Mongoli nimed Hiinas

Altai keelkonna mongoli keelte hulka kuuluv mongoli keel (ᠮᠣᠩᠭ᠋ᠣᠯ ᠬᠡᠯᠡ Monggol hel), täpsemini sisemongoli (ka ääremongoli) keel, on Hiina Sise-Mongoolia autonoomse piirkonna ametikeeli. (Mongoolias kasutatav keel on täpsemini halhimongoli keel, selle kohta vt eraldi juhist). Mongoli keelt kõneldakse Hiinas veel Gansu ja Qinghai provintsis, samuti Xinjiangis jm.

Kirjutus

Mongoli keel Hiinas kasutab traditsioonilist mongoli püstkirja, mida kirjutatakse ülalt alla tulpades vasakult paremale. Siinses tekstis on püstkiri pööratud 90° vastupäeva, seega saab märke lugeda vasakult paremale nagu ladina kirja. Mongoli kiri oma klassikalisel kujul – nagu siiani kasutusel Sise-Mongoolias – on võrdlemisi keeruline lugeda, üht ja sama märki võidakse lugeda sõltuvalt positsioonist kas täishäälikuna (a) või kaashäälikuna (n), samuti on nüüdne hääldus kõvasti muutunud, võrreldes klassikalise kirjapildiga. Klassikaline mongoli tähestik (looksulgudes transliteratsioon, püstkriipsu järel vaste ametlikus latinisatsioonis, kui on erinev):

Tähti, mille transliteratsioon on c, ch, ē, f, h, kh, kk, lh, w, z, zh, tarvitatakse üksnes laensõnades, seejuures ch, ž, zh eeskätt hiina laensõnades. Mongoli kiri arenes välja vanauiguuri tähestikust u 13. saj-ks, seda kirja on kohandatud ka mandžu jt keeltele. 1648. a loodi selle põhjal mongoli selge kiri (todo bičig), milles häälikuid märgitakse ühemõtteliselt, seda hakkasid kasutama peamiselt läänemongolid (oiraadid, kalmõkid), tänapäeval on kasutajaid Hiinas Xinjiangis. Mongolid on lisaks kasutanud muidki kirju: phakpa (‘phags-pa), sojombo, mongoli ruutkiri jne. Vt mongoli püstkirja näidist artikli lõpust.

Hiina mongoli nimede ladina kirjas kirjutamiseks on olemas ametlik latinisatsioon, mille on 1977. a heaks kiitnud ÜRO kohanimekorralduskonverents. See lähtub nimede tegelikust hääldusest ja on ühitatud hiina latinisatsiooniga (pinyin). Latinisatsioon on kahes versioonis: üldiseks tarvituseks ja häälduse kirjapanekuks. Teises versioonis märgitakse täishääliku pikkust kahe tähega (nuur ‘järv’), esimeses versioonis pikkust ei märgita (nur). Samuti eristatakse teises versioonis kaht sorti o-d ja u-d (nende vastavus halhimongoli täishäälikutega ja IPA süsteemis hääldusega on järgmine: o = ö [o], u = ü [u], ô = o [ɔ], û = u [ʊ]), esimeses versioonis eristust ei ole.

Mongoli tänapäeva hääldus on võrreldes klassikalise mongoli kirjapildiga teistsugune, vrd näiteid tabelist.

Mongoli	Transliteratsioon	Ametlik
ᠬᠥᠬᠡᠬᠣᠲᠠ	kökeqota	Hohhot
ᠠᠯᠠᠱᠠ	alaša	Alxa
ᠪᠠᠶᠠᠨᠨᠠᠭᠤᠷ	bayannaġur	Baynnur
ᠡᠬᠢᠨ ᠬᠤᠳᠳᠤᠭ	ekin qudduġ	Ehen Hudag
ᠭᠠᠯᠠᠭᠤᠲᠤ	ġalaġut	Galut
ᠴᠠᠭᠠᠰᠤᠴᠢ	čaġasuči	Qasq
ᠳᠥᠷᠪᠡᠳ ᠬᠣᠰᠢᠭᠤ	dörbed qosiġu	Dorbod Hoxu

Hääldus

Rõhk mongoli nimedes on harilikult esimesel silbil. Kui nimes on pikki täishäälikuid või diftonge, siis langeb rõhk esimesele pika täishääliku või diftongiga silbile.

