Sisukord

Indoeuroopa keelkonna slaavi keelte lõunaslaavi rühma kuuluv sloveeni keel (slovenščina ~ slovenski jezik) on Sloveenia ametikeel, samuti tunnustatud vähemuskeel Austrias ja Itaalias.

Kirjutus

Sloveeni keel kasutab ladina kirja, milles on lisamärkidega tähti. Sloveeni tähestik:

A a, B b, C c, Č č, D d, E e, F f, G g, H h, I i, J j, K k, L l, M m, N n, O o, P p, R r, S s, Š š, T t, U u, V v, Z z, Ž ž.

Eesti tekstis kirjutatakse sloveeni nimesid muutmata kujul koos kõigi lisamärkidega, st originaalipäraselt.

Hääldus

Lühidalt

Rõhk sloveeni nimedes on liikuv.

Pikemalt

Rõhu paiknemine näiteks olevates nimedes on üle kontrollimata.

TähedHääldusNäited
c[ts]Celje [tselje], Borovnica [borovnitsa], Križevci [križevtsi]
č[tš]Črenšovci [tšrenšovtsi], Divača [divatša], Kočevje [kotševje]
s[ss] täishäälikute vahelJesenice [jessenitse], Osilnica [ossilnitsa]
Sloveeni nimede hääldus

Isikunimed

Sloveeni isikunimemall on eesnimi (-nimed) + perekonnanimi. Nt Janez Janša (M), Lilijana Kozlovič (N).

Eesnimesid (ime ~ krstno ime) on tavalisel üks, uuemal ajal ka kaks, harva kolm, neid võib päritolult jagada viide rühma: 1) sloveeni-slaavi (Bojan, Dragožit, Miromisl, Stanigoj), 2) piiblinimed (Danijel, Janez, Marija), 3) kreeka kristlikud nimed (Jurij), 4) ladina (Pavel), 5) saksa nimed (Karel, Ožbolt).

Perekonnanimede (priimek) lähteks võivad olla olnud eesnimed (Černigoj, Stojan, Tomažič), kohanimed ja maastikuterminid (Hribar, Javornik), ametinimetused (Klobučar, Kovač), hüüdnimed (Zgaga). Paljud perekonnanimed sisaldavad järelliiteid, sh:

  • (algselt viitas isanimele; Kovačič, Žnidaršič, Kocjančič),
  • šek (Goršek, Medvešek), –šček (Medvešček) jt,
  • nik (Kotnik, Koritnik), –njak (Potočnjak) jt.

Ametlikes perekonnanimedes soolist erinevust ei ole, kuigi rahvakeeles võib naissoovormi moodustada ova– või eva-lõpuga, nt Sodnik – Sodnikova, Kovač – Kovačeva. 2021. a statistika kohaselt olid kõige sagedamad perekonnanimed Sloveenias Novak, Horvat, Kovačič, Krajnc, Zupančič, Kovač, Potočnik, Mlakar, Vidmar, Kos[1].

Kohanimed

Sloveenia ala kohta käivad eksonüümid: Istria (Istra), Julia Alpid (Julijske Alpe), Karavangid (Karavanke), Karst (Kras), Sloveenia (Slovenija), Trieste laht (Tržaški zaliv).

Vähemused

Sloveenia piirkondlikud vähemused on itaallased Itaalia piiri lähedal (Izola/Isola, Koper/Capodistria, Piran/Pirano) ja ungarlased Ungari piiri ääres (Dobrovnik/Dobrónak, Hodoš/Hodos, Lendava/Lendva), nendekeelsed kohanimed on ametlikud rööpnimed.

Kirjandus

  • Angela Bergermayer, Das slowenische Personennamensystem. – Europäische Personennamensysteme. Ein Handbuch von Abasisch bis Zentralladinisch. Herausgegeben von Andrea Brendler und Silvio Brendler. Hamburg: Baar 2007, S. 700–715.
  • Peeter Päll, Maailma kohanimed. Tallinn 1999, lk 614.

Märkused

Anna tagasisidet