Keelekorraldus on selguse ja arusaadavuse eest seisnud oma algusaegadest peale. Selge keel eraldi valdkonnana, mis ühendab keelehoolde, infodisaini, turunduse ja kommunikatsiooni põhimõtteid, sai alguse 2010. aastal Eesti Keele Instituudis.
Valdkonda on aidanud edendada selge sõnumi töörühm, kuhu on kuulunud Eesti Keeletoimetajate Liidu, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse, Tartu Ülikooli, Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liidu, Turundajate Liidu, E-riigi Akadeemia, Päevakera, Riigikontrolli, Maksu- ja Tolliameti, Eesti Kujundusgraafikute Liidu, Eesti Disainerite Liidu, Tartu Kunstikooli, Hooandja ja OÜ Spurt esindajad.
2013. aastal korraldati esimene rahvusvaheline selge keele konverents, kus osales ligi 300 inimest ja mida tervitas president Toomas Hendrik Ilves.
2017. aastal toimus rahvusvaheline selge sõnumi konverents, kus oma kogemusi jagasid nii Eesti kui ka Põhjamaade selge keele eestvedajad.
2014. aastal algatati selge sõnumi auhinna võistlus.
Võistluse selge sõnumi edendaja kategooria võitjad on olnud Tervise Arengu Instituut (2014), Riigimetsa Majandamise Keskus (2015), Maksu- ja Tolliamet (2016), Päästeamet (2017), Riigikontroll (2018), Politsei- ja Piirivalveamet (2019), Statistikaamet (2020) ning meedialabor Levila (2022).
Oma töid on võistlusele esitanud paljud riigi- ja eraasutused ning üksikisikud, peale mainitute näiteks Riigikantselei, Sotsiaalministeerium, Siseministeerium, Välisministeerium, Riigi Infosüsteemi Amet, Õiguskantsleri Kantselei, Võrdõigusvoliniku Kantselei, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, LHV Pank, SEB Pank, Nukuteater, Elron, Praxis, Ragn-Sells, If Kindlustus, Sotsiaalkindlustusamet, Haigekassa, Ravimiamet, Tallinna Keskkonnaamet, Eesti Vabaõhumuuseum, Eesti Telekom, ERR, Postimees, Äripäev ja Telia.
Võistluse patroonid on olnud Rait Maruste, Eiki Nestor ja Ülle Madise (aastast 2017).
Avaldatud on kaks artiklite kogumikku: „Selged mõtted, selge keel“ (2012) ja „Selge kommunikatsioon“ (2015).
Eesti Keele Instituut pakub selge keele koolitusi ja selge keele auditeid neile asutustele ja ettevõtetele, kes soovivad oma infoedastust selgemaks ja kasutajasõbralikumaks muuta.
Lugemist
- Katre Kasemets, Selge keele uuringutest. Õiguskeel 2022/3
- Katrin Hallik, Kas Eestist võiks saada selgekeelne e-riik? Õiguskeel 2020/1
- “Selge kommunikatsioon” (artiklite kogumik 2015)
- “Selged mõtted, selge keel” (artiklite kogumik 2012)