Mongoli nimed

Sisukord

Altai keelkonna mongoli keelte hulka kuuluv mongoli keel (монгол хэл mongol hel), täpsemini halhimongoli keel, on Mongoolia ametikeel. Lisaks nimetatakse mongoli keeleks Hiinas Sise-Mongoolias kasutatavat sisemongoli keelt (Qahari mongoli keelt). Mõlema ühine eellane on klassikaline mongoli keel (ᠮᠣᠩᠭ᠋ᠣᠯ ᠬᠡᠯᠡ moŋġol kele). Siinsed juhised käsitlevad Mongoolia mongoli keelt, Hiina Sise-Mongoolia kohta vt eraldi juhiseid.

Kirjutus

Mongoli keel Mongoolias kasutab põhiliselt kürillilist kirja ehk kirillitsat, milles on vene tähestikuga võrreldes kaks lisatähte, ө ja ү. Mongoli tähestik kirillitsas (looksulgudes eesti transkriptsiooni vasted):

А а {a}, Б б {b}, В в {v}, Г г {g}, Е е {je/jö}, Ё ё {jo}, Ж ж {dž}, З з {dz}, И и {i}, Й й {j}, К к {k}, Л л {l}, М м {m}, Н н {n}, О о {o}, Ө ө {ö}, П п {p}, Р р {r}, С с {s}, Т т {t}, У у {u}, Ү ү {ü}, Ф ф {f}, Х х {h(h)}, Ц ц {ts}, Ч ч {tš}, Ш ш {š}, Щ щ {štš}, Ъ ъ {-}, Ы ы {õ}, Ь ь {-}, Э э {e}, Ю ю {ju/jü}, Я я {ja}.

Kuni veebruarini 1941 kasutati Mongoolias mongoli püstkirja, seejärel umbes kaks kuud ladina kirja, kuni mindi üle kirillitsale. 1994. a-st peale on tehtud katseid mongoli kirjale tagasi minna, seni edutult. Märtsis 2020 teatas valitsus kavast võtta kirillitsa kõrval mongoli kiri ametlikes dokumentides kasutusele 2025. aastaks.

Mongoli nimede kirjutamiseks ladina tähtedega ei ole ühtset rahvusvahelist süsteemi, ei ole ka andmeid Mongoolia omaladina kohta. Ingliskeelsetes tekstides kasutatakse USA ja Briti süsteemi (BGN/PCGN 1964), kuid eesti teksti see hästi ei sobi.

Eesti tekstis mongoli nimede edasiandmiseks puudub keelekorraldusorgani, Emakeele Seltsi keeletoimkonna kinnitatud tähetabel. Seni võib juhinduda raamatus “Maailma kohanimed” (1999) avaldatud mongoli-eesti tähetabelist.

Halhimongoli kirjakeele häälikuline kuju erineb märgatavalt sellest, kuidas esitab sõnu klassikaline mongoli püstkiri (püstkirja näited on tabelis pööratud 90° vastupäeva):

Halhimongoli (kirillitsa)Klassikaline mongoli (püstkiri)
Алдархаан / Aldarhaanᠠᠯᠳᠠᠷᠬᠠᠨ / Aldarqan
Алтанширээ / Altanšireeᠠᠯᠲᠠᠩᠰᠢᠷᠡᠭᠡ / Altaŋširege
Баянгол / Bajangolᠪᠠᠶᠠᠩᠭ᠋ᠣᠤᠯ / Bajaŋġoul
Рэнчинлхүмбэ / Rentšinlhümbeᠷᠢᠨᠴᠢᠨᡀᠦ᠋ᠩᠪᠦ / Rinčinlhüŋbü
Улаанбаатар / Ulaanbaatarᠤᠯᠠᠭᠠᠨᠪᠠᠭᠠᠲᠤᠷ / Ulaġanbaġatur
Хаан хүгшин уул / Haan hügšin uulᠬᠠᠨ ᠬᠦᠭᠰᠢᠨ ᠠᠭᠤᠯᠠ / Qan Kügšin aġula
Хөхморьт / Höhmortᠬᠥᠬᠡᠮᠣᠷᠢᠲᠤ / Kökemoritu
Цогт-Овоо / Tsogt-Ovooᠴᠣᠭᠲᠤ-ᠣᠪᠤᠭ᠎ᠠ / Čoġtu-Obuġa
Чулуунхороот / Tšuluunhorootᠴᠠᠯᠠᠭᠤᠨ ᠬᠣᠷᠢᠶᠠᠲᠤ / Čalaġun Qoriyatu
Эдрэнгийн нуруу / Edrengijn nuruuᠢᠳᠡᠷᠡᠨ ᠦ ᠨᠢᠷᠤᠭᠤ / Iderenü niruġu
Mongoli kohanimed eri kirjaviisides

Hääldus

Lühidalt

Rõhk on enamasti esimesel silbil. Kui sõnas on pikki täishäälikuid või diftonge, langeb rõhk esimesele pika täishääliku või diftongiga silbile.

