Lühidalt
Selge keel on kõigile arusaadav tarbekeel, mida iseloomustab lihtne ja selge vorm ning mida eeskätt kasutatakse riigi ja inimese vahelises suhtluses.
Pikemalt
Selge keel tegeleb ühiskondlike sõnumite arusaadavuse ja kasutatavusega. Ühiskondlik sõnum on näiteks seadus, haldusakt, leping, veebileht, kliendikiri, kasutusjuhend, linnaplaan, ankeet, plakat, raadio- või telesaade.
Selgekeelseid sõnumeid koostades pööratakse võrdset tähelepanu nii keele- kui ka sisutoimetamisele, sõnumi edukale kommunikatsioonile ja infodisainile, kusjuures kõige tähtsam on alati teabe kasutatavus.
Selge keel võimaldab lugejal teha teadlikke ja oma huvidest lähtuvaid otsuseid, kuna teksti koostaja on arvestanud tema võimete, soovide, vajaduste ja suhtumisega.
Selgekeelse sõnumi rahvusvaheline määratlus on järgmine.
Selge sõnum on sellise sõnastuse, ülesehituse ja kujundusega, millest sihtrühm
- leiab vajaliku teabe kergesti
- saab sellest aru
- oskab selle põhjal tegutseda.
Selgus ja loetavus on tarbeteksti kõige olulisemad omadused. Keelelise ja juriidilise korrektsuse kõrval tagab lugejaga arvestamine teksti ladususe ning vajaliku teabe kättesaadavuse.
Igasugune tekst peab moodustama loogilise terviku. Teksti koostaja peab mõtlema, millist teavet millises olukorras ja järjekorras on vaja anda ning milline teave pole asjakohane.
Selge keele kuldreegel soovitab lauseehituses kasutada järgmist malli:
KES TEEB / TEGI / PEAB TEGEMA MIDAEesmärk on alati see, et lugejal oleks kerge, kasulik ja huvitav teksti lugeda.
Loetavuse hindamisel lähtutakse järgmistest teguritest:
- lausete pikkus, sh kõrvallausete osakaal
- sõnavara valik
- loogiliste seoste järgimine
- võõrsõnade ja erialaterminite kasutus ning selgitus
- kantseliitlike väljendite sagedus
- mõttekordused
- lühendite kasutus
- (seadus)viited teksti sees
- teksti liigendus ja esiletõsted.
Lugemist
- selge sõnumi veebileht
- selge keele uuring 2019
- “Selge kommunikatsioon” (artiklite kogumik 2015)
- “Selged mõtted, selge keel” (artiklite kogumik 2012)
- Katrin Kern, Kuidas sellest kirjutada (2015)
- Euroopa Komisjoni selge keele juhis „Kirjuta selgelt“
- Clarity (rahvusvaheline selge keele organisatsioon)
- PLAIN (rahvusvaheline selge keele organisatsioon)
- International Plain Language Federation