Lühidalt
Iga uue ÕSi ilmumise eel on eelmiste ÕSide märksõnastik üle vaadatud, osa sõnu välja jäetud ja uusi sisse võetud. Viimaste ÕSide ilmumisrütm on olnud iga seitsme aasta tagant, eelmine ilmus 2018. ÕS 2025 märksõnastik on suurem kui eelmise ÕSi oma, sisaldades ligi 60 000 märksõna (eelmises ÕSis oli üle 50 000 märksõna). Märksõnade hulgas on umbes 7000 kohanime.
Pikemalt
ÕS 2025 märksõnastiku aluseks on peamiselt ÕS 2018, eesti keele seletava sõnaraamatu ja võõrsõnade leksikoni neutraalsete üldkeele sõnade kiht (mõningal määral leidub siiski ka stiilimärgendi või erialakeele selgitusega sõnu).
Kuna ÕS on seaduse järgi kirjakeele normi alus, on ÕS 2025 märksõnastiku koostamisel on varasematest ÕSidest enam seatud fookuseks neutraalne üldkeele sõnavara, mis on tarvitatav ka ametlikus suhtluses, tarbetekstides, sh õppe- ja teadustekstides.
Seega on ÕSi sõnavalik vaid väike osa kõigist eesti keeles kasutatavatest sõnadest. Kui otsitavat sõna ÕSist ei leia, ei tähenda see, et seda sõna ei tohi kasutada, sõna ei kuulu kirjakeelde või on norminguvastane. Pigem tuleb sel juhul vaadata muid allikaid. EKI keeleportaalis Sõnaveeb on saadaval väga mahukas EKI ühendsõnastik ja üle 160 terminikogu. Oluline on mõista, et sõnavalik ei ole normitav ja sõna sobivuse üle saab otsustada üksnes konteksti põhjal. ÕSi märksõnastiku kokkupanekul on arvestatud keelekorralduse teisenenud põhimõtteid, sh senisest enam kasutuspõhisust, ning vajadust vähendada terminite eelistamist üldkeelesõnadele (nt floks ja leeklill on sünonüümidena esitatud, tõstmata esile, et üks neist on termin).
Võrreldes varasema ÕSiga on märksõnastikku lisatud sõnakujusid, mis on kasutusandmete põhjal levinud üldkeeles, aga mille puhul on varem lähtutud terminist, sellisel juhul on neile lisatud selgitus või soovitus (vastav infokiht, millele vastab ühendsõnastikus rubriik „EKI selgitab“), nt mustsõstar (varem üksnes must sõstar); aga ka Emakeele Seltsi keeletoimkonnas heaks kiidetud rööpsed kirjakujud, nt buklett varasema kuju buklet kõrval. Lisaks on ÕSi võetud sõnu, mis on kasutusse tulnud pärast eelmise ÕSi ilmumist (selliseid on ligi 500), nt 3D-printima, biopoliitika, CO2-neutraalne, COVID-19, digimajandus, droonimüür, kaalukirurgia, kerksuskeskus, maksuküür, platvormitöö, rohepööre, sõjaudu, sünnipere, tehisaru, uusvaene, varjevõrk, üleminekukool.
Liitsõnad ja tuletised näitlikustavad eri kasutus- ja moodustusviise, ÕS 2025s on neid umbes 30 000. Liitsõnad võivad esineda kas omaette märksõnana, kui on olnud tarvis tähendust välja tuua või sünonüümi näidata, nt metsavaht, või muul juhul põhisõna artiklis, nt metsmaasikas nii märksõna mets kui ka märksõna maasikas juures liitsõnade osas. Omaette märksõnana metsmaasikas ei esine. Liitsõnade hulgas leidub ka tuletisi, nt tantsupeoline artiklis peoline.
Samuti esitatakse märksõnadena sõnade esiosi, nt agraar-, imaginaar-, silu-, riiv-.
Kõik sõnad ei mahu paratamatult ÕSi ja selleks ei ole ka vajadust. Esiteks seab paberil trükkimine ÕSile mahupiirangu, teiseks moodustab ÕS terviku suurema märksõnavalikuga EKI ühendsõnastiku ja EKI teatmikuga.
Seetõttu on ÕS 2025st välja jäetud hulk harva esinevaid, vanamoelisi, kõnekeelseid, murde- ja luulekeelseid sõnu, nt ajaviitlik, emakoda, kamming, jõutama, hoon, kalits. Samuti on välja jäetud kõik vulgaarsed sõnad, millel eelmises ÕSis oli märgend vulgaarne, nt mölakas, sitajunn ja mitmed suguelundeid tähistavad vulgaarsed sõnad. ÕS 2025 ei esita ka vigaseid kujusid, mis varasemas ÕSis esinesid, nt areteerima (arreteerima kõrval). Samuti ei esitata märksõnadena enam noolsulgudes ebasoovitatavaid märksõnu nagu varasemates ÕSides.
Sõnade ÕSist väljajätmine ei tähenda nende kirjakeelest välja arvamist, ÕS ei ole kirjakeele sõnade loend. Märksõnade esitamisel on püütud lähtuda eelkõige sellest, mida kasutaja võiks ÕSist otsida. See on alati keeruline ülesanne, sest eri kasutajatel on eri ootused ÕSi suhtes.
Kohanimede valik ÕSis on ajaga teisenenud. Esimest korda on märksõnavalikus kõigi Eesti asulate ametlikud nimed, mida on umbes 4300. Muus osas on kohanimede loendit täpsustatud ja ajakohastatud, rohkem on sisse võetud nende Euroopa kohtade nimesid, millega meil on enam kokkupuuteid, samas vähendatud meist ida pool asuvate kohtade nimesid. Need nimed, mis on ÕSist kõrvale jäetud, ei ole kadunud, vaid on endiselt olemas ühendsõnastikus.
Kirjandus
- Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025. Eesti Keele Instituut. Tallinn: EKSA, 2025.
- Margit Langemets, Kodusõpe, maksuküür, rohepööre, sõjaudu, tehisaru. Peagi ilmuvasse ÕS-i jõudis ligi 500 uut sõna. – Õpetajate Leht 25.11.2025.
- Milleks meile ÕS? Päevateema. – Keel ja Kirjandus 2026, nr 5 ja 6, lk 439–444 ja 524–530.
- Tiina Paet, ÕSi aasta: praam ja parvlaev on sünonüümid. – Hiiu Leht 31.12.2025.
Koostanud Tiina Paet
Anna tagasisidet