Pikemalt

Kõik olulisemad hääldusseigad kajastuvad transkriptsioonis. Täpsema häälduse taotlejale lisatagu, et ö ja ü ei hääldu eesti moodi täishäälikutena, vaid vastavad rohkem eesti [o]-le ja [u]-le, samas kui o hääldub lahtise, a-poolse [o]-na ja u hääldub lahtise, o-poolse [u]-na. Rahvusvaheliste foneetikamärkidega (IPA): o [ɔ], ö [o], u [ʊ], ü [u].

Isikunimed

Mongoli isikunimemall on ühe- kuni kolmeosaline: [perekonnanimi] + [isanimi] + eesnimi, nt Besud Tsahhiagijn Elbegdordž. Isanimi (etsgijn ner, sotsialismiajal ovog) on enamasti omastavas käändes (käändelõpuga –n, näites on isa enda nimi Tsahhia), kuid võib esineda ka nimetavas käändes (Tsahhia Elbegdordž). Sotsialismiajal oli üldine mall isanimi + eesnimi, praktikas isanime palju ei kasutatud, enamasti lühendati see initsiaaliks (Ts. Elbegdordž). Kui isanimi ei ole seaduslik, nt on tegu väljaspool abielu sündinud lapsega või on isa teadmata, siis kanti sinna lahtrisse emanimi. Lisamaks isanime ametlikult emanimega isikule kasutati vormelit isanimi + ovogt + emanimi + eesnimi, nt Altan Tšoj ovogt Dumaagijn Sodnom. Perekonnanimesid, tollal õieti sugukonnanimesid (ovog) tõrjuti, need keelustati pärast 1924. aastat.

2000. aastast on mongolitel võimalik uuesti kasutada perekonnanimesid (ovog) oma isikutunnistustel. Perekonnanimeks saab võtta vanade hõimude ja sugukondade (klannide) nimesid, nt Bordžigin, Besud, Džalair. Nimeks saab võtta ka esivanemate või nende sünnikohtade nimesid või täiesti uusi sõnu. Esimene mongoli kosmonaut Gürragtšaa (isanimega Džügderdemidijn Gürragtšaa) võttis oma perekonnanimeks Sansar ’ilmaruum’. Passidesse neid siiski Wikipedia andmeil veel ei kanta, seal kasutatakse isanimesid. Perekonnanimed ei ole ka tegelikus kasutuses juurdunud, ametlikus kontekstis on endiselt valdav mall isanimi + eesnimi.

Mongolite põhiline nimi, mille järgi neid tuntakse, on eesnimi. Need on sageli tähendusega sõnad, nt Gansühh ‘teraskirves’, Altantsetseg ‘kuldlill’, Ojun ‘meel’, Sarangerel ‘kuuvalgus’. Mõned nimed on mõlemasoolised. Sagedaimad eesnimed 2012. a olid meestel Bat-Erdene, Otgonbajar, Batbajar, Lhagvasüren, Gantulga, Ganbold, Nergüj ‘nimetu’, Ganzorig, Ganbaatar, Mönhbat, Batdžargal, Mönh-Erdene, naistel Altantsetseg, Ojuntšimeg, Bolormaa, Enhtujaa, Erdenetšimeg, Enhdžargal, Narantsetseg, Mönhtsetseg.

Kohanimed

Mongoolia ala kohta käivad eksonüümid: Altai-tagune Gobi (Altajn Ömnöhh gov), Džungaaria Gobi (Dzüün garõn gov), Gobi (kõrb, Gov), Gobi Altai (aimakk, Gov-Altaj), Gobi Altai (mäed, Gov Altajn nuruu), Idaaimakk (Dornod), Ida-Gobi (aimakk, Dornogov), Ida-Mongoolia tasandik (Mongolõn Dornod tal), Karakorum (ajalooline linn, Har Horum), Keskaimakk (Töv), Kesk-Gobi (aimakk, Dundgov), Lõuna-Gobi (aimakk, Ömnögov), Mongoolia (Mongol uls), Mongoolia Altai (mäed, Mongol Altajn nuruu), Suur Järvede nõgu (Ihh nuuruudõn hotgor), Tannu-Ola (Tagnõ nuruu).

