Indoeuroopa keelkonna romaani keelerühma kuuluv rumeenia keel (limba română) on Rumeenia ja Moldova ametikeel, samuti üks Serbia Vojvodina autonoomse piirkonna ametikeeli, ta on tunnustatud vähemuskeel Ukrainas ja Ungaris.
Kirjutus
Rumeenia keel kasutab ladina kirja, milles on lisamärkidega tähti. Rumeenia tähestik:
A a, Ă ă, Â â, B b, C c, D d, E e, F f, G g, H h, I i, Î î, K k, L l, M m, N n, O o, P p, Q q, R r, S s, Ș ș, T t, Ț ț, U u, V v, W w, X x, Y y, Z z.
Q, W ja Y on kasutusel üksnes võõrlaenudes. Tähed  ja Î märgivad üht ja sama häälikut ning nende kasutamine on aja jooksul mitu korda muutunud. 1953 jäeti alles üksnes Î, 1964 lubati täht  tagasi nimesse România ja sellega seotud sõnadesse. 1993 tuldi tagasi varasema reegli juurde, mille kohaselt Î on kasutusel sõna alguses, aga sõna sees tuleb kirjutada Â. See kehtib ka kohanimede puhul, nt Tîrgu Mureș → Târgu Mureș. Tähelepanelik tuleks olla tähtedega Ș ja Ț, millel on all koma, mitte sedii (¸), vrd sediiga Ş ja Ţ. Arvutiga teksti sisestamisel on nende õiged 16nd-koodid 0218 Ș, 0219 ș, 021A Ț, 021B ț.
Kuni 19. sajandi keskpaigani kasutas rumeenia keel kürillilist kirja.
Eesti tekstis kirjutatakse rumeenia nimesid muutmata kujul koos kõigi lisamärkidega, st originaalipäraselt.
Hääldus
Lühidalt
Rõhk on kaashäälikuga lõppevatel nimedel enamasti viimasel silbil, täishäälikuga lõppevatel nimedel harilikult eelviimasel silbil.
Pikemalt
| Tähed | Hääldus | Näited |
|---|---|---|
| ă | [ö] | Văcărescu [vökör·esku], Creangă [krjangö] |
| â | [õ] | Dâmbovița [dõmbov·itsa] |
| c | [tš] e ja i ees | Bâlcescu [bõltš·esku], Slavici [slavitš(i)] |
| [k] muudel juhtudel | Puică [puikö], Curcani [kurk·an(i)], Focșani [fokš·an(i)] | |
| ch | [k] | Asachi [as·ak(i)] |
| ea | [ja] | Bolintineanu [bolintinj·anu], Lăpușneani [löpušnj·an(i)], Mitrea [mitrja] |
| g | [dž] e ja i ees | Ginta [džinta] |
| gh | [g] | Gherea [gerja] |
| i | [j] täishäälikute vahel | Ploiești [ploj·ešt(i)] |
| î | [õ] | Hîrșova [hõrš·ova] |
| j | [ž] | Jalomița [žalom·itsa] |
| ș | [š] | Pitești [pit·ešt(i)], Reșița [reš·itsa] |
| ț | [ts] | Țâganeșt [tsõgan·ešt], Irinuța [irin·utsa] |
Märkus. i sõna lõpus jääb peaaegu hääldamata. Ta ainult peenendab eelnevat kaashäälikut.
Isikunimed
Rumeenia isikunimemall on eesnimi + perekonnanimi (ametlikul puhul enamasti teistpidi: perekonnanimi + eesnimi). Nt Mihai Eminescu ~ Eminescu Mihai.
Tüüpilised rumeenia perekonnanimede lõpud on –escu (Antonescu, Ionescu, Petrescu, Popescu), –eanu (Munteanu, Tariceanu) ja –aru (Gradinaru).
Nimed perekonnas
Abiellumisel võtab rumeenia naine enamasti mehe perekonnanime, vähesed jätavad endale oma nime alles. Nt kui abielluvad Catalina Ionescu ja Dinu Popa, siis naise nimeks saab enamasti Catalina Popa.
Lapsed saavad oma perekonnanimeks tavaliselt isa perekonnanime. Kui vanematel pole ühist nime, siis saab laps vanemate nõusolekul emma-kumma perekonnanime või nende ühendatud nime (tsiviilkoodeksi § 449).
