Kaitseministeerium ja eesti keele instituut kuulutasid 14. märtsil 2014 välja uute sõjandussõnade võistluse ehk sõjandussõnause. Võistlusega tähistati Eesti NATOsse astumise 10. aastapäeva ning loodeti leida omakeelne tabav vaste üheksale sõjanduse ja rahvusvahelise julgeoleku mõistele. Sõnu sai esitada 19. maini 2014, tulemused kuulutas kaitseminister välja Euroopa keeltepäeval, 26. septembril 2014. Võistlusel osales 58 inimest 531 sõnaettepanekuga.
Pakkumusi hindas kaitseministeeriumi juures tegutsenud ametkondadevaheline sõjanduse ning julgeoleku- ja kaitsepoliitika terminikomisjon: aseesimees Toomas Hiio, liikmed kolonelleitnant Kalle Teras, major Ivar Jõesaar, major Klaus-Jürgen Kaivo, kaptenleitnant Annes Vainamäe, Meeme Allmann, Reet Hendrikson, Hellar Lill, Holger Mölder, Toe Nõmm, Piret Paljak, Peeter Päll ja Avo Suurthal. Iga komisjoni liige hindas võistlusele esitatud sõnu viiepalliskaalal, seejärel kogunes komisjon enim hääli saanud sõnade arutamiseks. Parimad sõnad valiti avalikul hääletusel.
Võidusõnad
Komisjoni ettepanekul nimetati kolm võidusõna: lävi-, kerksus ja reke.
Sõna lävi- (verb lävima, isikud läviisik ja läviohvitser) inglise liaison’i asemel pakkusid Toomas Raba – lävimine ja läviisik, Rando Härginen – lävi, Tõnis Aaliste – lävi ja läviisik. Mõiste sisuks on kontakti hoidmine eri üksuste või väe- ja relvaliikide, kuid ka näiteks tsiviilasutuste ja sõjaväestaapide vahel.
Teised kaks võidusõna olid reke (verb rekkima) inglise reconnaissance’i ehk maakuulamise asemel (Pia Hanslep, Gert Schultz) ja kerksus inglise resilience’i asemel (Heido Ots). Selle mõiste sisuks on suutlikkus tulla toime inimese või looduse põhjustatud ohtudega.
Võidusõnade hulgas on tuletis (verbist lävima nulltuletuse teel saadud nimisõna lävi), laenkeelend (Briti inglise sõna recce eeskujul tehtud reke) ja uue tähenduse saanud sõna (kerksus).
Teised äramärgitud sõnad
Pakkumuste hulgas olid veel nt rauter ja väger jalaväe lahingumasina, jalaväe lahinguliikuri kohta, sotra (soomus + transportöör), SoVe ja jatran (jalavägi + transportimine) soomusveoki, soomustransportööri kohta ning sitkus resilience’i kohta.
Sõnade deconfliction ’tegevus, mille käigus välditakse vastastikust häirimist või oma kontrolli all olevate süsteemide ohustamist’ ja projectile ’lendkeha, mida on võimalik relvast välja paisata ja mis jätkab liikumist kineetilise energia abil’ asemele ei esitatud terminikomisjoni hinnangul ühtegi sobivat sõna, mistõttu pakkus komisjon ise nende sõnade uuteks eestikeelseteks vasteteks klaarimine ja laskekeha. Sõnad missile ’iseliikuv lendkeha, mille lennujoont ja suunda saab lennu ajal juhtida’ ja debriefing ’infokogumismeetod, mis tähendab omade ärakuulamist ja nende käest infokogumist’ jäid sõnavõistlusel sobiva vasteta, ära märgiti sõna ohjuk missile’i kohta ning kuulang ja küsorg debriefing’i kohta.
Äramärgitute hulgasrauteri sõna puhul selgus, et uudissõna, mis kombineerib saksa sõnu ritter ’rüütel’ ja raut ’romb’ või eesti sõnu rautatud ja auto ning r-liidet, langeb kokku Saksa sõjakurjategija Hanns Albin Rauteri nimega.
Võidusõnad on näha sõjanduse ning julgeoleku- ja kaitsepoliitika terminibaasis Militerm. Rekke puhul (see sõna oli kaitseväelaste kõnepruugis ka juba enne sõnavõistlust) on näidatud ka liitsõnu ja ühendeid, nagu pioneerireke, õhureke, lõhkekehareke, marsruudireke, löögijärgne reke.
Kirjandus
- Toomas Hiio. Sõjandussõnausest. – Postimees 24. IX 2014.
- Toomas Randlo. Sõjandussõnaus andis uuteks sõnadeks sotra, rauter ja reke. – Postimees 26. IX 2014.
- Vikipeedia.
Tänuavaldus
Tiina Soon, Eesti Keele Instituut. Reet Hendrikson, Kaitseväe Akadeemia.
Anna tagasisidet