Indoeuroopa keelkonna romaani keelte hulka kuuluv prantsuse keel (français ~ langue française) on Prantsusmaa ametikeel, samuti Monaco ametikeel ja üks kolmest ametikeelest Belgias ja Luksemburgis, üks kahest Kanadas ja üks neljast Šveitsis. Ta on ametikeel või *kaasametlik keel veel järgmistes riikides: Benin, Burkina Faso, *Burundi, *Djibouti, *Ekvatoriaal-Guinea, Elevandiluurannik, Gabon, Guinea, *Haiti, *Kamerun, *Kesk-Aafrika Vabariik, *Komoorid, Kongo, Kongo DV, *Madagaskar, Mali, Niger, *Rwanda, *Seišellid, Senegal, Togo, *Tšaad, *Vanuatu. Prantsuse keel on emakeelena kõnelejate arvu poolest 18. keel maailmas; kui kaasa arvata ka teise keelena kõnelejad, siis on tegu maailma 6. keelega.
Kirjutus
Prantsuse keel kasutab ladina kirja, tähestikus on ka lisamärkidega tähed. Prantsuse tähestik:
A a (à â), B b, C c (ç), D d, E e (é è ê ë), F f, G g, H h, I i (î ï), J j, K k, L l, M m, N n, O o (ô œ), P p, Q q, R r, S s, T t, U u (û ü), V v, W w, X x, Y y, Z z.
Sulgudes tähed on hääldusnüansside edasiandmiseks, tähestikjärjestuses nad arvesse ei tule.
Eesti tekstis kirjutatakse prantsuse nimesid muutmata kujul koos kõigi lisamärkidega, st originaalipäraselt.
Hääldus
Lühidalt
Rõhk on viimasel silbil. Paljud kaashäälikud või kaashäälikuühendid (bs, d, g, ld, lt, p, rs, s, t, x jm) jäävad sõna lõpus hääldamata: Doubs [duu], Gounod [gun·oo], Dubourg [düb·uur], Arnauld [arn·oo], Perrault [per·oo], Duchamp [düš·aa(n)], Villiers [vilj·ee], Calais [kal·ee], Bizet [biz·ee], Bordeaux [bord·oo]. Kahekordne kaashäälik täishäälikute vahel hääldub lühikesena. Iseloomulik on täishäälikute nasaalhääldus, juhul kui täishäälikule järgneb kinnises silbis n või m. Nasaalhääldust märgib järgnevates juhistes sulgudesse pandud n.
Pikemalt
| Tähed | Hääldus | Näited |
|---|---|---|
| â | [a(a)] | Châteaubriant [šatobrj·aa(n)] |
| ai | [e(e)] | Clairvaux [klerv·oo], Rabelais [rabl·ee] |
| aille | [ai] | Versaille [vers·ai] |
| aim, ain | [ä(ä)(n)] kinnises silbis | Saint-Germain [sä(n)žerm·ää(n)] |
| am, an | [a(a)(n)] kinnises silbis | Brambourg [bra(n)b·uur], Beauchamps [boš·aa(n)], Chandour [ša(n)d·uur] |
| au | [o(o)] | Faure [foor], Baudelaire [bodl·eer] |
| ay | [e(e)] | Pinay [pin·ee] |
| c | [k] üldjuhul | Pascal [pask·all], Colombier [kolo(n)bj·ee], Duc [dükk] |
| [s(s)] e, i ja y-i ees | Marcel [marss·ell], Bonacieux [bonasj·öö], Sacy [sass·ii] | |
| ç | [ss] | Besançon [böza(n)ss·oo(n)], François [fra(n)ssu·aa] |
| ch | [š] | Rochefoucauld [rošfuk·oo], Foch [fošš], Cherbourg [šerb·uur] |
| e | [ö] lahtises rõhuta silbis | Remi [röm·ii], Lebel [löb·ell] |
| ei hääldu sõna või liitsõnaosa lõpus | Lille [lill], Belleville [belv·ill], Yvonne [iv·onn] | |
| é | [e(e)] | Budé [büd·ee], Mérimée [merim·ee] |
| è, ê | [e(e)] ~ [ä(ä)] | Grève [greev], Angoulême [a(n)gul·eem] |