Järgmises tabelis on ametlikus latinisatsioonis antud kirjapildile vastav hääldus.

Tähed	Hääldus	Näited
c	[ts]	(esineb harva)
h	[h(h)]	Qahar [tšahhar]
j	[dž]	Ejin Horo [edžin horo]
ng	[ŋ]	Amgalang [amgalaŋ]
q	[tš]	Harqin [hartšin]
w	[v]	(esineb harva)
x	[š]	Xilin Gol [šilin gol]
y	[j] ~ [i]	Yagxi [jakši]

Isikunimed

Mongoli isikunimemall Hiinas on [perekonnanimi] + eesnimi. Nt Bao Monghebagatur.

Hiina mongolitel sageli perekonnanimed puuduvad. Mõnel mongolil võib olla perekonnanimi perekondlike suhete kaudu, nt kui üks vanemaist on hiinlane, huei või mandžu. Paljudel Hiina mongolitel on hiinakeelsed nimed. Mõni võib olla tuletanud perekonnanime oma sugukonnanime esisilbist, nt Bao (< Borjigin) – sugukonnanimed pole üldiselt Hiina mongolitel lubatud. Juhtub ka seda, et mongoli pika nime esisilp tõlgendatakse ümber perekonnanimeks, nt Ulanhu → Wu Lanfu. Perekonnanimeta mongolite passides on 2001. aastast perekonnanime lahtris XXX ning kogu nimi on kantud eesnime lahtrisse. Tuleb ette ka vastupidist: kogu nimi on kantud perekonnanime lahtrisse ja eesnime kohal on XXX. Varem tehti enda või isa eesnime esisilbist sageli võltsperekonnanimi.

Mitteametlikult kasutavad mongolid vahel oma nime ees oma isa eesnime esisilbi algushäälikuid (Na. Gereitü) või esitähte (L. Toytambayar).

Hiina mongolite eesnimed on mongoli, sageli hiina päritolu. Vanemal põlvkonnal on ka tiibeti päritoluga eesnimesid.

Probleeme on mongoli nimede kirjutusviisiga, eriti Hiinas. Kuigi ametlikult peaks passidesse kantama nimi mongoli latinisatsiooni kohaselt, nt Monghebagatur (Mɵnghebagatur) (← ᠮᠥᠩᠺᠡᠪᠠᠭᠠᠲᠤᠷ möŋkebaġatur) või häälduse järgi Munhbatar (Münhbaatar), järgitakse seda harva; enamasti võetakse nimi hiina märkidega üles kirjutatult (孟克巴特尔) ja teisendatakse see ladina kirja nagu hiinakeelne nimi (Mengkebateer).

Kohanimed

Sise-Mongoolia ala kohta käivad eksonüümid: Hingan (Hinggan), Sise-Mongoolia (Obur Monggol).

Peale Sise-Mongoolia on mongoli autonoomseid haldusüksusi (AR – autonoomne ringkond, AM – autonoomne maakond) mujalgi Hiinas. Neist tähtsamad on

• Gansu provintsis Subei AM;
• Hebei provintsis Weichangi (mandžu-mongoli) AM;
• Heilongjiangi provintsis Dorbodi AM;
• Jilingi provintsis Qian Gorlose (Omnod Gorlose) AM;
• Liaoningi provintsis Fuxini AM, Harqin Zuoyi (Harqin Jun Garuni) AM;
• Qinghai provintsis Haixi (mongoli-tiibeti) AR, Henani AM;
• Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas Bayingolini AR, Bortala AR, Hoboksari AM.

