Pakistani keeled
Ametikeeled on urdu ja inglise. Pakistanis kõneldakse enam kui 60 keelt. Urdu keelt, mis on rahvuskeel, üldine suhtluskeel ja riigi ühtsuse sümbol, kõneleb emakeelena 7% rahvastikust, kuid mõistab seda üle kolmveerandi elanikest. Pakistani enim kõneldud keeled 2017. a rahvaloenduse andmeil on pandžabi (39%), puštu (18%), sindhi (15%), saraiki (12%), urdu (7%) ja belutši (3%). Haldusüksuste kaupa vaadeldes:
- Provintsid:
- Belutšistan – belutši (35%), puštu (35%), brahui (17%), hazara, urdu;
- Khyber Pakhtunkhwa (endine Loodepiiriprovints) – puštu (80%), hindko (10%), saraiki (3%);
- Pandžab – harjaanvi (57%), pandžabi (32%), saraiki (7%); urdu (5%);
- Sindh – sindhi (62%), urdu (18%), puštu (6%), pandžabi (5%);
- Territooriumid:
- Azad Kashmir – pahari-potvari, gudžari, kašmiiri;
- Gilgit-Baltistan (endised Põhjaalad) – šina, balti, burušaski, khovari, vahhi;
- Islamabad (pealinn) – urdu.
Kirjutus
Urdu keel kasutab araabia kirja koos mõne lisatähega. Urdu tähestik (looksulgudes vaste ladina kirjas):
ا {a/i/u}, ب {b}, پ {p}, ت {t}, ٹ {ṭ}, ث {s}, ج {j}, چ {ch}, ح {h}, خ {ḳh}, د {d}, ڈ {ḍ}, ذ {z}, ر {r}, ڑ {ṙ}, ز {z}, ژ {ỵ}, س {s}, ش {sh}, ص {s}, ض {z}, ط {t}, ظ {z}, ع {‘}, غ {g̣h}, ف {f}, ق {q}, ک {k}, گ {g}, ل {l}, م {m}, ن، ں {n}, و {v/ẉ}, ہ (ﮩ) {h/ḥ}, ھ {h}, ى {y}, ے {e/ai}.
1972. a kiitis ÜRO kohanimekorralduskonverents India esindaja ettepanekul heaks mh urdu nimede latinisatsiooni, kuid praktikas pole seda süsteemi rakendatud. Enamik urdu nimesid jõuab rahvusvahelisse käibesse inglise nimekujude vahendusel.
Pakistani ametlikel kaartidel kasutatakse Hunteri transkriptsiooni; see on enam-vähem sama mis ÜRO süsteem, ent lisamärkidest kasutatakse vaid pikkuskriipsu ehk makronit, v.a sõna viimase täishääliku peal.
Eesti tekstis on mõeldav urdu nimesid kirjutada ÜRO 1972. a süsteemi kohaselt, kui tõlgitakse otse urdu keelest, muudel juhtudel on pragmaatiline järgida inglise keele kaudu tuntuks saanud nimekujusid.
Hääldus
Lühidalt
Rõhk urdu sõnades on liikuv. Punkt tähe all näitab kaashääliku tumedamat (retrofleksset) hääldust, kriips tähe peal täishääliku pikkust.
Pikemalt
| Tähed | Hääldus | Näited |
|---|---|---|
| ch | [tš] | Chitrāl [tšitr·aal] |
| gh | [g] | Dera Ghāzi Khān [deera gaazi haan] |
| j | [dž] | Jāmpur [džaampur] |
| ḳh | [h(h)] | Ḳhaībar Paḳhtūnḳhvā [haibar pahtuunhvaa]; Shekhūpura [šehhuupura] |
| q | [k] | Qabā-ilī ‘Ilāqahjāt [kabaailii ilaakadžaat] |
| sh | [š] | Peshāwar [pešaawar] |
| y | [j] ~ [i] | (Eshiyā [ešijaa]) |
Isikunimed
Pakistani ja laiemalt Lõuna-Aasia islamiusuliste isikunimemalli on keeruline täpsemalt kirjeldada, sest see sõltub ka perekonna ja piirkonna traditsioonidest. Lääne ühiskonnas elavad muslimid sageli kohandavad oma nime kohalikele tavadele.