Kohanimeosiste sõnastik (kohanimedes sagedamini esinevad sõnad jm osised; võrdusmärgi järel on antud transliteratsiooni vaste, kui see erineb märksõnast):

  • ajmag (аймаг, ᠠᠶᠢᠮᠠᠭ = ayimaġ) – aimakk (haldusüksus)
  • alt(an) (алт(ан), ᠠᠯᠲᠠᠨ = altan) – kuld, kuldne
  • ar (ар, ᠠᠷᠤ = aru) – tagumine osa; põhjakülg (mäel)
  • aral (арал, ᠠᠷᠠᠯ) – saar
  • baga (бага, ᠪᠠᠭ᠎ᠠ = baġa) – väike
  • bajan (баян, ᠪᠠᠶᠠᠨ = bayan) – rikas
  • baltšig (балчиг, ᠪᠠᠯᠴᠢᠭ = balčiġ) – soo
  • baruun (баруун, ᠪᠠᠷᠠᠭᠤᠨ = baraġun) – lääne-; parem
  • beltšir (бэлчир, ᠪᠡᠯᠴᠢᠷ = belčir) – jõgede ühinemiskoht; teerist
  • bogd (богд, ᠪᠣᠭᠳᠠ = boġda) – püha
  • bor (бор, ᠪᠣᠷᠤ = boru) – hall
  • bulag (булаг, ᠪᠤᠯᠠᠭ = bulaġ) – allikas
  • bulan (булан, -) – laht
  • dalaj (далай, ᠳᠠᠯᠠᠢ = dalai) – ülim, üleilmne; meri; suur järv
  • davaa(n) (даваа(н), ᠳᠠᠪᠠᠭ᠎ᠠ = dabaġa) – kuru
  • deed (дээд, ᠳᠡᠭᠡᠳᠦ = degedü) – ülem-
  • delger (дэлгэр, ᠳᠡᠯᠭᠡᠷ) – lai, avar
  • dood (доод, ᠳᠣᠤᠷᠠᠳᠤ = douradu) – alam-
  • dornod (дорнод, ᠳᠣᠷᠤᠨᠠᠳᠤ = dorunadu) – ida-
  • dzüün (зүүн, ᠵᠡᠭᠦᠨ = jegün) – ida-; vasak
  • džargalant (жаргалант, ᠵᠢᠷᠭᠠᠯᠠᠩᠲᠤ = jirġalaŋtu) – õnnelik
  • džavhlant (жавхлант, ᠵᠢᠪᠬᠤᠯᠠᠩᠲᠤ = jibqulaŋtu) – suurejooneline
  • dund (дунд, ᠳᠤᠮᠳᠠ = dumda) – kesk-
  • dörvöldžin (дөрвөлжин, ᠳᠥᠷᠪᠡᠯᠵᠢᠨ = dörbeljin) – nelinurkne
  • erdene (эрдэнэ, ᠡᠷᠳᠡᠨᠢ = erdeni) – vääriskivi
  • gašuu(n) (гашуу(н), ᠭᠠᠰᠢᠭᠤᠨ = ġasiġun) – kibe; soolak
  • gol (гол, ᠭᠣᠤᠯ = ġoul) – jõgi
  • gov (говь, ᠭᠣᠪᠢ = ġobi) – poolkõrb
  • gurav, gurvan (гурав, гурван, ᠭᠤᠷᠪᠠ = ġurba) – kolm
  • güür (гүүр, ᠭᠦᠭᠦᠷᠭᠡ = gügürge) – sild
  • hamar (хамар, ᠬᠠᠮᠠᠷ = qamar) – rünk; neem, nina
  • har (хар, ᠬᠠᠷ᠎ᠠ = qara) – must
  • hojd (хойд, ᠬᠣᠶᠢᠲᠤ = qoyitu) – põhja-
  • horoo(n) (хороо(н), ᠬᠣᠷᠤᠭ᠎ᠠ = qoruġa) – linnajagu, kvartal; leer; õu
  • hošuu(n) (хошуу(н), ᠬᠣᠰᠢᠭᠤ = qosiġu) – hošuun (haldusüksus)
  • hot (хот, ᠬᠣᠲᠠ = qota) – linn