| eau | [o(o)] | Boileau [bual·oo], Beaumarchais [bomarš·ee], Châteaubriand [šatobrj·aa(n)] |
| ei | [e(e)] | Seine [seen] |
| eille | [ei] | Corneille [korn·ei] |
| eim, ein | [ä(ä)(n)] kinnises silbis | Durkheim [dürk·ää(n)], Navarrein [navar·ää(n)] |
| em, en | [a(a)(n)] kinnises silbis | Lemblin [la(n)bl·ää(n)], Henri [a(n)r·ii], Nucingen [nüssä(n)ž·aa(n)] |
| eu | [ö(ö)] | Pasteur [past·öör], Chartreux [šartr·öö], Neuchâtel [nöšat·ell] |
| ey | [ee] | Beyle [beel] |
| g | [g] üldjuhul | Gard [gaar], Bourgogne [burg·on’n’] |
| [ž] e, i ja y-i ees | Bourget [burž·ee], Giraudoux [žirod·uu] | |
| gn | [nj] ~ [n’] | Mignet [minj·ee], Avignon [avinj·oo(n)], Champagne [ša(n)p·an’n’] |
| gu | [g] täishääliku ees | Guizot [giz·oo], Longueville [lo(n)gv·ill], Faguet [fag·ee] |
| h | ei hääldu | Hugo [üg·oo], Hubert [üb·eer], Rhône [roon], Cahors [ka·oor] |
| i | [j] täishääliku ees | Gautier [gotj·ee], Tardieu [tardj·öö] |
| ien | [jää(n)] kinnises silbis | Lucien [lüsj·ää(n)], Amiens [amj·ää(n)] |
| im, in | [ä(ä)(n)] kinnises silbis | Clarimbault [klarä(n)b·oo], Vincent [vä(n)ss·aa(n)], Martin [mart·ää(n)] |
| j | [ž] | Jacotot [žakot·oo], Juliette [žülj·ett], Bajazet [bažaz·ee] |
| ll | [j] i järel harilikult | Marseille [marss·ei], Guillaume [gij·oom], Chantilly [ša(n)tij·ii] |
| ô | [oo] | Côte d’Or [kootd·oor] |
| œu | [ö(ö)] | Lebœuf [löb·öff] |
| oi | [ua(a)] | Loire [lu·aar], Delacroix [dölakru·aa], Froissart [fruass·aar], Boileau [bual·oo] |
| oin | [uä(ä)(n)] | Poincaré [puä(n)kar·ee], Loing [lu·ää(n)] |
| ou, oû | [u(u)] | Toulouse [tul·uuz], Boulanger [bula(n)ž·ee], Louise [lu·iiz] |
| oy | [ua(a)] | Leroy [löru·aa] |
| ph | [f] | Dauphiné [dofin·ee], Joseph [žoz·eff] |
| q | [k] | Lecoq [lök·okk], Ourcq [urk] |
| qu | [k] täishääliku ees | Quinet [kin·ee], Jaques [žakk] |
| r | ei hääldu sõna lõpus e järel | Meunier [mönj·ee], Boulanger [bula(n)ž·ee] |
| s | [z] täishäälikute vahel | Busigny [büzinj·ii], Brisemont [brizm·oo(n)] |
| tio | [sjo] | Gratiolet [grasjol·ee] |
| u, û | [ü(ü)] | Dubarry [dübar·ii], Sue [süü], Voiture [vuat·üür] |
| um, un | [ö(ö)(n)] kinnises silbis | Verdun [verd·öö(n)], Dunkerque [dö(n)k·erk] |
| y | [i(i)] üldjuhul | Hippolyte [ipol·itt], Yves [iiv], Berry [ber·ii] |
| [j] täishäälikute vahel | La Fayette [la faj·ett], La Bruyère [la brüj·eer] |
Isikunimed
Prantsuse isikunimemall on eesnimi (-nimed) + perekonnanimi. Nt Emmanuel Jean-Michel Frédéric Macron (M), Florence Parly (N). Mitme eesnime korral on igapäevakasutuses tavaliselt vaid esimene, nt Emmanuel Macron, ülejäänud esinevad vaid ametlikes dokumentides, neid ei ole tavaks ka initsiaaliks lühendada. (Käibenimeks võib olla ka muu kui esimene nimi, nt Philippe Pétain oli täisnimega Henri Philippe Pétain.)
