Mõttekriips märgib lausekatkestust, mõttepausi. Samasugust pikka kriipsu kasutatakse kokkuleppeliselt ka muudes funktsioonides.

Mõttekriips pannakse

1) koondlauses loetelu järel kokkuvõtusõna ette: Nukuteatris mängitakse väikelastele, koolilastele, noortele ja täiskasvanutele – igas vanuses vaatajatele;

2) kiilu eraldamiseks: Kriipsu pikkuste eristamine – välja arvatud vahetegemine mõtte- ja sidekriipsu vahel – ei ole õigekirjaküsimus. Laps võõrastab algul – pole ammu vanaisa näinud –, aga siis ronib sülle;

3) muude lauseosade eriliseks esiletõstmiseks, sellised osad võivad olla

3a) rindlause osalause: Midagi pole teha – suured ajalehed kipuvad kajastama eelkõige linnaelu (neutraalsem oleks koma). Märka abivajajat – ja aita teda (neutraalsem oleks märgi puudumine);

3b) lisand: Torma pasunakoor – Eesti vanim puhkpilliorkester – on tegutsenud üle 160 aasta (neutraalsemad oleksid komad);

3c) ootamatuna mõeldud sõna(d): Neiu unistas näitlejatööst, kuid temast sai – aednik (neutraalsem oleks märgi puudumine);

  • Märkus. Punktis 3 toodud juhtudel ei tuleks mõttekriipsuga liialdada. Kui kirjutaja arvates erilisi esiletõste on tekstis sageli, kaob nende soovitud mõju.

4) lausekatkestuse tähistuseks: Mõtlesin, et läheks poodi ja – ja – ja kinno kah. No kuidas siis nüüd äkki – (kriipsu asemel sobivad ka mõttepunktid).

Pikka kriipsu kasutatakse

5) sõna kuni asenduseks vahemike märkimisel numbriga kirjutatud arvude vahel: konverents peetakse 14.–19. märtsini, XV–XIX sajandi kunstnikud, 10–12aastased ~ 10–12-aastased lapsed, 10.–12. klasside aktus, 9000 – 10 000 inimest, elas 14.11.1920–21.12.2005 ~ 14. XI 1920 – 21. XII 2005. Järjestikuste arvude korral võib panna ühtluse huvides mõttekriipsu või sidesõnu ja, või, ega asendava sidekriipsu (vt sidekriips pannakse, p 14c). Et pikk kriips sarnaneb miinusmärgiga, on mõnikord selgem kasutada selle asemel nt kolme punkti:[1] õhu temperatuur on –3…+3 kraadi;

6) sõna kuni asenduseks ajavahemike märkimisel lühendite vahel: E–R ’esmaspäevast (kuni) reedeni’, sept–dets ’septembrist (kuni) detsembrini’;

7) sõnade ja, või, ega asenduseks rinnastatud võrdväärsete lauseliikmete vahel, kui vähemalt üks neist on kirjutatud lahku või sidekriipsuga (vrd sidekriips pannakse, p 14b): Euroopa Liidu – Hiina kaubandussuhted (vrd Euroopa-Hiina suhted), Kaia Kanepi – Anett Kontaveiti tennisematš (vrd Kanepi-Kontaveiti matš), buss sõidab liinil Väike-Õismäe – Vana-Pääsküla, Keila-Joa – Rannamõisa teelõik, kahekümne viie – kolmekümne meetri kaugusel, töö valmib septembri lõpus – oktoobri alguses, augustis – septembri alguses töö veel ei valmi;

  • Märkus 1. Ühesõnalised nimed võib ühendada nii side- kui ka mõttekriipsuga, kui näidatakse vahemaad: Oandu-Ikla ~ Oandu–Ikla matkarada ’matkarada Oandult kuni Iklani’, Brüsseli-Tallinna ~ Brüsseli–Tallinna lennuk;
  • Märkus 2. Kui vormi tõttu pika kriipsuga ühendatud võrdväärsed lauseliikmed ei ole nimed, peab kontekstist selguma, et tegemist ei ole sisulise mõttekriipsuga. Näiteks lauses temast sai majandusdirektor – juhatuse liige võib kriips a) esile tõsta täpsustavat lisandit või ootamatut lauseosa, b) märkida kaksikelukutset (vrd sekretär-juhiabi). Viimasel juhul võiks sidekriipsu asendada pika kriipsu asemel sidesõnaga ja (majandusdirektor ja juhatuse liige).