  • hudag (худаг, ᠬᠤᠳᠳᠤᠭ = qudduġ) – kaev
  • höhh (хөх, ᠬᠥᠬᠡ = köke) – sinine
  • hüree(n) (хүрээ(н), ᠬᠦᠷᠢᠶ᠎ᠡ = küriye) – klooster
  • ihh (их, ᠶᠡᠬᠡ = yeke) – suur
  • möngö(n) (мөнгө(н), ᠮᠥᠩᠭᠦ = möŋgü) – hõbe; raha
  • mönh (мөнх, ᠮᠥᠩᠺᠡ = möŋke) – igavene, surematu
  • mörön (мөрөн, ᠮᠦᠷᠡᠨ = müren) – suur jõgi
  • nar(an) (нар(ан), ᠨᠠᠷᠠ = nara) – päike
  • nogoon (ногоон, ᠨᠣᠭᠤᠭ᠎ᠠ = noġuġa) – rohi, roheline
  • nuruu(n) (нуруу(н), ᠨᠢᠷᠤᠭᠤ = niruġu) – mäeahelik
  • nuur (нуур, ᠨᠠᠭᠤᠷ = naġur) – järv
  • oron (орон, ᠣᠷᠤᠨ = orun) – elupaik; maa, riik
  • ovoo(n) (овоо(н), ᠣᠪᠤᠭ᠎ᠠ = obuġa) – püha kivikuhi; muldkeha
  • rašaan (рашаан, ᠷᠠᠰᠢᠶᠠᠨ = rasiyan) – mineraalveeallikas
  • sajhan (сайхан, ᠰᠠᠶᠢᠬᠠᠨ = sayiqan) – ilus, kaunis
  • sum (сум, ᠰᠤᠮᠤ = sumu) – somoon (haldusüksus)
  • süm (сүм, ᠰᠦᠮ᠎ᠡ = süme) – klooster
  • šar (шар, ᠰᠢᠷ᠎ᠠ = sira) – kollane
  • šine (шинэ, ᠰᠢᠨ᠎ᠡ = sine) – uus
  • tal (тал, ᠲᠠᠯ᠎ᠠ = tala) – tasandik, stepp
  • tenger (тэнгэр, ᠲᠩᠷᠢ = tŋri) – taevas
  • tenges (тэнгэс, ᠲᠡᠩᠭᠢᠰ = teŋgis) – meri
  • tolgoj (толгой, ᠲᠣᠯᠤᠭᠠᠢ = toluġai) – pea, tipp
  • tosgon (тосгон, ᠲᠣᠰᠬᠤᠨ = tosqun) – küla
  • tsagaan (цагаан, ᠴᠠᠭᠠᠨ = čaġan) – valge
  • tsajdam (цайдам, ᠴᠠᠶᠢᠳᠠᠮ = čayidam) – soolakuala
  • tsetserleg (цэцэрлэг, ᠴᠡᠴᠡᠷᠯᠢᠭ = čečerlig) – aed, park
  • töhhöm (төхөм, ᠲᠦᠬᠡᠮ = tükem) – nõgu
  • tömör (төмөр, ᠲᠡᠮᠦᠷ = temür) – raud, raudne
  • töv (төв, ᠲᠥᠪ = töb) – kesk-
  • tümen (түмэн, ᠲᠦᠮᠡᠨ = tümen) – kümme tuhat, musttuhat; rahvas
  • ulaan (улаан, ᠤᠯᠠᠭᠠᠨ = ulaġan) – punane
  • uls (улс, ᠤᠯᠤᠰ = ulus) – riik; rahvas
  • urt (урт, ᠤᠷᠲᠤ = urtu) – pikk
  • us(an) (ус(ан), ᠤᠰᠤ = usu) – vesi, jõgi
  • uul (уул, ᠠᠭᠤᠯᠠ = aġula) – mägi, mäed
  • ömnöd (өмнөд, ᠡᠮᠦᠨᠡᠳᠦ = emünedü ~ ᠥᠮᠦᠨᠡᠳᠦ = ömünedü) – lõuna-
  • öndör (өндөр, ᠥᠨᠳᠦᠷ = öndür) – kõrge
  • örgön (өргөн, ᠥᠷᠭᠡᠨ = örgen) – lai
  • övör (өвөр, ᠥᠪᠦᠷ = öbür) – eesmine osa; lõunakülg (mäel)

Vt ka

Kirjandus

Anna tagasisidet