Kohanimed
Rumeenia ala kohta käivad eksonüümid: Banaat (Banat), Bukarest (București), Bukoviina (Bucovina), Dobrudža (Dobrogea), Doonau (jõgi, Dunărea), Ida-Karpaadid (Carpații Orientali), Karpaadid (Carpații), Kõverad Karpaadid (Carpații de Curbură), Lääne-Transilvaania mäed (munții Apuseni), Munteenia ehk Suur-Valahhia (Muntenia), Olteenia ehk Väike-Valahhia (Oltenia), Raudvärav (Porțile de Fier), Tisza (jõgi, Tisa), Transilvaania (Transilvania ~ Ardeal), Transilvaania Alpid ehk Lõuna-Karpaadid (Alpii Transilvaniei ~ Carpații Meridionali), Transilvaania Maagimäestik (munții Metaliferi), Valahhia (Țara Românească ~ Valahia), Valahhia madalik (câmpia Română ~ câmpia Dunării de Jos). Vt ka Moldova eksonüüme allpool.
Käänamine
Rumeenia nimesid, mille lõppsilbis on –i (Botoșani, Focșani, Pitești, Ungheni jt), hääldatakse täpsemalt nii, et i ei hääldu, aga sellele eelnev kaashäälik on peenendatud: [botoš·an’], [fokš·an’] jne. Käänata neid nagu kaashäälikuga lõppevaid sõnu oleks võrdlemisi tülikas (vrd omastavas ja osastavas Botoșani’i [botoš´an’ni], Botoșani’i [botoš`an’ni]), seetõttu on pragmaatiline käänata neid nii, et nad ka häälduses lõpevad i-ga: Botoșani [botošaani], omastav Botoșani [botošaani], osastav Botoșanit [botošaanit].
Vt ka võõrnimede käänamise üldisi juhiseid.
Moldova nimed
Moldova Vabariigi riigikeelt on nimetatud kas rumeenia või moldova keeleks, nimetuse valik kajastab poliitilisi eelistusi. Moldova keelt kirjutati pikka aega kürillilises kirjas, 1989. aastast kasutatakse (taas) ladina kirja. (Moldovast de facto lahkulöönud Transnistrias on moldova keel üks ametikeeli, mida endiselt kirjutatakse kürillilises kirjas.) Faktiliselt on moldova keel rumeenia keele variant, mis üldjoontes järgib samu reegleid, kuigi mitte täielikult, nt â-tähe uusi reegleid pole lõpuni juurutatud (kohanimede hulgas võib endiselt kohata nt kirjapilte Brînzeni, Ceadîr-Lunga, Hîncești, vrd reeglikohased Brânzeni, Ceadâr-Lunga, Hâncești).
Kürillilises kirjas esinevaid moldova nimesid võib ladina kirja teisendada tabeli abil.
Moldova ala kohta käivad eksonüümid: Bessaraabia (Basarabia), Dnestr (jõgi, Nistru), Gagauusia (Găgăuzia, gagauusi Gagauz Yeri). Eksonüüm rööpvõimalusena: Moldova ehk Moldaavia (riik).
Gagauusia
Moldova autonoomne territoriaalüksus, kus rööpnimed on gagauusi keeles (ladina kirjas), nt Comrat/Komrat, Ceadîr-Lunga/Çadır-Lunga, Cișmichioi/Çöşmäküü.
Transnistria
Ametlikult Moldova autonoomne territoriaalüksus, faktiliselt Moldova kontrollile allumatu tunnustamata üksus, Dnestri-äärne Moldaavia Vabariik. EKI kohanimeandmebaasis kasutusel Moldova tunnustatud kohanimed.
Kirjandus
- A Guide to Names and Naming Practices. – United Kingdom, March 2006 (p. 22 Romanian) (vaadatud 02.09.2021).
- Wolfgang Dahmen, Das rumänische Personennamensystem. – Europäische Personennamensysteme. Ein Handbuch von Abasisch bis Zentralladinisch. Herausgegeben von Andrea Brendler und Silvio Brendler. Hamburg: Baar 2007, S. 608–618.
- Romanian alphabet. – Wikipedia (vaadatud 13.08.2021).
- Õigekeelsussõnaraamat. Tallinn 1976, lk 915.