Indoeuroopa keelkonna germaani keelte põhjagermaani rühma kuuluval norra keelel (norsk ~ norsk språk) on kaks kirjakeele vormi: norra bokmål (‘raamatukeel’, varem riksmål ‘riigikeel’) ja uusnorra keel (nynorsk, kuni 1929 landsmål ‘maakeel’). Mõlemal on Norras ametikeele staatus. Bokmål on välja kasvanud kunagise Taani-Norra riigi ametikeelest, mis oli taanimõjuline, uusnorra keel arendati välja norra murrete baasil. Mitteametlikult eksisteerib veel kirjakeele variante, nt riksmål (bokmål’i veelgi taanipärasem variant), høgnorsk (‘kõrgnorra’, uusnorra keele puristlikum variant), samnorsk (‘ühisnorra’, kahe keelevormi ühtesulandamise kava) jt. Seetõttu on keelekasutuse varieeruvus Norras üsna suur. 2005. a küsitlus näitas, et 86,3% kasutab esmajoones bokmål’i, 7,5% uusnorra keelt ja 5,5% mõlemat.
Kirjutus
Norra keel kasutab ladina kirja, kus on mõned lisamärkidega tähed. Norra tähestik:
A a, B b, C c, D d, E e, F f, G g, H h, I i, J j, K k, L l, M m, N n, O o, P p, Q q, R r, S s, T t, U u, V v, W w, X x, Y y, Z z, Æ æ, Ø ø, Å å.
Vahel esineb täheasendusi æ → ä ja ø → ö, kuid neid ei saa siiski soovitatavaks pidada.
Eesti tekstis kirjutatakse norra nimesid muutmata kujul koos kõigi lisamärkidega, st originaalipäraselt.
Hääldus
Lühidalt
Rõhk on norra nimedel tavaliselt esimesel silbil. Rõhulise silbi täishäälik on pikk neil juhtudel, kui talle ei järgne kaashäälikut või järgneb ainult üks kaashäälik; muudel juhtudel on täishäälik harilikult lühike.
Pikemalt
| Tähed | Hääldus | Näited |
|---|---|---|
| å, aa | [oo] | Nordråk [nuurrook], Åse [oosse], Raaby [roobü] |
| æ | [ä(ä)] r-i ees | Lærdal [läärdaal], Værøy [vääröi] |
| [e] muudel juhtudel | Vænnås [vennoos], Kjerksæterøra [tšerkseterööra] | |
| d | ei hääldu silbi ja sõna lõpus | Nordland [nuurlann], Undset [ünset] |
| g, gi, gj | [j] æ, e, i, ø, y-i ees sõna algul | Geiranger [jeiranger], Gyrihaugen [jüürihaugen], Giende [jende], Gjøvik [jöövik] |
| hj | [j] | Hjalmar [jalmar], Hjelme [jelme] |
| hv | [v] | Hvittingfoss [vitingfoss] |
| ie | [ii] | Grieg [griig], Lie [lii] |
| k, ki, kj | [tš] æ, e, i, ø, y-i ees | Kirsebær [tširsebär], Kylling [tšülling], Kjelland [tšellann], Kjølen [tšöölen] |
| o | [u(u)] või [o] | Olav [uulav], Nordahl [nuurdaal], Sorkstad [surksta], Johansen [juh·anssen], Håkon [hookon] |
| ø | [ö(ö)] | Støren [stöören], Ørjasæter [örjasseter], Bjørn Rørholt [björn röörholt] |
| øy | [öi] | Øyvind [öivin], Hamarøy [hamaröi] |
| s | [ss] täishäälikute vahel | Snåsen [snoossen], Fosen [fuussen] |
| sj | [š] | Norsjø [nuuršö], Sjåstad [šoosta] |
| sk, ski | [š] e, i, ø, y-i ees | Skeikampen [šeikampen], Skild [šill], Løvenskjøld [löövenšöll] |
| tj | [tš] | Tjeldsund [tšelsünn], Tjøme [tšööme] |
| u | [ü(ü)] | Numedal [nüümedaal], Knut [knüüt], Sunnmøre [sünmööre] |
| y | [ü(ü)] | Ryvingen [rüüvingen], Trygve [trügve], Bygdø [bügdö] |
Isikunimed
Norra isikunimemall on eesnimi (-nimed) + [kesknimi] + perekonnanimi. Nt Finn-Erik Vinje (M), Anne Kari Elstad (N).
Eesnimesid (fornavn) võib olla mitu (arv pole piiratud), sh sidekriipsuga, nt Alf, Arvid, Jostein, Anne Kari, Finn-Erik. 2020. a sündinud laste nimede esikümme oli poistel Jakob ~ Jacob, Emil, Noah ~ Noa, Oliver, Filip ~ Fillip ~ Philip ~ Phillip, William, Lucas ~ Lukas, Liam, Henrik ja Oskar ~ Oscar, tüdrukutel Nora ~ Norah, Emma, Ella, Maja ~ Maia ~ Maya, Olivia, Emilie, Sofie ~ Sophie, Leah ~ Lea, Sofia ~ Sophia ja Ingrid[1].
Kesknimi (mellomnavn) ei ole kohustuslik. Ajalooliselt on eeskätt aadelkond seda kasutanud kellegi, nt ristiisa, kalli sugulase jne austuseks, tänapäeval on selleks sageli nt ema neiupõlvenimi, vanavanema perekonnanimi või isanimi. Kesknimi on päritolult perekonnanimi, mis ei ole ametliku perekonnanime osa. Nimes Carl Viggo Manthey Lange on Carl Viggo eesnimed, Manthey kesknimi (algselt ema neiupõlvenimi) ja Lange perekonnanimi.
