Lühidalt
Uusi sõnu saab luua teiste sõnade osadest. Selliseid sulandsõnu on tehtud eesti sõnadest, nt rula
< rull-laud, kapo
< kaitsepolitsei, ning laenatud teistest keeltest, nt kolhoos
< vn колхоз (коллективное хозяйство ‘ühismajand’), häkaton
< ingl hackathon (hacking marathon ‘programmeerimismaraton’).
Pikemalt
Ülesehitus
Sulandid ehk sulandsõnad on liitsõna, sõnaühendi või paarissõna osadest loodud tehissõnad: rula
< rull-laud, vampel
< vaarikpampel (vaarika ja pampli ristand), vasa
< vastuvõtja-saatja, sudu
< suits ja udu, selmet
< selle asemel et.
Sulandamiseks on võimalik võtta kummagi sõna algus (rula, vasa) või ühe sõna algus ja teise lõpp (vampel, sudu). Esimest tüüpi on nimetatud ka silplühendiks või silplühendiseks, teist kohver- ehk sumadansõnaks.
Päritolu
Algupäraseid sulandsõnu:
rula
, kapo
, vampel
, vasa
, selmet
, mupo
< munitsipaalpolitsei, kripo
< kriminaalpolitsei, kulka
< kultuurkapital, sõstik
’karussõstar’ < sõstar + tikker, tärk
< tähe-numbrimärk, auvis
< audiovisuaalvahend, õved
, õnnaksed
< õed-vennad, õed ja vennaksed, tuugen
< tuulegeneraator, elektrituulik, makra
< matkitud krabi (krabimaitseline kalatoode), masu
< majandussurutis.
Laenatud sulandsõnu:
- inglise keelest
häkaton
,brantš
< brunch (breakfast + lunch ‘hommiku- ja lõunasöök’),motell
< motel (motor + hotel ‘auto + hotell’),vebinar
~veebinar
(webinar < web-based seminar ‘veebiseminar’),mokteil
(mocktail < mock cocktail ‘petukokteil, alkoholita kokteil’),napalm
(napalm < naphthenic and palmitic acid ‘naftenaat ja palmitiinhape’),küborg
(cyborg < cybernetic organism ‘küberorganism, ulmeline masininimene’),modem
(modem < modulator-demodulator ‘modulaator-demodulaator’),emotikon
(emoticon < emotion + icon ‘emotsioonipiltmärk, tujukuju’),piksel
(pixel < pix ~ picture element ‘pildielement, pildipunkt’),netikett
(netiquette < Internet ~ network etiquette ’internetietikett’),šokohoolik
(chocoholic < chocolate + alcoholic ‘šokolaadisõltlane’),spämm
< spam, aluseks väidetavalt Monty Pythoni sketšis korrutatud tootenimi Spam < spiced ham (teatud lihakonserv); - vene keelest
kolhoos
,sovhoos
< совхоз (советское хозяйство ‘nõukogude majand’),komsomol
< комсомол (коммунистический союз молодёжи ‘kommunistlik noorsooühing’),partorg
< парторг (партийный организатор ‘parteiorganisaator’),rašism
< рашизм (русский фашизм, ‘Vene fašism, XXI sajandi alguse Venemaa agressiivne ideoloogia’); - rootsi keelest vahenduskeelte kaudu
mopeed
(moped < motorvelociped ~ trampcykel med motor och pedaler ‘mootorjalgratas’); - soome keelest
some
(some < sosiaalinen media ~ sosiaalimedia ‘sotsiaalmeedia’).
Tõlkelaene
Tõlkelaen on harilikult liitsõna või sõnaühend, mis on teisest keelest sõna-sõnalt tõlgitud ning mille tähendus on üle võetud. Sama meetodiga on saadud mõni sulandsõna: sudu
‘suits ja udu‘, eeskujuks inglise smog < smoke + fog, luhvel
‘lusikas ja kahvel ühe söögiriistana’, eeskujuks inglise spork < spoon + fork.
Kui eesti võõrsõnades ja võõrkeele sõnades langevad tähed kokku, on raske kindlalt määrata, kas suland on laenatud tervikuna või moodustatud tõlkelaenuna (veebinar, napalm, küborg, modem, netikett, šokohoolik, partorg, some).
Sulandnimed
Sulandnimesid on samuti loodud nii Eestis kui ka mujal. Sulandnimede aluseks võivad olla
- nimed:
Tansaania
< Tanzania < Tanganyika + Zanzibar,Brangelina
< Brad Pitt + Angelina Jolie,Vilen
< Vladimir Iljitš Lenin; - sõnad:
Muba
< Tallinna muusika- ja balletikool,Kumu
< kunstimuuseum,Kuku klubi
< kujutavate kunstide klubi,Instagram
< instant camera + telegram,Glavlit
< Главлит < Главное управление по делам литературы и издательств ‘kirjanduse ja kirjastuste peavalitsus’ (Nõukogude tsensuuriorgan); - nime või nimetuletise ja sõna(de) ühend:
Estrõbprom
(< Эстрыбпром, Эстонское производственное объединение рыбной промышленности ‘Eesti kalatööstuse tootmiskoondis’ (1976–1991),Taltech
< Tallinn + technology ‘Tallinna tehnikaülikool’,Brexit
< British exit ‘Suurbritannia väljaastumine’.
Sulandnimesid on reeglikohane kirjutada esisuurtähega nagu muidki nimesid, osiste algust näitamata.
Kirjandus
- Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross, Eesti keele käsiraamat. Uuendatud väljaanne. Eesti Keele Instituut. Tallinn: EKSA, 2020, lk 544–545.
- Tiiu Erelt, Terminiõpetus. Tartu Ülikool. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2007, lk 205–207.
- Tiina Leemets, Masust Põxitini. – Keelenõuanne soovitab 6. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2020, lk 156–158.
- Silvi Vare, Lühendamise ja lühendsõnade fenomenist eesti keeles. – Keel ja Kirjandus 5, 2014, lk 354.