Sise-Mongoolia jaguneb halduslikult kolmeks aimakiks ja üheksaks linnaringkonnaks: Alxa ᠠᠯᠠᠱᠠ, Baotou (Bugt ᠪᠤᠭᠤᠲᠤ, linn), Baynnur ᠪᠠᠶᠠᠨᠨᠠᠭᠤᠷ (linn), Chifeng (Ulanhad ᠤᠯᠠᠭᠠᠨᠬᠠᠳᠠ, linn, endine aimakk Ju Ud ᠵᠤᠤ ᠤᠳᠠ), Hinggan ᠬᠢᠩᠭ᠋ᠠᠨ, Hohhot ᠬᠥᠬᠡᠬᠣᠲᠠ (linn), Hulunbuir ᠬᠦᠯᠦᠨ ᠪᠤᠶᠢᠷ (linn), Ordos ᠣᠷᠳᠤᠰ (linn, endine aimakk Ih Ju ᠶᠡᠬᠡ ᠵᠤᠤ), Tongliao (linn, endine aimakk Jirem ᠵᠢᠷᠢᠮ), Ulan Qab ᠤᠯᠠᠭᠠᠨᠴᠠᠪ (linn), Wuhai (linn), Xilin Gol ᠰᠢᠯᠢ ᠶᠢᠨ ᠭᠣᠤᠯ.

Mongoli kohanimede kirjutamisel Hiina ametlikes allikates järgitakse samu põhimõtteid, nagu on kirjeldatud hiina nimede kohanimede peatükis. Selle tulemusel on eriti 3. tasandi haldusüksuste hošuunide ametlike nimede hulgas palju hübriidkeelseid, vrd ametlik Bairin Youqi (hiina Balin Youqi, mongoli Bairin Barun Hoxu ‘Bairini parem lipkond’), Chen Barag (hiina Chenba’erhu Qi, mongoli Huqin Barag Hoxu ‘vana Baragi lipkond’), Horqin Zuoyi Zhongqi (hiina Ke’erqin Zuoyi Zhongqi, mongoli Horqin Jun Garun Dundad Hoxu ‘Horqini vasaku tiiva keskmine lipkond’).

Kohanimeosiste sõnastik (kohanimedes sagedamini esinevad sõnad jm osised; võrdusmärgi järel on antud transliteratsiooni vaste, kui see erineb ametliku latinisatsiooni vastest; samuti vaste Mongoolia kürillilises kirjaviisis):

