Afroaasia keelkonna kuši keelte hulka kuuluv oromo keel (afaan Oromoo) on üks Etioopia ametikeeli. Oromod, endise nimetusega gallad, moodustavad Etioopia suurima rahvarühma (34,4% rahvastikust). Nad asuvad suurel osal Kesk-Etioopiast Oromia osariigis, mille pealinn on Addis Abeba (oromo Finfinnee).
Kirjutus
Oromo keel kasutab ladina kirja. Oromo tähestik:
A a, B b, C c, Ch ch, D d, Dh dh, E e, F f, G g, H h, I i, J j, K k, L l, M m, N n, Ny ny, O o, P p, Ph ph, Q q, R r, S s, Sh sh, T t, U u, V v, W w, X x, Y y, Z z, ’.
1974. a-ni kasutas oromo keel paralleelselt etioopia (geezi) ja ladina kirja, muslimipiirkondades kohati ka araabia kirja. Ladina kiri keelustati 1974 Mengistu režiimi ajal, samal ajal piirati oromo keeles avaldamist üleüldiselt. 1991. a otsustas Oromo Vabastusrinne (OLF) hakata kasutama ladina tähestikku.
Eesti tekstis kirjutatakse oromo nimesid muutmata kujul, st originaalipäraselt. Etioopia kohanimesid Oromia osariigis võiks senise tava kohaselt kirjutada amharakeelsel kujul, lisades oromokeelse nime rööpnimeks.
Hääldus
Lühidalt
Rõhk on oromo nimedes kas viimasel või eelviimasel silbil. Kahekordsed täishäälikutähed aa, ee, ii, oo, uu märgivad pikki täishäälikuid. Tähed k, p, t, ch märgivad helituid (sulg)häälikuid, q, ph, x, c neile vastavaid ejektiivseid häälikuid, mille hääldamisel tekib rööpselt kõrisulg.
Pikemalt
Rõhk on nimedes märkimata.
| Tähed | Hääldus | Näited |
|---|---|---|
| c | [tš] (ejektiiv) | Caaca [tšaatša] |
| ch | [tš] | Fiche [fitše] |
| dh | [d] (implosiiv) | Dhidheessa [dideessa] |
| j | [dž] | Jimma [džimma] |
| ny | [nj] | Funyaan Biraa [funjaan biraa] |
| ph | [p] (ejektiiv) | Toopphiyaa [tooppijaa] |
| q | [k] (ejektiiv) | Aqaaqii [akaakii] |
| sh | [š] | Shaggar [šaggar] |
| x | [t] (ejektiiv) | Bookee Xiqqoo [bookee tikkoo] |
| y | [j] ~ [i] | Abbaayaa [abbaajaa] |
| ’ | kõrisulg | Fincaa’aa [fintšaa’aa] |
Isikunimed
Oromo isikunimemall on eesnimi + isanimi + [vanaisanimi]. Nt Shimallis Abdiisaa.
Oromotel on sageli amhara nimed. Kui oromo on muslim, võib tal olla araabia nimi, nagu Ahmed, Awad, Mohamed, Mahmud, Ali. On ka oromoid, kes kasutavad traditsioonilist nime, nt Tolera, Waaqgaaro, Caaltuu jne. Mõnikord kutsutakse vanemaid oma laste järgi, nt Abu (isa) või Abba (ema) Lamessa, st Haada Lamessa vanemad.
Valik oromo mehenimesid (arvatavasti amhara keele vahendusel saadud kirjaviisis): Eba, Badessa, Neissa, Hirba, Jirata, Tolessa, Moti, Waysira, Gameda, Wako, Negasu, Lencho, Gudina, Meiga, Kuma, Demiksa, Yadeta.
Valik oromo naisenimesid: Bedatu, Bontu, Warke, Dirribe, Meti, Lalistu, Gudetu, Mona, Gadisse, Bilisse, Nehi, Amene, Lelisa, Bikeltu, Temara, Momina, Migritu.
Kohanimed
Oromia ala kohta käivad eksonüümid: Oromia (Oromiyaa), Sinine Niilus (jõgi, Mormor).
Lähtudes senisest tavast, võiksid Oromia kohanimed põhikujul olla amharakeelsed, millele rööpnimeks on lisatud oromokeelne variant. Valik kohanimesid:
| Amhara nimi | Oromo nimi |
|---|---|
| አዳማ Adama | Adaamaa |
| አምቦ Ambo | Amboo |
| አሰላ Asella | Asallaa |
| ጭሮ Ch’iro | Ciroo |
| ደምቢ ዶሎ Dembi Dolo | Dambidoolloo |
| ፊቼ Fiche | Fiichee |
| ጊንር Ginir | Gindhir |
| ጅማ Jimma | Jimma |
| ነቀምቴ Nek’emte | Naqamte |
| ሻምቡ Shambu | Shaambu |
| ሻሸመኔ Shashemenne | Shaashamannee |
| ወሊሶ Weliso | Walisoo |
Vt ka
Kirjandus
- Oromo Common Names. – Afropedea.org (vaadatud 13.11.2021).
- Oromo language, alphabet and pronunciation. – Omniglot.com (vaadatud 13.11.2021).
Vt ka amhara nimed.
Anna tagasisidet