Sisukord

Indoeuroopa keelkonna germaani keelte põhjagermaani rühma kuuluv taani keel (dansk ~ dansk sprog) on Taani ametikeel. Ta on üks ametikeeli ka Fääri saartel koos fääri keelega ja tunnustatud vähemuskeel Gröönimaal (u 10% elanikest kõneleb seda emakeelena) ja Saksamaal.

Kirjutus

Taani keel kasutab ladina kirja, milles on mõned lisamärkidega tähed. Taani tähestik:

A a, B b, C c, D d, E e, F f, G g, H h, I i, J j, K k, L l, M m, N n, O o, P p, Q q, R r, S s, T t, U u, V v, W w, X x, Y y, Z z, Æ æ, Ø ø, Å å.

C, Q, W, X ja Z on kasutusel üksnes võõrlaenudes. 1948. a asendati aa tähega å, sh kohanimedes (Aarhus → Århus), ent nüüd on mitmed linnad uuesti ametlikult kasutusele võtnud aa-ga kirjapildi (sh Århus → Aarhus).

Eesti tekstis kirjutatakse taani nimesid muutmata kujul koos kõigi lisamärkidega, st originaalipäraselt.

Hääldus

Lühidalt

Rõhk on taani nimedel tavaliselt esimesel silbil.

Pikemalt

TähedHääldusNäited
å, aa[oo]Ålborg [oolbor], Åbernå [oobern·oo], Munksgaard [munksgoor], Aavik [ooviik]
av[au]Frederikshavn [frederiksh·aun]
æ[e(e)]Pær [peer], Hjælm [jelm]
ch[k]Drachmann [drakmann], Hauch [hauk]
dei hääldu l-i, n-i ja r-i järel sõna lõpusLåland [loolann], Neergaard [neergoor]
ds[ss]Madsen [massen], Laurids [lauriss]
ej[äi]Vejle [väile], Faarevejen [fooreväien]
ev[eu]Hjelmslev [jelmsleu], Tinglev [tingleu]
hei hääldu j-i ja v eesHjörring [jörring], Hviding [viiding]
nd[nn] sõna keskel rõhutu e eesRanders [ranners]
ov[ou]Bovbjærg [boubjer]
ø[ö(ö)]Nexø [neksö], Jørgen [jörgen], Fanø [fanöö]
øv[öu]Svinkløv [svinklöu]
qu[kv]Quistgaard [kvistgoor]
rg[r] sõna lõpulSkanderborg [skannerbor]
s[ss] täishäälikute vahelRosen [roossen], Vanløse [vanlöösse]
sj[š]Sjælland [šellann]
y[ü(ü)]Nyborg [nüübor], Fyn [füün], Gyllingnæs [güllingnes]
Taani nimede hääldus

Isikunimed

Taani isikunimemall on eesnimi (-nimed) + [kesknimi] + perekonnanimi. Nt Poul Martin Møller (M), Mette Frederiksen (N).

Eesnimesid (fornavn) võib olla mitu (arv ei ole piiratud), sh sidekriipsuga, nt Christian, Inger, Lise Lotte, Niels Peter, Ann-Mari. On olemas heakskiidetud eesnimede nimekiri, mida aeg-ajalt täiendatakse. Nimekirjas puuduvate nimede panekuks on vaja esitada taotlus. 2021. a alguse seisuga on Taanis kümme sagedaimat mehenime Peter, Michael, Jens, Lars, Thomas, Henrik, Søren, Christian, Jan ja Martin, naisenimedest on sagedaimad Anne, Kirsten, Mette, Hanne, Helle, Anna, Susanne, Lene, Maria ja Marianne[1].

