Indoeuroopa keelkonna romaani keelte hulka kuuluv portugali keel (português ~ língua portuguesa) on kõnelejate arvult kuues keel maailmas. Ta on ametikeel Portugalis ja Brasiilias, samuti Angolas, Guinea-Bissaus, Mosambiigis, Roheneemesaartel, São Tomél ja Príncipel, kaasametlik keel Ida-Timoril, Ekvatoriaal-Guineas ja Macaus.

Riigid, kus portugali keelel on ametlik staatus (Wikimedia Commons)

Kirjutus

Portugali keel kasutab ladina kirja, tähestikus on ka lisamärkidega tähed. Portugali tähestik:

A a (á â ã), B b, C c (ç), D d, E e (é ê), F f, G g, H h, I i (í), J j, K k, L l, M m, N n, O o (ó ô õ), P p, Q q, R r, S s, T t, U u (ú), V v, W w, X x, Y y, Z z.

Sulgudes tähed tähestikjärjestuses arvesse ei tule.

Eesti tekstis kirjutatakse portugali nimesid muutmata kujul koos kõigi lisamärkidega, st originaalipäraselt.

Hääldus

Lühidalt

Rõhk on täishäälikuga ja s-iga lõppevatel nimedel harilikult eelviimasel silbil: Pinheiro [pinj·eiru], Rodrigues [rodr·igeš]; muudel juhtudel viimasel silbil: Aguiar [agi·ar], Joaquim [žoak·im]. Tavalisest kõrvalekalduvat rõhku märgitakse rõhumärgi ehk akuudiga (´): Hipólito [ip·olitu]. Tilde (˜) täishäälikutähe peal (ã, õ) näitab nasaalset ehk ninahääldust, seega portugali õ hääldub teisiti kui eesti õ.

Pikemalt

TähedHääldusNäited
ães[ai(n)š]Magalhães [magalj·ai(n)š]
ão[au(n)]São Miguel [sau(n) mig·el]
b[v] täishäälikute vahelLobo [lovu], Ribeiro [riv·eiru]
c[k] üldjuhulCruz [kruš], Castro [kaštru], Cunha [kunja]
[s(s)] e ja i eesFrancisco [franss·išku], Vicente [viss·ente]
ç[ss]Eça [essa], Gonçalves [gonss·alveš], Louriçal [louriss·al]
ch[š]Sanchez [sanš·eš], Machado [maš·adu], Monchique [monš·ike]
em, en[ei(n)] sõna lõpusBelém [bel·ei(n)]
g[g] üldjuhulGoiânia [goj·aania]
[ž] e ja i eesGil [žil], Jorge [žorže]
gu[g] e ja i eesGuerra [gerra], Figueiredo [figeir·edu], Aguiar [agi·ar]
hei häälduHenriques [enr·ikeš], Herculano [erkul·anu]
j[ž]Rio de Janeiro [riu de žan·eiru], Ajuda [až·uda]
lh[lj]Coelho [ko·elju], Castilho [kašt·ilju]
nh[nj]Caminha [kam·inja], Castanheda [kaštanj·eda]
o[o] üldjuhulPonta Delgada [ponta delg·ada]
[u] rõhuta silbisPorto [portu], São Tomé [sau(n) tum·e]
ões[oi(n)š]Solimões [solim·oi(n)š]
qu[k] e ja i eesQueiroz [keir·oš], Junqueiro [žunk·eiru], Quita [kita]
s[s] üldjuhulSetúbal [set·uval]
[z] täishäälikute vahel*Viseu [viz·eu]
[š] sõna lõpus* ja helitu kaashääliku eesGomes [gomeš], Lopes [lopeš], Chagas [šagaš], Pestana [pešt·ana]
[ž] helilise kaashääliku eesLisboa [ližb·oa]
x[š]Teixeira [teiš·eira], Felix [fel·iš]
z[z] üldjuhulZambézia [zamb·ezia]
[š] sõna lõpusDiniz [din·iš]
Portugali nimede hääldus

*Mitmesõnalises nimes hääldub sõnalõpu s nime keskel [z], kui järgmine sõna algab täishäälikuga: os Estados Unidos [uz ešt·aduz un·iduš], Tras-os-Montes [traz-uš-monteš].

