Teostel, dokumentidel, sarjadel ja saadetel on harilikult pealkirjad, harvem nimetused.

Teose-, dokumendi-, sarja- ja saatepealkirjad

Teose-, dokumendi-, sarja- ja saatepealkirjad kirjutatakse jutumärkides esisuurtähega:

  • 1) raamatud, näidendid, luuletused, artiklid, ettekanded: romaanid „Piiririik“, „Rehepapp ehk November“, jutustus „Minu päevad Liinaga“, näidend „Külmetava kunstniku portree“, luuletus „Mu süda usub“, artikkel „Läänemere idaranniku reaktsioon lainekliima muutustele“, ettekanne „Märgalade põlevkivivarud“, „Eesti entsüklopeedia“, „Saksa-eesti tehnikasõnaraamat“ (teisiti öeldes: saksa-eesti tehnikasõnaraamat);
  • 2) dokumendid: Vabariigi Valitsuse 13.02.2014. a määrus nr 20 „Eesti kodaniku passi vormi, tehnilise kirjelduse ja passi kantavate andmete loetelu“, Tallinna Linnavalitsuse 2. detsembri 2008. a korraldus nr 219 „Männiku tee 98 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine”;
    • Märkus. Kui dokumendi pealkiri on lühike ja sisaldab sõna, mis viitab dokumendi liigile (seadus, määrus, otsus, käskkiri jne), kirjutatakse ta ilma jutumärkideta ja väikese tähega, nt karistusseadustik, isikut tõendavate dokumentide seadus, Eesti maaelu arengukava 2014–2020. Soovi korral võib siiski kirjutada ka jutumärkides ja esisuurtähega, nt „Karistusseadustik“, „Isikut tõendavate dokumentide seadus“ (ei sobi kirjutada esisuurtähega ja ilma jutumärkideta), „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“. Kui pealkiri on pikk või selles ei ole sõna, mis osutab dokumendi liigile, pannakse jutumärgid.
  • 3) peatükid, punktid: 2. peatüki „Maksunõuded ja -kohustused“ 3. jagu „Kolmanda isiku vastutus võõra maksukohustuse eest“, punkt 5 „Ohutusnõuded“;
  • 4) filmid, saated: mängufilm „Seenelkäik“, dokumentaalfilm „Vaeste kirjanike maja“, joonisfilm „Lepatriinude jõulud“, reklaamklipp „Kustuta valgus“, saade „Rahvusvaheline muusikapäev. Muusikapreemiad 2014“;
  • 5) muusika- ja koreograafiateosed: ballett „Kratt“, rahvatantsud „Targa rehealune“ ja „Oige ja vasemba“, ooper „Reigi õpetaja“, muusikal „Hüljatud“, sümfoonia nr 9 „Sinfonia semplice“ („Lihtne sümfoonia“), laul „Seitsme tuule poole“;
  • 6) kujutava ja tarbekunsti teosed: maal „Jüri võitlus lohega“, graafiline leht „Põrgu“, karikatuur „Sitta kah“, skulptuur „Suudlevad tudengid“, vaip „Teerist“;
  • 7) fotod, joonised, diagrammid, graafikud, tabelid: foto „Karge hommik“, diagramm „Majutatud sise- ja välisturistid 2004–2014“, tabel „Tarbijahinnaindeksi muutus kaubarühmade kaupa“. Tabeli juures paikneb pealkiri tabeli peal, kuid foto, joonise, diagrammi või graafiku pealkiri paigutatakse selle alla, ses mõttes on viimastel allkiri;
  • 8) failid: fail „Lähetuskulude aruanne“ (teisiti öeldes: lähetuskulude aruande fail);
  • 9) sildid: sildid „Kuri koer“ ja „Siin valvan mina“, kiri „Enne tarvitamist loksutada“, tunnuslause „Hea energia linn“, klahvid „Home“ ja „End“, menüü „Viited“ jaotise „Allmärkused“ käsk „Lisa allmärkus“, nupp „Lisa ostukorvi“;
  • 10) sarjad, rubriigid: raamatusarjad „Maailm ja mõnda“, „Seiklusjutte maalt ja merelt“, artiklisari „Muutuv keel“, kontserdisari „Müstilised kõlad“, filmisari „Kariibi mere piraadid“, telesarjad „Kättemaksukontor“, „Troonide mäng“, saatesarjad „Vikerhommik“, „Päevakaja“, „Aktuaalne kaamera“, „Seitsmesed uudised“, „Ringvaade“, rubriigid „Maailm täna“, „Küsimused ja vastused“ (teisiti öeldes: küsimuste ja vastuste rubriik);
  • 11) mängud: lauamäng „Reis ümber maailma“, laulumängud „Me lähme rukist lõikama“ ja „Kes aias?“. Mõnel juhul saab kirjutada rööpselt tootenime reegli järgi, nt lauamäng „Alias“ ~ Alias või „Aliase“ ~ Aliase lauamäng. Osal mängudel on kirjeldavad nimetused, mida sobib kirjutada väiketähega, nt rahvastepall, pandilunastamine.