8) samal real jätkuvate otsekõnede eraldamiseks: „Missugused jalad ei kõnni?“ – „Sõnajalad.“ – „Aga missugune viin pole joodav?“ – „Pingviin.“;

9) hinnasiltide kujundamisel, kui rahasumma kümnend- või täisosa puudub: 32.– ~ 32.00 ~ 32 €, –.95 ~ 0.95 ~ 95 s.

Mõttekriipsu ei panda

1) kui järgnev avab eelneva sisu (selgitava, täpsustava või järeldava rindosalause ees ning loetelu ees kokkuvõttesõna järel pannakse koolon): Laps võõrastab algul: pole ammu vanaisa näinud. Nukuteatris mängitakse igas vanuses vaatajatele: väikelastele, koolilastele, noortele ja täiskasvanutele;

  • Märkus. Kui osalause või loetelu ei lõpeta lauset, vaid moodustab kiilu, saab panna ka mõttekriipsud:[2]Laps võõrastab algul – pole ammu vanaisa näinud – ning poeb ema selja taha. Nukuteatris mängitakse igas vanuses vaatajatele – väikelastele, koolilastele, noortele ja täiskasvanutele –, lisaks saab käia nukumuuseumis ja ekskursioonidel ~ Nukuteatris mängitakse igas vanuses vaatajatele: väikelastele, koolilastele, noortele ja täiskasvanutele, lisaks saab käia nukumuuseumis ja ekskursioonidel.

2) väljajättelistes lausetes: Eile käisime jooksmas, aga täna korvpalli mängimas. Kuuekuuline kindlustuspoliis maksab 26 €, aastane 51 €; olema-öeldise asemel: rahvusköök – toidukultuuri kandja → rahvusköök on toidukultuuri kandja, pealkirjaks sobiks ka rahvusköök toidukultuuri kandjana, rahvusköök kui toidukultuuri kandja;

3) ära jäetud kuni asemel vahemike näitamisel, kui sõnad on välja kirjutatud: esmaspäevast reedeni, septembrist detsembrini.

Lisaks mõttekriipsu kasutamise kohta

  • Mõttekriipsu ümber jäetakse tühikud. Sidesõna asendava pika kriipsu ümber jäetakse tühikud vaid juhul, kui vähemalt üks ühendatav osis kirjutatakse lahku, sidekriipsuga või tühikuga: Euroopa Liidu – Hiina kaubandussuhted, Keila-Joa – Rannamõisa teelõik, 9000 – 10 000 inimest, 14. XI 1920 – 21. XII 2005.
  • Mõttekriipsu pikkuste eristamine ei kuulu õigekirjasse, oluline on üksnes mõtte- ja sidekriipsu eristus.[3]

Kirjandus

  • Mati Erelt, Lause õigekeelsus. Juhatused ja harjutused. Kolmas, täiendatud trükk. Tallinn: Emakeele Selts, 2011, lk 155–156, 160–161, 162, 165.
  • Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Trükki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 410–414.
  • Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Viies, täiendatud trükk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 81–82.
  • Argo Mund, Vahemärginõuandeid. – Keelenõuanne soovitab 5. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015, lk 84–86.
  • Helju Vals, Mõte ja kriips. Manitsusi ja küsimusi. – Keel ja Kirjandus 1973, 11, lk 669–675.
  • Õigekeelsussõnaraamat. Toimetanud Rein Kull ja Erich Raiet. Koostanud Tiiu Erelt, Rein Kull, Valve Põlma, Kristjan Torop. ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus, 1976, lk 898–899.

Märkused

  • [1] Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Trükki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 412.
  • [2] Mati Erelt, Lause õigekeelsus. Juhatused ja harjutused. Kolmas, täiendatud trükk. Tallinn: Emakeele Selts, 2011, lk 162.
  • [3] Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Trükki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 410.

Anna tagasisidet