Riiki, samuti osariiki võib nimetada ametlikult (nagu asutust) või vähem ametlikult (nagu maad).
Riigi või osariigi nimetuse ametlikkust rõhutades kirjutatakse liigisõna suure algustähega: Eesti Vabariik, Taani Kuningriik, Liibüa Riik, Saksamaa Liitvabariik, Brasiilia Liitvabariik, Mehhiko Ühendriigid, Venemaa Föderatsioon, Šveitsi Konföderatsioon, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Euroopa Liit, Rahvaste Ühendus, Sõltumatute Riikide Ühendus; Texase Osariik, Baden-Württembergi Liidumaa.
Kui riigi või osariigi nimetuse ametlikkust ei rõhutata, kirjutatakse liigisõna väikese algustähega või jäetakse ära: Eesti vabariik ehk Eesti, Taani kuningriik ehk Taani, Liibüa riik ehk Liibüa, Saksamaa liitvabariik ehk Saksamaa, Brasiilia liitvabariik ehk Brasiilia, Mehhiko ühendriigid ehk Mehhiko, Venemaa föderatsioon ehk Venemaa, Šveitsi konföderatsioon ehk Šveits, Luksemburgi suurhertsogiriik ehk Luksemburg; Texase osariik ehk Texas, Baden-Württembergi liidumaa ehk Baden-Württemberg.
- Märkus 1. Üksi esinev liigisõna kirjutatakse harilikult väikese tähega, nt vabariik, liitvabariik, liit (= Euroopa Liit, Nõukogude Liit vm). Mõne riigi lühinimetust on tavaks kirjutada suure algustähega, nt Ühendkuningriik (ametlikult Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik), Ühendriigid (ametlikult Ameerika Ühendriigid), Ühendemiraadid (ametlikult Araabia Ühendemiraadid)[1], kuid ka väiketähte (ühendkuningriik, ühendriigid, ühendemiraadid) ei tohiks veaks pidada.
- Märkus 2. Suurtähega Nõukogude viitab riigile või maale: Nõukogude valitsus (= Nõukogude Liidu valitsus), Nõukogude rubla, Nõukogude armee, Nõukogude sõdur, Nõukogude okupatsioon. Väiketähega nõukogude on mitmuse omastav sõnast nõukogu: nõukogude kord (= nõukogulik kord), nõukogude võim.[2] Kirjutaja saab olenevalt oma kavatsustest rõhutada riiki, kirjutades suure tähega (nt Nõukogude aeg, Nõukogude-vastane kui Nõukogude Liidu aeg, Nõukogude Liidu vastane), või ühiskonnakorda, kirjutades väiketähega (nõukogude aeg, nõukogudevastane kui nõukogulik aeg, nõukoguliku vastane).
Kirjandus
- Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Trükki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 378.
- Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Viies, täiendatud trükk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 29–30.
Märkused
- [1] Eesti Keele Instituudi kohanimeandmebaas. https://www.eki.ee/knab/p_mm_et.htm.
- [2] Õigekeelsussõnaraamat. Toimetanud Rein Kull ja Erich Raiet. Koostanud Tiiu Erelt, Rein Kull, Valve Põlma, Kristjan Torop. ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus, 1976, lk 880–881.
Koostanud Maire Raadik
Anna tagasisidet