Meeste nimed
Meeste isikunimemall on usuline nimi + eesnimi + [“perekonnanimi”], ent need võivad esineda mis tahes järjestuses. Nt Muhammad Hafiz Khan ~ Hafiz Muhammad Khan, Bashir Ahmad ~ Ahmad Bashir. Tavaliselt on isikul vähemalt üks eesnimi (mida võib kasutada isiku poole pöördumisel) ja sageli ka usuline nimi (nt Abdul, Allah ~ Ullah, Saeed ~ Syed, Muhammad, Ahmad, Rahman). Allah ja Ullah esinevad tavaliselt liitnimede koosseisus (võivad olla ka lahku kirjutatud), nt Abd Ullah ~ Abdullah ‘Jumala teener’, Habibullah ~ Habib Ullah ‘Jumala armastatud’. Kui isikul on usuline nimi, siis ei ole seda sobiv üksi seda kasutada isiku poole pöördumisel, nt kui nimed on Muhammad Hafiz, siis sobib pöörduda nimega Hafiz, mitte Muhammad. Ahmad ja Rahman võivad olla ka eesnimed, kui neid kasutada kombinatsioonis muu usulise nimega, nt Saeed Ahmad või Abdul Rahman.
Lõuna-Aasia muslimitel ei pruugi perekonnanimesid olla. Mõnedel meestel võib siiski olla päritav austusnimi (honorific name/title), mis sarnaneb perekonnanimega, aga näitab pigem kuulumist mingisse sotsiaalsesse seisusse, sugukonda või usundisse, st päritolu mingist piirkonnast vms. Tüüpilised austusnimed on Khan, Chaudhry ja Shah, mis võivad paikneda nime mis tahes osas, kõige sagedamini nime lõpus. Üks perekond võib kasutada nii üht päritavat austusnime kui ka erinevaid, kui nende suguvõsa eri liinid annavad neile selleks õiguse. Kuivõrd need on sagedad nimed, siis ei saa nende põhjal oletada perekondlikke seoseid sama nime kandjate vahel.
Naiste nimed
Naistel on tavaliselt kaks või kolm nime, nende hulgas pole usulist nime: eesnimi + naise austustiitel + [“perekonnanimi”], järjekord pole fikseeritud. Naise austustiitlid on nt Begum (sageli abielunaiste kohta), Khanom, Sultana ja Khatoon. On ka teistsuguseid nimekooslusi: 1) mõnel naisel ei ole austustiitlit, kuid on kaks eesnime, nt Jameela Nasreen, 2) kuigi austusnimesid loetakse meeste nimedeks, võib mõne naise nimes see samuti esineda, nt Jameela Nasreen Shah, 3) mõnel naisel võib olla perekonnanimeks tema isa eesnimi, sel juhul võtab ta abiellumisel perekonnanimeks oma abikaasa eesnime.
Nimed perekonnas
Kui perekonnanimi pole traditsiooniliselt kasutusel, siis sageli võtavad Euroopas elavad muslimid endale perekonnanimeks oma isa (ees)nime, nt Ali või Hussein. Või siis nt tükeldavad oma usulist nime. Näiteks Nooruddin võib oma nimeks võtta vormi Noor Uddin, milles viimane on perekonnanimi.
Abiellumisel ei pruugi naised võtta endale mehe nimest mingit osa; see sõltub perekonna traditsioonidest. Seega ei pruugi abielus mehed ja naised kanda ühist nime. Nt Amina Begum võib olla Hanif Muhammad Shahi naine. Samas võib naine võtta mehe perekonnanime, kui see on kasutusel, või isegi mehe eesnime. Nt Muhammad Akbar Khani naine võib olla Fatima Khan.
Lapsed ei pruugi pärida oma isalt või emalt ühtegi nimeosa. Seetõttu on tavaline, et ühe ja sama perekonna liikmetel ei ole ühist nime ja seega muutub perekonnasuhete kindlakstegemine nimede põhjal võimatuks. Nt Muhammad Hanif võib olla Saeed Ahmedi vend. Lastele nime panek sõltub sageli perekonna traditsioonidest, mis võib tähendada isegi ühe perekonna piires eri tavasid, nt võib üks laps saada perekonnanimeks oma isa eesnime, teine aga isa perekonnanime. Nt Salim Khani lapsed võivad olla Amin Salim (perekonnanimeks isa eesnimi) ja Malik Khan (perekonnanimeks isa austusnimi).
Kohanimed
Pakistani ala kohta käivad eksonüümid: Belutšistan (Balochistān), Hindukuš (Hindū Kush), Indus (jõgi, Sindh), Pandžab (Panjāb).
Võrreldes Indiaga on Pakistanis nimemuutmised jäänud tagasihoidlikuks: Campbellpur → Attock (1978), Kumharpura → Ghaziabad, Lyallpur → Faisalabad (1977).
Vt ka
Kirjandus
- A Guide to Names and Naming Practices. – United Kingdom, March 2006 (p. 48–51 Pakistani-Muslim) (vaadatud 16.10.2021).
- Pakistani name. – Wikipedia.org (vaadatud 17.10.2021).