Kui pealkiri seisab eraldi real (nt raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal), jäetakse jutumärgid panemata.

Teoste, dokumentide, sarjade, saadete nimetused

Kui teose, dokumendi, sarja või saate pealkiri sisaldab liiki näitavat sõna (sõnastik, seadus, sümfoonia, portree, saade vms), saab kirjutada nii jutumärkides esisuurtähega kui ka ilma jutumärkideta ja väiketähega, nt „Tehnikaleksikon“ ~ tehnikaleksikon, „Pereettevõtluse käsiraamat“ ~ pereettevõtluse käsiraamat, Mats Traadi „Valitud teosed“ ~ valitud teosed, Jüri Arraku maalitud „Lennart Mere portree“ ~ Lennart Mere portree, Lepo Sumera „Tšellokontsert“ ~ tšellokontsert, Vikerraadio „Keelesaade“ ~ keelesaade. Millal kirjutada selliseid pealkirjana, millal nimetusena, on enamasti kirjutaja enda otsustada. On siiski rühmi, kus on tava kirjutada kirjeldavaid nimetusi väikese tähega ja jutumärkideta. Need on:

  • 1) õigusaktid, eriti seadused: põhiseadus, liiklusseadus, riigieelarve seadus, karistusseadustik, iseseisvusmanifest, inimõiguste ülddeklaratsioon, lapse õiguste konventsioon, punane raamat (hävimisohus taimede ja loomade nimestik);
  • 2) heliteosed: Lepo Sumera tšellokontsert, Peeter Süda fuuga g-moll ja prelüüd, Kuldar Singi sonatiin viiulile ja klaverile nr 2 ja süit kammeransamblile. Heliteoste nimetustes sisalduvad tsitaatsõnad tuleb vormistada muust tekstist erinevas kirjas: Chopini etüüd nr 5, op. 25, Eino Tambergi concerto grosso, Tomaso Albinoni adagio g-moll;
  • 3) mälestussambad ja -tahvlid: Linda kuju, Lydia Koidula monument, uppunud laevade monument (Sevastopolis), New Yorgi vabadussammas, vabadussõja võidusammas (Tallinnas), Pärnu vabadussõja mälestussammas, Paju lahingu mälestussammas, Utria dessandi mälestustahvel. Sel moel liigituvad mälestussambad ja -tahvlid oma ortograafia poolest pigem ehitiste kui teoste hulka;
  • 4) pühakirjad: piibel, uus testament, vana testament, koraan, talmud, toora. Pühakirjade osade nimetusi on tavaks kirjutada esisuurtähega: Esimene Moosese raamat, Koguja raamat, Apostlite tegude raamat.

Kirjandus

  • Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Trükki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 375–377.
  • Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Viies, täiendatud trükk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 32–33.
  • Maire Raadik, Lugu „ärakaotatud“ jutumärkidest. – Keelenõuanne soovitab 4. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008, lk 164–174.
  • Maire Raadik, Väikesed tarbetekstid. Käsiraamat. 2., täiendatud trükk. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, lk 41–44.
  • Õigekeelsussõnaraamat. Toimetanud Rein Kull ja Erich Raiet. Koostanud Tiiu Erelt, Rein Kull, Valve Põlma, Kristjan Torop. ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus, 1976, lk 884.

Anna tagasisidet