Märkus. Brasiilias hääldub s sõna lõpus [s], mitte [š]: Santos [santus].

Isikunimed

Portugali isikunimemall on eesnimi (-nimed) + ema perekonnanimi + isa perekonnanimi. Nt Luiz João Pazos Silva. Igal portugallasel on seega tavaliselt kaks perekonnanime, mis päritud kummaltki vanemalt, traditsiooniliselt isaliini pidi. Seadus paneb nimede arvu ülempiiriks kuus nime: kuni kaks eesnime ja kuni neli perekonnanime.

Kahe eesnime korral kasutatakse neist esimest sageli üksi, nt Luiz João võib olla tuntud kui üksnes Luiz. Perekonnanimedest võidakse üksi tarvitada isapoolset perekonnanime, emapoolsega tuleb seda harvem ette. Nt Luiz João Pazos Silva võib esineda ka kujul Luiz João Silva, märksa harvemini Luiz João Pazos. Kaks perekonnanime kirjutatakse eraldi või võidakse ühendada sidesõna e ‘ja’ abil, nt Joana Filipa Santos Cunha ~ Joana Filipa Santos e Cunha. Üks perekonnanimi võib koosneda mitmest sõnast, nt Santa Rita, Castelo Branco, nimedes esinevad sageli ka partiklid do, dos, da, nt dos Santos, da Silva. Partikliga ja partiklita nimed on võrdsed, pöördumisel isiku poole jäetakse partikkel ära, nt Luiz Pereira da Silva oleks härra Silva, mitte härra Da Silva.

Portugali eesnimesid puudutavad õigusaktid on üsna konservatiivsed. Eesnimed peavad olema portugalikeelsed või siis portugali keelde mugandatud, kui tegu on võõrkeelse nimega. Võõrnime algupärase kirjapildi võib säilitada, kui taotleja on välismaalane või tal on muu seos välisriigiga. On olemas lubatud eesnimede loend.

Portugali ja hispaania nimede erinevused. Paljud portugali perekonnanimed lõpevad es-lõpuga, nt Lopes, ja eesnimede lõpus on enamasti –z, nt Luiz. Hispaania nimedes on vastupidi: perekonnanimede lõpus –ez ja eesnimede lõpus –s. Luis Gonzalez oleks hispaanlane ja Luiz Gonzales portugallane. Oluline erinevus on hispaania kaksikperekonnanimede järjestus: seal on esimene isalt päritud, teine emalt päritud nimi.

Nimed perekonnas

Portugali naistel on abiellumisel oma nime valikul mitu võimalust, kuigi valdav enamik jätab oma neiupõlvenime alles. Kui abielluvad näiteks Ana María Goncalves Gorgueira ja Luiz Pazos Silva, siis naise nimi võib olla

  • Ana María Goncalves Gorgueira (säilitab oma algse nime);
  • Ana María Goncalves Gorgueira Silva (lisab oma nimele abikaasa isapoolse perekonnanime; võib lisada ka mõlemad perekonnanimed ja sel juhul on naisel kuni kuus perekonnanime. Mõnikord lisatakse abikaasa perekonnanime(de) ette partikkel de);
  • Ana María Gorgueira Silva (mõni naine jätab ära oma emapoolse perekonnanime ja lisab oma abikaasa isapoolse perekonnanime, sageli partikliga de).

Samad õigused on ka mehel abielludes, st nime muutmise või kombineerimise õigus ei sõltu soost. Kuigi nimede arvule on seatud piirang, ei olda selle rakendamisel kuigi ranged ja üks pikima nime näiteid on Maria do Carmo Mão de Ferro e Cunha de Almeida Santa Rita Santos Abreu, kelle käibenimi oleks Maria do Carmo Abreu.

