Indoeuroopa keelkonna slaavi keelte lääneslaavi rühma kuuluv poola keel (język polski) on Poola ametikeel, ta on tunnustatud vähemuskeel Leedus, Rumeenias, Slovakkias, Tšehhis, Ukrainas ja Ungaris.
Kirjutus
Poola keel kasutab ladina kirja, milles on lisamärkidega tähti. Poola tähestik:
A a, Ą ą, B b, C c, Ć ć, D d, E e, Ę ę, F f, G g, H h, I i, J j, K k, L l, Ł ł, M m, N n, Ń ń, O o, Ó ó, P p, R r, S s, Ś ś, T t, U u, W w, Y y, Z z, Ź ź, Ż ż.
Mõnda häälikut märgitakse täheühendi abil: ch, cz, rz, sz. Tähelepanelik tuleb olla tähtede l ja ł eristamisel.
Eesti tekstis kirjutatakse poola nimesid muutmata kujul koos kõigi lisamärkidega, st originaalipäraselt.
Hääldus
Lühidalt
Rõhk on tavaliselt eelviimasel silbil. Akuut (´) kaashäälikutähe peal märgib palatalisatsiooni, pöördsedii (˛) täishäälikutähe all nasalisatsiooni (ninahääldust).
Pikemalt
| Tähed | Hääldus | Näited |
|---|---|---|
| ą | [o(n)] üldjuhul | Śląsk [slo(n)sk], Smądecki [smo(n)d·etski] |
| [om] b ja p ees | Dąbrowski [dombr·ofski] | |
| c | [ts] | Zabrocki [zabr·otski], Cyrankiewicz [tsõrankj·evitš] |
| ć | [t’s] | Gać [gat’s] |
| ch | [h(h)] | Choromański [horom·an’ski], Ochocki [ohh·otski] |
| cz | [tš] | Częstochowa [tše(n)stohh·ova] |
| ę | [e(n)] üldjuhul | Ostromęcki [ostrom·e(n)tski] |
| [em] b ja p ees | Otrębski [otr·embski] | |
| i | [j] ~ [‘] vokaali ees | Sienkiewicz [sjenkj·evitš], Moniuszko [monj·uško] |
| ł | [l] ~ [w] (nagu vene л) | Nałkowska [nalk·ofska] |
| ń | [n’] | Poznań [poznan’] |
| ó | [u] | Józef [juzef], Chorzów [hožuf] |
| rz | [ž] üldjuhul | Orzeszko [ož·eško], Rzecki [žetski] |
| [š] k, p, t järel ja sõna lõpus | Krzeszowska [kšeš·ofska], Sandomierz [sand·omješ] | |
| s | [ss] vokaalide vahel | Krasiński [krass·in’ski], Pasek [passek] |
| ś | [s’] | Myślibórz [mõs’l·ibuš] |
| sz | [š] | Kraszewski [kraš·efski], Morsztyn [morštõn] |
| szcz | [štš] | Szczecin [štšetsin] |
| w | [v] üldjuhul | Mickiewicz [mitskj·evitš] |
| [f] sõna lõpus ja helitute konsonantide naabruses | Rzeszów [žešuf] | |
| y | [õ] | Gdynia [gdõnja], Goszczyński [goštš·õn’ski] |
| ź | [z’] | Łódź [ludz’] ~ [wudz’] |
| ż | [ž] | Rzeżuchowska [žežuhh·ofska], Żeromski [žer·omski] |
Täpsemas häälduses on l palataliseeritud, ł aga hästi tume l, mis meenutab inglise [w]-d.
Isikunimed
Poola isikunimemall on kaheosaline: eesnimi + perekonnanimi. Tüüpilised perekonnanimede lõpud on –ński, –wski ja –cki.
Poola naine võtab abielludes mehe perekonnanime, kuid võib säilitada ka oma perekonnanime või kombineerida mõlemad nimed, sageli sidekriipsu abil. ski-lõpulistel (samuti lõppudega -cki, -dzki, -ny, -ty) perekonnanimedel võivad olla naissoovasted, mille tunnuseks on –a (-ska, -cka, -dzka, -na, -ta). Nt (mehenimi – naisenimi) Skolimowski – Skolimowska, Kowalski – Kowalska, Podgórny – Podgórna. Poola naised välismaal võivad abielludes jätta ka mehe nime muutmata, nt Danuta Malinowski.
Kohanimed
Poola ala kohta käivad eksonüümid: Alam-Sileesia (Dolny Śląsk), Beskiidid (Beskidy), Galiitsia (Galicja), Ida-Beskiidid (Beskidy Wschodnie), Karpaadid (Karpaty), Kašuubia (Kaszuby), Kõrg-Beskiidid (Beskid Wysoki), Kõrg-Tatra (Tatry Wysokie), Lääne-Beskiidid (Beskidy Zachodnie), Lääne-Pomorze (vojevoodkond, Pomorze Zachodnie), Lääne-Tatra (Tatry Zachodnie), Madal-Beskiidid (Beskid Niski), Masoovia (Mazowsze), Masuuria (Mazury), Masuuria kõrgustik (Pojezierze Mazurskie), Neisse (jõgi, Nysa Łużycka), Podlaasia (Podlasie), Pommeri (Pomorze), Pommeri laht (Zatoka Pomorska), Poola (Polska), Sileesia (Śląsk), Sileesia kõrgustik (Wyżyna Śląska), Sudeedid (Sudety), Suur-Poola (Wielkopolska), Tatrad (Tatry), Varssavi (Warszawa), Väike-Pommeri ehk Ida-Pommeri (Pomorze Gdańskie), Väike-Poola (Małopolska), Ülem-Sileesia (Górny Śląsk). Eksonüümid rööpvõimalusena: Kraków ehk Krakov, Kujawy ehk Kujaavia, Wisła ehk Visla (jõgi).
Kirjandus
- A Guide to Names and Naming Practices. – United Kingdom, March 2006 (pp. 18–19 Polish) (vaadatud 11.05.2021).
- Polish name. – Wikipedia (vaadatud 11.05.2021).
- Õigekeelsussõnaraamat. Tallinn 1976, lk 911–912.