Sisukord

Eesti sõnavõistluste tava sai alguse eelmise sajandi seitsmekümnendatel aastatel. 1972. aastal korraldas Emakeele Seltsi keeletoimkond Eestis uudissõnade saamise võistluse, võttes eeskuju analoogilisest Soomes peetud võistlusest. Võistluse eesmärk oli saada uusi ladusaid keelendeid ning ühtlasi ergutada rahva keelehuvi ja suunata seda ühiskondlikult kasulikele radadele. Mõisteid oli võistlusel 20, pakkumisi tuli ligi 200 inimeselt. Suur hulk välja valitud sõnu on eesti keeles siiani kasutusel, nagu pardel ’habemeajamisaparaat’, kohuke ’teatav kohupiimatoit’, sõõrik ’teatav rasvapirukas’, selve ’iseteenindus’, eirama ’ignoreerima’, erialakeelde jäid meerik ’iseregistreeriv seade või seadis’ ja kukeroon ’kukerbetoon, põlevkivituhkbetoon’.

Uus tõus sõnavõistluste korraldamises algas pärast aastatuhande vahetust. 2000. aastatel on Eestis peetud vähemasti 19 võistlust uute eesti sõnade saamiseks: 2002 kolm võistlust, 2012, 2014, 2016, 2017, 2019 ja 2020 kaks võistlust, 2010, 2011, 2015, 2018 üks. Kaheksal võistlusel on otsitud vastet korraga kümmekonnale mõistele, kaheksal võistlusel ühele mõistele. Osavõtjate ja pakkumuste hulga poolest on suurimad olnud 2002., 2010.,  2014., 2019. ja 2020. aasta võistlus: 2002 saatis umbes 600 inimest 13 mõiste kohta 5300 ettepanekut, 2014. aastal tuli 850 inimeselt 10 mõiste kohta 3000 ettepanekut ja 2010. aastal 11 mõiste kohta ligi 600 inimeselt üle 2100 pakkumuse, 2019 saatsid 600 last ettepanekuid 16 mõiste kohta, 2020. aastal tuli 1191 üksikisikult ja 41 kollektiivilt 3866 pakkumust.

Võistlustel on otsitud sõnu nii abstraktsete kui ka konkreetsete mõistete jaoks, nii oskus- kui ka üldkeele sõnu, valdkonniti on sõnu otsitud näiteks ühiskonnaelu, poliitika, majanduse, informaatika, transpordi, sõjanduse, filminduse, popkultuuri mõistetele. Osal ette antud mõistetest on eesti keeles mingisugune vaste olemas, osal mitte. Pakutud sõnu hindab harilikult žürii ning võidusõnade valikul eelistatakse eesti liitsõnu ja tuletisi, harva laenkeelendeid, nagu kootsima 2016 (vrd inglise coach), reke 2014 (vrd inglise recce), sõu (vrd inglise show) ja pontsik (vrd vene пончик) 1972. Laenule toetub ka 1972. aasta võistlusel välja valitud tehissõna selve (vrd inglise self ’ise’, mitmuses selves).

Sõnavõistlustel osalevad kõrvuti nii filoloogid kui ka mittefiloloogid; võistluste kogemus on näidanud, et sõnavara täiendamisel suudavad ka mittefiloloogid edukalt kasutada kõiki uute sõnade saamise viise: liitmine, tuletamine, kirjakeele sõnale uue tähenduse andmine, murdesõna kasutusele võtmine, tehissõna tegemine.

2000. aastate võistluste kaks kõige õnnestunumat võidusõna on siiski asjatundjate tehtud: 2002 pakkus kirjanik Ain Kaalep integratsiooni vasteks tuletised lõimimine, lõiming (< lõim ’kanga põhikude’) ja 2010 tehnikatoimetaja Andres Valdre infrastruktuuri asemele tuletise taristu (< tari- ’monteeritav, osadest kokkupandav’). Nii integratsioon kui ka infrastruktuur on eesti keeles vanad võõrsõnad, mida asjaajamiskeeles palju kasutatakse ja mis on omandanud bürokraatliku värvingu, seetõttu on ka ametnikud ja ajakirjanikud haaranud tänulikult uute, lühemate ja eestipärasemate sõnade järele. 2019. aasta laste sõnavõistluselt läks aga lendu inglise influencer’i vasteks pakutud liitsõna suunamudija, autoriks lasteaialaps Ida Ojamaa. Sõnavõistlustel ei ole siiski peamine eesmärk leida võõrsõnade asemele omasõnu, vaid pigem leida kohmakate väljendite (nii oma- kui ka võõrväljendite) asemele ladusamaid.

XXI sajandi 19 võistluse peale on osalejatele ette antud kokku 113 mõistet, lisaks on võistlejad saanud pakkuda vasteid enda valitud mõistetele. Üldkeeles on uudissõnadest kindlalt juurdunud kümmekond: liitsõnad vabaühendus, kärgpere, viipekaart ja viipemakse, suunamudija, tuletised lõimimine, üleilmastumine, taristu, kestlik ja vabakond.

Kirjandus

Anna tagasisidet