• aimag (ᠠᠶᠢᠮᠠᠭ = ayimaġ, аймаг) – aimakk (haldusüksus)
• altan (ᠠᠯᠲᠠᠨ, алтан) – kuld, kuldne
• ar (ᠠᠷᠤ = aru, ар) – tagumine osa; põhjakülg (mäel)
• arxan (ᠷᠠᠰᠢᠶᠠᠨ = rasiyan, рашаан) – mineraalveeallikas
• baga (ᠪᠠᠭ᠎ᠠ = baġa, бага) – väike
• barun (ᠪᠠᠷᠠᠭᠤᠨ = baraġun, баруун) – lääne-; parem
• bayan (ᠪᠠᠶᠠᠨ, баян) – rikas
• bogd (ᠪᠣᠭᠳᠠ = boġda, богд) – püha
• bor (ᠪᠣᠷᠤ = boru, бор) – hall
• bulag (ᠪᠤᠯᠠᠭ = bulaġ, булаг) – allikas
• burhan (ᠪᠤᠷᠬᠠᠨ = burqan, бурхан) – jumal; Buddha kuju
• daba, daban (ᠳᠠᠪᠠᠭ᠎ᠠ = dabaġa, даваа) – kuru
• dalai (ᠳᠠᠯᠠᠢ, далай) – ülim, üleilmne; meri; suur järv
• dund (ᠳᠤᠮᠳᠠ = dumda, дунд), dundad (ᠳᠤᠮᠳᠠᠳᠤ = dumdadu, дундад) – kesk-
• emel (ᠡᠮᠡᠭᠡᠯ = emegel, эмэл) – kuru; sadul
• gar (ᠭᠠᠷ = ġar, гар), omastav garun (ᠭᠠᠷ ᠤᠨ = ġarun, гарын) – käsi; külg, tiib
• gaxun (ᠭᠠᠰᠢᠭᠤᠨ = ġasiġun, гашуун) – kibe; soolak
• gobi (ᠭᠣᠪᠢ = ġobi, говь) – poolkõrb
• gol (ᠭᠣᠤᠯ = ġoul, гол) – jõgi
• gurban (ᠭᠤᠷᠪᠠ = ġurba, гурав) – kolm
• hamar (ᠬᠠᠮᠠᠷ = qamar, хамар) – rünk; neem, nina
• har (ᠬᠠᠷ᠎ᠠ = qara, хар) – must
• hobot (ᠬᠥᠪᠡᠭᠡᠲᠦ = köbegetü, хөвөөт) – piiridega, piire omav
• hoh (ᠬᠥᠬᠡ = köke, хөх) – sinine
• hoit (ᠬᠣᠶᠢᠲᠤ = qoyitu, хойт) – põhja-
• horo (ᠬᠣᠷᠤᠭ᠎ᠠ = qoruġa, хороо) – linnajagu, kvartal; leer; õu
• hot (ᠬᠣᠲᠠ = qota, хот) – linn
• hoxu (ᠬᠣᠰᠢᠭᠤ = qosiġu, хошуу) – hošuun (haldusüksus)
• hudag (ᠬᠤᠳᠳᠤᠭ = qudduġ, худаг) – kaev
• huqin (ᠬᠠᠭᠤᠴᠢᠨ = qaġučin, хуучин) – vana
• hure (ᠬᠦᠷᠢᠶ᠎ᠡ = küriye, хүрээ) – klooster
• ih (ᠶᠡᠬᠡ = yeke, их) – suur
• jun (ᠵᠡᠭᠦᠨ = jegün, зүүн) – ida-; vasak
• moron (ᠮᠦᠷᠡᠨ = müren, мөрөн) – suur jõgi
• nar, naran (ᠨᠠᠷᠠ = nara, нар), omastav narin – päike
• nur (ᠨᠠᠭᠤᠷ = naġur, нуур) – järv
• nuru (ᠨᠢᠷᠤᠭᠤ = niruġu, нуруу) – mäeahelik
• obo (ᠣᠪᠤᠭ᠎ᠠ = obuġa, овоо) – püha kivikuhi; muldkeha
• obor (ᠥᠪᠦᠷ = öbür, өвөр) – eesmine osa; lõunakülg (mäel)
• omnod (ᠡᠮᠦᠨᠡᠳᠦ = emünedü, өмнөд) – lõuna-
• ondor (ᠥᠨᠳᠦᠷ = öndür, өндөр) – kõrge
• qagan (ᠴᠠᠭᠠᠨ = čaġan, цагаан) – valge
• qaidam (ᠴᠠᠶᠢᠳᠠᠮ = čayidam, цайдам) – soolakuala
• sum (ᠰᠦᠮ᠎ᠡ = süme, сүм) – klooster
• tal (ᠲᠠᠯ᠎ᠠ = tala, тал) – tasandik, stepp
• tenger, tengri (ᠲᠩᠷᠢ = tŋri, тэнгэр) – taevas
• tohom (ᠲᠦᠬᠡᠮ = tükem, төхөм) – nõgu
• tolgoi (ᠲᠣᠯᠤᠭᠠᠢ = toluġai, толгой) – pea, tipp
• tomor (ᠲᠡᠮᠦᠷ = temür, төмөр) – raud, raudne
• tumeng (ᠲᠦᠮᠡᠨ = tümen, түмэн) – kümme tuhat, musttuhat; rahvas
• ul (ᠠᠭᠤᠯᠠ = aġula, уул) – mägi, mäed
• ulan (ᠤᠯᠠᠭᠠᠨ = ulaġan, улаан) – punane
• urt (ᠤᠷᠲᠤ = urtu, урт) – pikk
• us, usu (ᠤᠰᠤ, ус) – vesi, jõgi
• xar (ᠰᠢᠷ᠎ᠠ = sira, шар) – kollane
• xin (ᠰᠢᠨ᠎ᠡ = sine, шинэ) – uus
• xulun (ᠰᠢᠯᠤᠭᠤᠨ = siluġun, шулуун) – otsene, sirgjooneline

Vt ka

• mongoli nimed (Mongoolias)
• mongoli-eesti tähetabel (kürillilisel alusel)

Kirjandus

• Mongolian name. – Wikipedia.org (vaadatud 16.12.2021).
• Peeter Päll, Maailma kohanimed. Tallinn 1999, lk 604.

Anna tagasisidet