Eesnimesid (prénom) on prantslastel tänapäeval valdavalt üks, varasem mood oli kanda kaht või kolme nime, seejuures teine või kolmas nimi oli sageli pandud (vana)vanavanemate austuseks. Traditsioonilised eesnimed on roomakatoliku pühakute järgi: Jacque, Jean, Michel, Pierre, Jeanne, Marguerite, Françoise jt. Prantsuse nimedele on omane paljude nimepaaride olemasolu, millest üks on meesvaste, teine naisvaste, nt Dominic – Dominique, François – Françoise, Jean – Jeanne. Sidekriipsulised kaksiknimed, nt Jean-Luc, Jean-Michel, on samuti tüüpilised, neid ei loeta kaheks eraldi nimeks. Kui kaksiknime eri osad on soolise kuuluvuse mõttes vastandlikud, siis määrab soo esimene nimi, nt Jean-Marie on mees, Marie-George on naine.
1993. a seadus ei piira eesnimede valikut peaaegu üldse; nimi võidakse vaidlustada vaid siis, kui see võib kahjustada lapse huvisid või teiste perekondade õigust kaitsta oma perekonnanime. Eelmine, 1966. a seadus nägi ette vaid piiratud nimevalikut.
Perekonnanimesid (nom ~ nom de famille, varem ka nom patronymique) on prantslastel palju, miljoni ringis; arvu teeb suureks ka ortograafiliste variantide rohkus. Läbi aegade sagedaimad perekonnanimed Prantsusmaal on Martin, Bernard, Thomas, Petit, Robert, Richard, Durand, Dubois, Moreau ja Laurent.
Nimed perekonnas
Abiellumine ei muuda Prantsuse seaduse silmis kellegi perekonnanime, abielluja saab vaid õiguse kanda oma abikaasa nime või lisada see oma nimele (nom d’usage ‘kasutusnimi’). Ametlikult jääb kehtima sünninimi (nom de naissance) nii passis, juhiloal kui ka muudes ametlikes dokumentides, kuid Prantsuse riik tunnustab ka ühist abielunime (nom d’époux/épouse).
Kanada prantsuskeelses Québeci provintsis säilitavad abiellujad oma senised perekonnanimed; kui on soov nime muuta, siis tuleb seda taotleda eraldi, aga abiellumine ei anna mingeid lisaeeliseid, pigem vastupidi.
Prantsuse 2003. a seaduse kohaselt võib laps saada kas oma isa perekonnanime (patronyme) või ema perekonnanime (matronyme) või mõlema nime ühendi (double nom ~ noms de famille accolés). Eriarvamuste korral saab laps mõlema vanema perekonnanimed tähestikulises järjestuses. Ühendatud perekonnanimesid ei või olla rohkem kui kaks. Perekonnanimede ühendi puhul nõuti algselt kahe nime vahel topeltsidekriipsu (–), ent 2011. a sellest loobuti, piisab tühikust. Nt kui isa perekonnanimi on Dupond Durand ja ema perekonnanimi on Dupuis, siis võib lapse ühendatud perekonnanimi olla
- Dupond Dupuis,
- Durand Dupuis,
- Dupuis Dupond,
- Dupuis Durand.
Kasutusnimena (nom d’usage) saab laps hilisemas elus ka õiguse kanda oma teise vanema nime, mida ta seaduslikult ei kanna, või ühendada mõlema vanema nimed.