Perekonnanimed (etternavn) on enamasti üheosalised, vahel kaheosalised, sh sidekriipsuga, nt Helland Hauge, Leer-Salvesen. Perekonnanimed tulid käibele 19. saj, traditsiooniline mall oli pikka aega eesnimi + isanimi (nt Hans Johannesen – Johannese poeg, Kirsten Hansdatter – Hansi tütar), kuni 1923. a nimeseadus muutis perekonnanimed kohustuslikuks. Enamik valis oma perekonnanimeks kas oma talunime (praegustest nimedest u 65–70%) või isanime (u 30%). Kehtiv, 2003. a nimeseadus paneb kaitse alla nimed, mille kandjaid on vähem kui 200. 2015. a olid kõige sagedamad perekonnanimed Hansen, Johansen, Olsen, Larsen, Andersen, Pedersen, Nilsen, Kristiansen, Jensen ja Karlsen[2].
Nimed perekonnas
Naine või mees võib abielludes võtta abikaasa perekonnanime või jätta (alates a-st 1965) alles oma perekonnanime või kombineerida mõlemad. 2003. a laiendati võimalusi veelgi. Näide: kui abielluvad Anne Berg Olsen ja Lars Johansen Bergset (mõlemal on kesknimed), siis võib perekonnanime kombineerida nii kesknimedest Berg, Johansen kui ka perekonnanimedest Olsen ja Bergset. Eristamaks topeltperekonnanime kesknime ja perekonnanime kombinatsioonist kasutatakse topeltperekonnanime puhul sidekriipsu, vrd Anne Berg Olsen (kesknimi ja perekonnanimi) ja Anne Berg-Olsen (topeltperekonnanimi).
Lapsed võivad saada emma-kumma vanema perekonnanime. Tüüpiline on ka saada mõlema vanema perekonnanimed, ühe neist kesknimena. 2003. aastast võib perekonnanimeks anda ka ehtsa isa- või emanime, mis suurendab kombinatsioonide arvu veelgi. Kui nt isa on Olav Berg ja ema Astrid Berg neiupõlvenimega Olsen, siis võib tütre Anne täisnimi olla (bokmål’i osise datter ‘tütar’ asemel võib olla ka uusnorra dotter)
- Anne Berg,
- Anne Olsen,
- Anne Olsen Berg,
- Anne Berg Olsen,
- Anne Olavsdatter Berg,
- Anne Astridsdatter Olsen,
- Anne Olavsdatter Olsen-Berg,
- Anne Astridsdatter Berg-Olsen,
- Anne Astridsdatter Olsen-Berg,
- Anne Berg Olavsdatter,
- Anne Olsen Olavsdatter,
- Anne Olsen Astridsdatter.
Kohanimed
Norra ala kohta käivad eksonüümid: Lofoodid (Lofoten), Norra (Norge/Noreg), Oslo fjord (Oslofjorden), Põhjakalott (Nordkalotten), Skandinaavia (Skandinavia), Skandinaavia mäestik (Den skandinaviske fjellkjede), Skandinaavia poolsaar (Skandinaviske halvøy), Sogne fjord (Sognefjorden), Trondheimi fjord (Trondheinmfjorden), Varangeri fjord (Varangerfjorden).
Murded ja vähemused
Norra murrete jaotuses ei ole täielikku üksmeelt, üldiselt eristatakse nelja peamist murderühma, mille üks võimalikke täpsemaid alarühmitusi on järgmisel kaardil:
- põhjamurded (nordnorsk) – põhjapoolseim (nordleg nordnorsk), Nordlandi (nordlandsmål) ja Helgelandi (helgelandsmål) murre,
- Trøndelagi ehk keskmurded (trøndersk) – Namdali (namdalsmål), Sise-Trøndelagi (inntrøndsk) ja Välis-Trøndelagi (uttrøndsk) murre,
- läänemurded (vestlandsk) – loode- (nordvestlandsk), edela- (sørvestlandsk) ja lõunamurre (sørlandsk),
- idamurded (østnorsk) – südamaa- (midlandsmål) ja idamurre (austlandsk).
Vahel loetakse omaette rühmadeks ka südamaamurdeid (midlandsmål) ja lõunamurdeid (sørlandsk).
Vähemused. Norra põhjaosas asuvad saamid (peamiselt põhjasaami keele kõnelejad) ja kveenid (soomlased). Mõlema rahva kohanimed on kas põhi- või rööpnimena kantud kaartidele.
Kirjandus
- Botolv Helleland, Das norwegische Personennamensystem. – Europäische Personennamensysteme. Ein Handbuch von Abasisch bis Zentralladinisch. Herausgegeben von Andrea Brendler und Silvio Brendler. Hamburg: Baar 2007, S. 546–561.
- How to enter Norwegian Names in WikiTree. – WikiTree.com (vaadatud 25.12.2021).
- Lov om personnavn (Navneloven). – Lovdata (kehtiv, 2003. aasta Norra nimeseadus, vaadatud 26.12.2021).
- Middle name. – Wikipedia.org (vaadatud 25.12.2021).
- Names of Persons – Norway (2016). International Federation of Library Associations and Institutions (vaadatud 25.12.2021).
- Norwegian Names. Understanding the Norwegian Naming Practice. – Norway DNA Norgesprosjektet (vaadatud 26.12.2021).
- Õigekeelsussõnaraamat. Tallinn 1976, lk 910–911.
Märkused
- [1] Navn. – Statistisk sentralbyrå / Statistics Norway (vaadatud 26.12.2021).
- [2] The Most Common Norwegian Surnames. – Life in Norway (vaadatud 26.12.2021).