Laps võib pärida oma mõlemalt vanemalt nii isa- kui ka emapoolse perekonnanime ja seega kanda nelja perekonnanime. Kui lapsele antakse edasi vaid üks perekonnanimi, on see isapoolne. Emapoolne perekonnanimi paikneb alati isapoolse ees. Näide: kui ema on María Cunha Santos ja isa José Pereira Abreu, siis poja nimi võib olla

  • Carlos João Santos Abreu,
  • Carlos João Santos Pereira Abreu,
  • Carlos João Cunha Santos Pereira Abreu.

Lapsele võib anda perekonnanime ka esivanemate järgi, kui järglusseos on tõestatud.

Brasiilia isikunimed

Brasiilias kehtib põhijoontes Portugali nimetava, ent on ka rohkesti ühisjooni muu Euroopaga, eriti piirkondades, kus elanikud ei ole portugali päritolu, nt on levinud komme kanda vaid ühte perekonnanime. Eesnimede kohta käivaid piiranguid peaaegu pole, mistõttu nimede kirjapilt varieerub sageli, nt Felipe (normikuju) ~ Philippe (vanamoodne) ~ Fellype (juhuteisend).

Brasiilia naine võib abiellumisel võtta mehe perekonnanime(d) ning kas säilitada või välja jätta oma sünninime. Nt kui Maria Abreu Melo abiellub José Santos Almeidaga, võib ta nimeks saada

  • Maria Abreu Melo Almeida,
  • Maria Abreu Melo Santos Almeida,
  • Maria Santos Almeida,
  • Maria Almeida
  • jne.

Tavaliselt valitakse neil juhtudel osa kummastki nimest, et kogunimi ei kujuneks liiga pikaks. Toodud näite puhul oleks kõige tavalisem variant Maria Melo Almeida. Naine võib otsustada ka oma nime mitte muuta. 2002. aastast võib Brasiilia mees abiellumisel võtta naise perekonnanime.

Kohanimed

Eksonüümid:

  • PortugalisAssoorid ehk Assoori saared (Açores), Lissabon (Lisboa), Makaroneesia (saared, Macaronésia), Pürenee poolsaar ehk Ibeeria poolsaar (Península Ibérica);
  • BrasiiliasBrasiilia (Brasil), Brasiilia mägismaa (Planalto Brasileiro), Guajaana mägismaa (Escudo das Guianas), Liiduringkond (Distrito Federal); rööpvõimalusena Pão de Açúcar ehk Suhkrupeamägi, Paraguay ehk Paraguai (jõgi), Uruguay ehk Uruguai (jõgi);
  • AngolasKongo (jõgi, Congo), Lõuna-Kwanza (provints, Kwanza Sul), Lõuna-Lunda (provints, Lunda Sul), Põhja-Kwanza (provints, Kwanza Norte), Põhja-Lunda (provints, Lunda Norte);
  • Guinea-BissausGuinea-Bissau (Guiné-Bissau), Idaprovints (Leste), Lõunaprovints (Sul), Põhjaprovints (Norte);
  • Ida-TimorisIda-Timor (Timor-Leste), Sunda saared (ilhas do Sonda);
  • MosambiigisMosambiik (Moçambique), Njassa järv (lago Niassa);
  • RoheneemesaartelRoheneemesaared (riik, Cabo Verde), Roheneemesaared (saarestik, arquipélago de Cabo Verde), Tuulealused saared (ilhas de Sotavento), Tuulepealsed saared (ilhas de Barlavento).

Kirjandus

  • A Guide to Names and Naming Practices. – United Kingdom, March 2006 (pp. 20–21 Portuguese) (vaadatud 31.08.2021).
  • Rolf Kemmler, Das portugiesische Personennamensystem. – Europäische Personennamensysteme. Ein Handbuch von Abasisch bis Zentralladinisch. Herausgegeben von Andrea Brendler und Silvio Brendler. Hamburg: Baar 2007, S. 597–606.
  • Portuguese name. – Wikipedia.org (vaadatud 27.11.2021).
  • Õigekeelsussõnaraamat. Tallinn 1976, lk 912.
  • (Siseministeeriumi kogutud ainestik välisriikide nimeõiguse kohta.)

Anna tagasisidet