Kohanimed
Prantsuse keeleala kohta käivad eksonüümid:
- Belgias –
Belgia(Belgique),Brüssel(Bruxelles),Valloonia(Wallonie),Vallooni Brabant(provints, Brabant wallon); - Kanadas –
Kanada(Canada),Suur järvistu(Grands Lacs); - Prantsusmaal –
Akvitaania(Aquitaine),Alam-Bretagne(Basse-Bretagne),Alam-Navarra(Basse-Navarre),Armorica massiiv(massif Armoricain),Burgundia(Bourgogne),Cotti Alpid(Alpes Cottiennes),Dauphiné Alpid(Alpes du Dauphiné),Graie Alpid(Alpes Grées),Keskmassiiv(massif central),Korsika(Corse),Lääne-Alpid(Alpes occidentales),Normandia(Normandie),Oksitaania(Occitanie),Pariis(Paris),Prantsusmaa(France),Ranniku-Alpid(Alpes maritimes),Savoia(Savoie),Savoia Alpid(Alpes de Savoie),Sevennid(Cévennes),Vogeesid(Vosges),Väike Sankt Bernhard(Petit Saint-Bernard),Ülem-Bretagne(Haute-Bretagne), rööpvõimalusenaAlsaceehkElsass,Hauts-de-FranceehkÜlem-Prantsusmaa(piirkond),LorraineehkLotring,NiceehkNizza,Nouvelle-AquitaineehkUus-Akvitaania(piirkond); - Prantsuse ülemerealadel – 1)
Kuradisaar(île du Diable),Prantsuse Guajaana(Guyane), 2)Prantsuse Lõunaalad(Terres australes et antarctiques françaises), 3)Gloucesteri Hertsogi saared(îles Duc de Gloucester),Lõunasaared(ringkond, îles Australes),Markiisaared(îles Marquises),Prantsuse Polüneesia(Polynésie française),Seltsisaared(îles de la Société),Tuulealused saared(îles sous le Vent),Tuulepealsed saared(îles du Vent), 4)Uus-Kaledoonia(Nouvelle-Calédonie), rööpvõimalusenaîles ÉparsesehkPrantsuse India ookeani hajasaared; - Šveitsis –
Berni Alpid(Alpes Bernoises),Genf(Genève),Penniini Alpid(Alpes Pennines),Suur Sankt Bernhard(Grand Saint-Bernard),Šveits(Suisse); - mitut nimetatud riiki hõlmavad –
Alpid(Alpes),Ardennid(Ardennes),Ees-Alpid(Préalpes),Genfi järv(lac Léman ~ lac de Genève),Juura(Jura),Rein(jõgi, Rhin); - teistes prantsuskeelsetes riikides (loetelu pole ammendav) –
Benin(Bénin),Elevandiluurannik(Côte d’Ivoire),Guinea(Guinée),Haiti(Haïti),Kamerun(Cameroun),Kesk-Aafrika Vabariik(République centrafricaine),Komoorid(Comores),Kongo(jõgi, Congo),Kongo(riik, Congo),Kongo DV(République démocratique du Congo),Madagaskar(Madagascar),Maskareenid(îles Mascareignes),Mauritaania(Mauritanie),Must Volta(jõgi, Volta noire),Punane Volta(jõgi, Volta rouge),Roheneem(cap Vert),Seišellid(Seychelles),Senegal(Sénégal),Timbuktu(Tombouctou),Tšaad(Tchad),Tšaadi järv(lac du Tchad),Valge Volta(jõgi, Volta blanche).
Murded ja vähemused
Prantsuse keelel kui maailmakeelel on kõigepealt piirkondlikud erikujud üle maailma: Prantsusmaa prantsuse (ja selgelt eristuva lõunaprantsuse) kõrval on Belgia prantsuse, Šveitsi prantsuse ja Québeci prantsuse erikujud, oma aktsendid on ka endistes Prantsuse asumaades kõneldaval prantsuse keelel.
Prantsuse keeleala Euroopas hõlmab kolme rühma, mida üsna üldiselt peetakse eraldi ajaloolisteks keelteks:
- oilitaani keel (langue d’oïl ~ oïlitan) Põhja-Prantsusmaal ja Belgias, mille põhjal on tekkinud prantsuse kirjakeel,
- oksitaani keel (langue d’oc ~ occitan) Lõuna-Prantsusmaal, mille alla arvatakse ka provansi keel,
- frankoprovansi keel (francoprovençal ~ arpitan) Ida-Prantsusmaal ja Šveitsis.
