Lühidalt
Paarissidendil nii .. kui ka on eri kujusid: 1) niihästi .. kui ka, 2) nii .. kui ka, 3) nii .. kui, 4) .. kui ka. Kui sidendist jäetakse ära kõik muud osad peale kui-sõna, võib fraas minna segi kui-võrdlusega.
Pikemalt
Paarissidend nii .. kui ka on olemas juba Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatus, mille artiklist hästi on muu hulgas lugeda: nii hästi .. kui – so wohl .. als auch. Ka-sõna ilmub väljendisse Elmar Muugi väikeses õigekeelsus-sõnaraamatus, kus on märksõna niihästi [.. kui ka].
Ka-sõna on olemas ka Johannes Aaviku grammatikas 1936, kus on ühtlasi õpetus, et ühend nii(hästi) .. kui ka ei nõua koma – see reegel kehtib tänapäevani. Nagu sulgudest näha, võib Aaviku arvates väljendit tarvitada ka ilma hästi-sõnata, kuid siiski mitte ilma ka-sõnata. Tänapäeva grammatikad on läinud veel sammu edasi, pidades võimalikuks ka üldlaiendi ka ärajätmist. 2017. aastal Mati Erelti ja Helle Metslangi toimetusel ilmunud „Eesti keele süntaksi“ järgi on hästi ja ka fakultatiivsed: nii(hästi) .. kui (ka).
Sidendi lühenemine on küllap loomulik asjade käik ja niikaua, kui selgus ei kannata, pole ka põhjust muretseda: laused 1) niihästi mehed kui ka naised, 2) nii mehed kui ka naised, 3) nii mehed kui naised või isegi 4) mehed kui ka naised on kõik ühtviisi selged. Alles siis, kui sidendist jäetakse ära kõik muud osad peale kui-sõna (mehed kui naised), võib fraas minna segi kui-võrdlusega (mehed naistena?). Vt näide.
Näide
| algne | toimetatud |
|---|---|
| Jätkuvalt on ühtaegu võimalus kui murede allikas me seest veidi pehkinud ja vananenud e-riik, mis vajab isegi teenuste taseme hoidmiseks lisaraha .. | Jätkuvalt on ühtaegu nii võimalus kui ka murede allikas me seest veidi pehkinud ja vananenud e-riik, mis vajab isegi teenuste taseme hoidmiseks lisaraha .. |
Võtame asja kokku. Kes oma väljenduses suuremat korrektsust taotleb, võiks ka-sõna siiski alles hoida, öeldes või kirjutades nii .. kui ka (nii mehed kui ka naised). Osavaimad võivad järgida Henn Saari nõuannet, mille kohaselt võib ka ära jääda eeskätt trafaretsetes paarides: rõõmustab nii suur kui (ka) väike – rõõmustavad nii vanad kui ka lapsed.
Ühildumise kohta õpetab Mati Erelt lause õigekeelsuse raamatus, et eelistatud on öeldise ainsus, kuid välistatud pole ka mitmus: nii üks kui ka teine nõjatub (nõjatuvad) tuge otsides vastu uksepiita. Sidendil on olemas ka eitav kuju, siis ütleme ei .. ega (ei mehed ega naised).
Kirjandus
- Johannes Aavik, Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika. Tartu: Noor-Eesti kirjastus, 1936.
- Eesti keele süntaks. Eesti keele varamu III. Toimetanud Mati Erelt ja Helle Metslang. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2017.
- Mati Erelt, Lause õigekeelsus. Juhatused ja harjutused. Neljas, täiendatud trükk. Tallinn: Emakeele Selts, 2019.
- Maire Raadik, Nii .. kui ka. – Keelenõuanne soovitab 6. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Tallinn: EKSA, 2020, lk 89–90.
Koostanud Maire Raadik
Anna tagasisidet