Artikli eesmärk on anda kokkuvõte juhtumitest, kus kirjakeeles normitud pööramise kõrval või asemel on igapäevakeeles muid variante. Juhtumid on järjestatud märksõnade alusel. Kui tegu on tüübiga, siis on märksõnaks valitud kas kõige sagedam või tüüpilisem. Iga käsitluse alguses on roosas kastis antud normingukohane pööramine. Kui vaja, siis on vormid esitatud ka hääldusmärkidega. Märksõnade loend:
julgema | naasma | taotlema | töötama
julgema
Vt Emakeele Seltsi keeletoimkonna 16.11.2022. a otsus.
naasma
naasma : naasta : naasen : naasin : naasnud : naastud
[n`aasma : n`aasta : naasen : n`aasin : n`aasnud : n`aastud]
Tegelikus kasutuses ka naasema [n`aasema] : naaseda [n`aaseda] : naasen [n`aasen] : naasesin [n`aasesin] : naasenud [n`aasenud] : naasetud [naasetud ~ n`aasetud], samuti naasetakse [naasetakse ~ n`aasetakse], naaseti [naaseti ~ n`aaseti].
Samasuguseid teisi näiteid ei ole.
Selgitus. Naasma on keeleuuenduse ajal loodud tehistüveline tegusõna, mille muuttüübiks on märgitud tõusma (Aavik 1936: 431; Muuk nt 1940). Kõnekeeles on levinud e-lised vormid ka seal, kus norming seda ette ei näe, nt naasesin, naasenud, naaseti. Kuivõrd tõusma-tüüp on keeleajalooline suletud tüüp, kuhu uusi sõnu tavaliselt enam ei lisandu, on rahvakeeles naasma-sõnast tekkinud variant naasema, mis kuulub sagedamasse tüüpi ja mida on kergem pöörata. Vaheldus naasma ~ naasema on sarnasel kujul ka sõnades kaitsma ~ kaitsema, õitsma ~ õitsema.
Kuidas edasi? Keelenõuandest on naasma-tegusõna pööramist küsitud 28 korda. Korpusstatistiline uuring näitab e-ga rööpkujusid olenevalt vormist 2 kuni 53%, nt naasenud 358 – naasnud 17 331, naasetakse 46 – naastakse 694, naasema 416 – naasma 5300, naasegu 2 – naasku 19, naasesid 709 – naasid 2886, naases 4789 – naasis 16 741, naasesime 249 – naasime 472. Seetõttu võiks naasma kõrval normingukohaseks tunnistada ka naasema (analoogne on nt pääsema ja pääsma). Vajab arutamist toimkonnas.
taotlema
taotlema : taotleda : taotlen
Tegelikus kasutuses ka taodelda, samuti taodelnud, taodeldakse, taodeldi, taodeldud.
Samasuguseid teisi näiteid ei ole.
Selgitus. Taotlema on laenatud eesti kirjakeelde keeleuuenduse ajal (< soome tavoitella) ja see on normeeritud astmevahelduseta sõnana juba 1918. aastal ilmunud “Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatus”. Selle põhjuseks on peetud seisukohta, et ao-diftong on hiline ega allu seetõttu astmevaheldusele. Kõnes on siiski väga levinud ka astmevahelduslikud vormid, nt taodelda, taodelge, taodeldakse.
Kuidas edasi? Taotlema on keelenõuandes üks sagedamini küsitud tegusõnu – selle pööramist on teada tahetud 54 korral. Samas korpusstatistiline uuring näitab astmevahelduslike vormide kasutust üksnes vähesel hulgal (kuni 3% vastavatest astmevahelduseta vormidest), nt taodelda 2594 – taotleda 84 425, taodelnud 234 – taotlenud 11 642, taodeldi 60 – taotleti 3260, taodeldud 199 – taotletud 8380, taodeldav 107 – taotletav 3294. Vaid vormi taodelgu esinemus on võrreldes normingukohase vormiga taotlegu suurem – 16%. Taotlema vajab edasist uurimist, jääb esildise ootele.
töötama
töötama : töötada : töötan
Tegelikus kasutuses ka töödata, samuti töödanud, töödatakse, töödati, töödatud.
Samasuguseid teisi näiteid ei ole, kuid on näiteid analoogse struktuuriga astmevahelduslike tegusõnade kohta, millel on astmevahelduseta rööpvorme. Sellised sõnad on nt ootama, uitama, tüütama, lõikama.
Selgitus. Sõna töötama on normeeritud astmevahelduseta sõnana juba 1918. aastal ilmunud “Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatus”.
Kuidas edasi? Keelenõuandest on sõna töötama pööramist küsitud 25 korral. Korpusstatistiline uuring näitab astmevahelduslike vormide kasutust vähesel hulgal (kuni ligi 4% vastavatest astmevahelduseta vormidest), nt töödata 1343 – töötada 149 559, töödaku 12 – töötagu 334, töödanud 3650 – töötanud 158 222, töödatakse 64 – töötatakse 13 338, töödati 28 – töötati 10 685, töödatud 301 – töötatud 53 217.
Analoogse struktuuriga astmevahelduslike sõnade puhul esineb astmevahelduseta rööpvorme vähesel määral, mõne sõna puhul ka rohkem. Nt ootama-sõnal on astmevahelduseta vorme vastavatest astmevahelduslikest vormidest kuni 1,2%: ootada 317 – oodata 287 838, ootanud 601 – oodanud 48 820; lõikama-sõnal kuni 1,5%: lõikatud 21 – lõigatud 39 199, lõikanud 112 – lõiganud 7491; uitama-sõnal kuni 14,6%: uitatakse 1 – uidatakse 18, uitanud 55 – uidanud 377; tüütama-sõnal kuni 23,8%: tüütanud 313 – tüüdanud 5562, tüütades 10 – tüüdates 42.
Nii töötama kui ka teised sama struktuuriga tegusõnad vajavad edasist uurimist.
Vt ka
Kirjandus
- Johannes Aavik, Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika. Tartu: Noor-Eesti kirjastus, 1936.
- Tiiu Erelt, Mis on eestlasele eesti morfoloogias raske? – Keelenõuanne soovitab 2. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2000, lk 49–86.
- Elmar Muuk, Väike õigekeelsus-sõnaraamat. 7. trükk. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1940.
Koostanud Sirje Mäearu ja Peeter Päll
Anna tagasisidet