Need kolm haru jagunevad omakorda murreteks, mille loetelu eri autoritel varieerub, seega pole ammendav.
Oilitaani keel: Anjou (angevin), Berry (berrichon), Bourbonnais’ (bourbonnais), Burgundia (bourguignon), Champagne’i (champenois), Franche-Comté (franc-comtois), gallo (gallo), Île-de-France’i (francien), Kanalisaarte (auregnais, guernesiais, jersiais, sercquiais), Lorraine’i (lorrain), Normandia (normand), Picardie (picard), Poitou (poitevin), Saintonge’i (saintongeais), Valloonia (wallon) murre.
Oksitaani keel: Auvergne’i (auvergnat), Béarni (béarnais), Gascogne’i (gascon), Languedoci (languedocien), Limousini (limousin), Nice’i (nissard), Provence’i (provençal), Vivarais’ Alpi (vivaro-alpin) murre. Kohanimed nt Auvèrnhe (Auvergne), Lemosin (Limousin), Lengadòc (Languedoc), Marselha (Marseille), Niça (Nice), Occitània (Oksitaania), Ròse (Rhône).
Frankoprovansi keel: Aosta (valdôtain), Dauphiné (dauphinois), Forez’ (forézien), Juura (jurassien), Lyoni (lyonnais), Romandie (romand), Savoia (savoyard) murre. Kohanimed nt Forêz (Forez), Geneva (Genf), Liyon (Lyon), Savouè (Savoia), Vâl d’Aoûta (Val d’Aosta).
Mõnede murrete baasil on tekkinud kirjakeeled, millele ISO on andnud omaette keelekoodi:
- pikardi keel (picard; vrd oilitaani keele Picardie murre); kohanimed nt Ainne (Aisne), Anmyin (Amiens), Oése (Oise);
- vallooni keel (wallon, endanimetus walon ~ lingaedje walon; vrd oilitaani keele Valloonia murre); kohanimed nt Brussele (Brüssel), Lidje (Liège), Roman Payis (Vallooni Brabant), Walonreye (Valloonia).
Vähemused. Prantsusmaal on piirkondi, kus kõneldakse muid keeli peale prantsuse ja kohanimed võivad esineda neis keeltes:
- baski keel – Edela-Prantsusmaal Hispaania piiri ääres, baski käsituses Põhja-Baskimaa (Ipar Euskal Herria); kohanimed nt Baiona (Bayonne), Miarritze (Biarritz);
- bretooni keel – Bretagne’is; kohanimed nt Breizh (Bretagne), Naoned (Nantes), Roazhon (Rennes);
- katalaani keel – Lõuna-Prantsusmaal Hispaania piiri ääres; kohanimed nt Perpinyà (Perpignan);
- korsika keel – Korsika saarel; kohanimed nt Aiacciu (Ajaccio), Corsica (Korsika);
- saksa keele murded Alsace’is ja Lorraine’is; kohanimed nt ‘s Elsàss (Alsace), Lottringe (Lorraine), Strossburi(g) (Strasbourg).
Prantsusmaal (v.a ülemerealad) on piirkonnakeele staatus antud järgmistele keeltele: baski, bretooni, elsassi (saksa murre), frankoprovansi, gallo, katalaani, korsika, Lotringi frangi (saksa murre), lääneflaami (hollandi murre), oksitaani, pikardi.
Käänamine
Prantsuse nasaalvokaaliga lõppevaid nimesid käänatakse traditsiooni kohaselt ja lihtsuse huvides, nagu nad lõpeksid kaashäälikuga: Toulon [tul`oo(n)] : Touloni [tulooni], Maupassant [mopass`aa(n)] : Maupassanti [mopassaani]. (Teoreetiliselt oleks võimalik käänata Toulon [tul`oo] : Toulon’ [tul`oo], kuid traditsiooniline käänamine on informatiivsem, kuna vihjab kirjapildile.)
Vt ka võõrnimede käänamise üldisi juhiseid.
Kirjandus
- Canadian name; French name. – Wikipedia.org (vaadatud 31.12.2021).
- Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018. Tallinn 2018, lk 1236–1237.