1950. aastatel ingliskeelsetes riikides juristide algatatud selge keele mõtteviis on nüüdseks levinud paljudesse riikidesse.
Maailma tuntuimad selge keele organisatsioonid on Clarity (rahvusvaheline), PLAIN (rahvusvaheline), Center for Plain Language (USA), Plain English Plus (Austraalia), Association of Swedish Language Consultants (Rootsi) ja Português Claro (Portugal).
Rootsit peetakse maailmas edukaimaks selge keele rakendajaks riigisüsteemis. Näiteks on Rootsi justiitsministeeriumis loodud eelnõude juriidilise ja lingvistilise läbivaatamise talitus, kus kõiki eelnõusid loevad ka selge keele eksperdid.
Soomes on selge keelega tegeldud alates 1980. aastatest, loodud on selge keele arengukava.
Norras on loodud neli selgekeelset mallseadust, mille põhjal koostatakse uusi seadusi.
USAs võeti 2010. aastal vastu selge kirjutamise seadus (Plain Writing Act), mis kohustab valitsusasutusi dokumente selges keeles kirjutama ning ametnikele sellekohaseid koolitusi korraldama.
1990. aastatest alates on Euroopa Komisjon algatanud mitu selge keele kampaaniat. Komisjoni brošüür „Kirjuta selgelt“ on avaldatud kõigis ELi ametlikes keeltes.
2019. aasta lõpus loodi ISO tehnilise komitee TC 37 juures rahvusvahelise selge keele standardi töörühm. 2023. aasta juunis avaldati selge keele standardi esimene osa “Plain language — Part 1: Governing principles and guidelines”.
Paljudes riikides on aastaid asutuste taotlusvorme, kliendikirju ja infolehti selge keele põhimõtete järgi korrastatud.
Lugemist
- ELIPSi artikkel (European Languages and their Intelligibility in the Public Sphere), 2021