Kesknimi (mellemnavn) ei ole kohustuslik. Ajalooliselt on eeskätt aadelkond seda kasutanud kellegi, nt ristiisa, kalli sugulase jne austuseks, tänapäeval on selleks sageli nt ema neiupõlvenimi või vanavanema perekonnanimi. Naine võib võtta endale kesknimeks oma isa või abikaasa eesnime, nt Ann-Mari Max Hansen (Max Hanseni tütar), Henny Harald Hansen (Harald Hanseni naine). Mõnikord on kesknimi võetud nimekaimudest eristumiseks, nt varasema Taani peaministri nimes Lars Løkke Rasmussen on nii ees- kui ka perekonnanimi väga tavalised, seetõttu kasutab ta kesknimena ema neiupõlvenime Løkke. Seaduse mõttes on kesknimi eraldi nimeliik aastast 1904. Kesknimede arv ei ole piiratud, ent enamasti on neid üks või kaks.

Perekonnanimi (efternavn) on tavaliselt üheosaline (Møller, Nielsen), ent võib koosneda ka kahest osast sidekriipsuga või ilma (Høst-Madsen, Martensen-Larsen, Møller Christensen). Abiellumisel võetud topeltperekonnanimi koosneb naise neiupõlvenimest ja abikaasa perekonnanimest (Bruhn Hoffmeyer, Lund Clausen). Võõrpäritoluga perekonnanimes võib esineda ka partikleid (van Deurs, von der Recke). Perekonnanimed muudeti Taanis kohustuslikuks 1828. a sel teel, et senised isanimed (tavaliselt sen-lõpulised, nagu Frederiksen, Hansen, Jensen, Knudsen, Petersen) muudeti ametlikeks perekonnanimedeks, kui perekonnal polnud päritavat nime (slægtsnavn ehk sugukonnanimi, mida aadlikelt nõuti a-st 1526). See kohtas suurt vastupanu, tegelikku käibesse jõudsid perekonnanimed 1870. a-teks. Hiljem on püütud sen-lõpuliste perekonnanimede rohkust kärpida, 1904. a seadus lubas uueks perekonnanimeks võtta vanemate lisanimesid (tilnavn), maavalduste kohanimesid jms. Ühtlasi seati sisse kaitsealuste perekonnanimede nimekiri, mida keegi teine võtta ei tohtinud. 2021. a alguses olid sagedaimad perekonnanimed Taanis Nielsen, Jensen, Hansen, Andersen, Pedersen, Christensen, Larsen, Sørensen, Rasmussen ja Jørgensen[1]. Need katavad umbes kolmandiku Taani rahvastikust.

Nimed perekonnas

Abielludes võib naine võtta mehe perekonnanime, jätta alles oma perekonnanime või kombineerida oma ja abikaasa perekonnanime.

Kohanimed

Taani ala kohta käivad eksonüümid: Belt (väinad, Bælt), Fehmarni Belt (Femer Bælt), Friisi saared (Frisiske Øer), Jüütimaa (Jylland), Kesk-Jüütimaa (piirkond, Midtjylland), Kopenhaagen (København), Lõuna-Jüütimaa (piirkond, Sønderjylland), Lõuna-Taani (piirkond, Syddanmark), Pealinnapiirkond (Region Hovedstaden), Põhja-Friisi saared (Nordfrisiske Øer), Põhja-Jüütimaa (piirkond, Nordjylland), Suur-Belt (Storebælt), Taani (Danmark), Väike-Belt (Lillebælt).

Murded ja vähemused

Taani keele murded on nüüdseks peaaegu taandunud. Eristatakse kolme murderühma:

  • saartemurded (ømål ~ ødansk) – Falsteri, Fyni, Lollandi, Møni ja Sjællandi saarel kõneldavad murded;
  • Jüüti murded (jysk) – Ida-, Lõuna- ja Lääne-Jüüti murre (on ka täpsemaid jaotusi);
  • Bornholmi murre (bornholmsk ~ østdansk).

Rootsis Skånes kõneldav keel on hästi lähedane taani keelele, mistõttu vahel arvatakse see hoopis taani keele murdeks samasse rühma Bornholmi murdega (idamurrete alla).

Vähemused. Lõunapiiril Saksamaaga asub saksa vähemus. Kuigi Fääri saared ja Gröönimaa on Taani autonoomsed osad, on sealne keelte vahekord teistsugune, seetõttu vajaksid need maad eraldi nimejuhiseid.

Kirjandus

Märkused

Anna tagasisidet