Taimede sordinimed kirjutatakse mitteerialases tarvituses (nt ajalehes, kokaraamatus) jutumärkides esisuurtähega: kartul „Jõgeva kollane“, aedhernes „Virges“, Eesti õunasordid „Suislepp“, „Liivi kuldrenett“, „Valge klaarõun“, „Talvenauding“ ja „Krista“, „Lutsu võipirn“, Pollis aretatud maguskirsid „Anu“ ja „Elle“, punane sõstar „Hollandi punane“, Uno ja Aili Kivistiku aretatud roosid „Pirita“ ja „Põhjavalgus“.

  • Märkus. Ilukirjanduses on võimalik eriti viljapuu või vilja tähenduses kirjutada tavalisemaid sorte ka väikese algustähega ja ilma jutumärkideta: sõi suisleppi, korjas valgeid klaare, kuldrenett oli tänavu õunu täis.

Erialakirjanduses kasutatakse jutumärkide asemel ülakomasid: ’Jõgeva kollane’, ’Valge klaarõun’, aedhernes ’Virges’, ’Lutsu võipirn’.

Võõrkeelsed sordinimed

Teistest keeltest võetud sordinimede algustäheortograafiat ei muudeta: roosid „Tea Time“ ~ ’Tea Time’, „Black Baccara“ ~ ’Black Baccara’, „Gebrüder Grimm“ ~ ’Gebrüder Grimm’ ja „Jubilé du Prince de Monaco“ ~ ’Jubilé du Prince de Monaco’, viinamarjad „Merlot“ ~ ’Merlot’, „Chardonnay“ ~ ’Chardonnay’, „Pinot Noir“ ~ ’Pinot Noir’ ja „Cabernet Sauvignon“ ~ ’Cabernet Sauvignon’, kartul „Priekuļu agrie“ ~ ’Priekuļu agrie’ (ladina tähestikuga keeltest); aprikoosisort „Samõi severnõi“ ~ ’Samõi severnõi’, söögipeet „Krasnõi šar“ ~ ’Krasnõi šar’ (muu tähestikuga keelest transkribeeritud).

  • Märkus. Viinamarjasortide järgi nimetatud veine kirjutatakse nagu muidki kaupu: Merlot, Chardonnay, Cabernet Sauvignon, joob Merlot’ veini ehk Merlot’d, Chardonnay veini ehk Chardonnayd, pudel Cabernet Sauvignoni.

Kirjandus

Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Viies, täiendatud trükk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 35.

Anna tagasisidet