ütlema, alla käima).

Igal keelel on eriomaseid sõnade kombinatsioone, mille tundmine on vajalik, et selles keeles loomulikult ja ladusalt rääkida ning kirjutada. Emakeeles on naabersõnade valik pigem intuitiivne, kuid keeleõppijad nende olemasolust sageli teadlikud ei ole, mistõttu võivad nad ühe sõna naabriks valida sellise paarilise, mis nende emakeeles konteksti sobib, aga mis õpitavas keeles kõlab pisut kummaliselt. Näiteks ütleme eesti keeles kange kohv ja lahja kohv, inglise keeles hoopis tugev kohv ja nõrk kohv ehk strong coffee ja weak coffee. Nii ongi keeleõppijal kasulik keelt õppida n-ö valmis tükkide kaupa ehk naabersõnade abil, et tema keelekasutus oleks võimalikult sarnane emakeelse kõneleja omaga.

Varasemates eesti keele sõnaraamatutes ei ole olnud traditsiooni naabersõnu süstematiseeritult välja tuua, samas leidub neid mitmete sõnaraamatute näitelausete hulgas. “Eesti keele seletavas sõnaraamatus” (EKSS 2009) on sõna pidu juures näitena esitatud tavapärased ühendid (naabersõnad) Pidu pidama, korraldama (vt pidu) ning ÕS 2018-s näide Peame pidu, korraldame v teeme peo (vt pidu).

EKI ühendsõnastikus (Sõnaveebis) on naabersõnad esitatud rühmade kaupa ning omakorda varustatud näidetega. Naabersõnade info pärineb EKI-s 2019. a valminud kollokatsioonisõnastikust („Eesti keele naabersõnad 2019”).

Naabersõnad EKI ühendsõnastikus

EKI ühendsõnastikus on naabersõnad esitatud umbes 10 000 kõige sagedama märksõna tähenduste juures. Vaikimisi kuvatakse esimesed kolm kõige sagedamini esinevat naabersõna, kolmele punktile („Näita rohkem”) vajutades näeb sageduselt järgmisi, vt nt pidu.

Kui naabersõnade plokk on avatud („Näita rohkem”)

Naabersõnad on rühmitatud sõnaliikide kaupa, vastavalt sellele, kas märksõna esineb koos omadussõna, määrsõna, tegusõna, nimisõna või kaassõnaga. Näiteks esineb sõna pidu kõige sagedamini koos omadussõnadega suur, väike, õhtune, tore jne; koos tegusõnadega toimub, algab ja kestab; ning nimisõnadega (peo) algus, lõpp ja korraldaja. Kui märksõna või tema paarilise vorm rühma sees muutub, on naabersõnad selguse huvides paigutatud uuele reale – nii on tegusõnade rühmas eri ridadel pidu panema, peole minema ja peolt lahkuma. (vt pidu)

Naabersõnade kasutamist illustreerivad näitelaused, mida on rühma kohta antud vähemalt üks. Kuna naabersõnu on palju, on näitelaused esialgu peidus, et kasutaja saaks esmalt mugavasti tervikliku pildi kõikidest sõnapaaridest. Näitelausete nägemiseks tuleb vajutada naabersõnade rida lõpetavale kolmele punktile („Näita rohkem”).

Kirjandus

Koostanud Kristina Koppel ja Margit Langemets

Anna tagasisidet