Sisukord

Hiina-Tiibeti keelkonna Tiibeti-Birma keelte Himaalaja keelerühma kuuluv tiibeti keel (བོད་སྐད Poigai / bod skad) on ametikeel Hiinas Tiibeti autonoomses piirkonnas, samuti mitmes autonoomses ringkonnas või maakonnas Gansu, Qinghai, Sichuani ja Yunnani provintsis. Tiibeti keel kitsamas mõttes – kui kõrvale jätta vanatiibeti keel – viitab kesktiibeti ehk Wüzangi (Ü-Tsangi) ehk Lhasa tiibeti keelele, mis on tiibeti kirjakeele alus. Laiemas mõttes hõlmab see nimetus ka amdo (ཨ་མདོ་སྐད Amdogai) ja khami (ཁམས་སྐད Kamgai) keelt. Vt kaarti kohanimede peatükis.

Kirjutus

Tiibeti keel kasutab oma kirja, mis on tüübilt silpkiri. Silpkirja üks märk vastab tavaliselt silbile, milles on kaashäälik + täishäälik, nt ཀ ka. Muid täishäälikuid nt k järel märgitakse tiibeti kirjas ཀ ka-silbile lisatud märkidega: ཀ ka, ཀི ki, ཀུ ku, ཀེ ke, ཀོ ko. Tiibeti kirjapildi ja häälduse suhe on keeruline, kirjas on palju hääldumatuid tähti, vrd མངའ་རིས – mnga’ ris (transliteratsioon) – Ngari (hääldus). Tiibeti kirja omapära on ka tähekuhjade moodustamine, osa silbialguse kaashäälikuid kirjutatakse üksteise otsa, nt སྤྱ spya (= ས s + པ p + ཡ y allmärgina), རྒྱ rgya (= ར r pealmärgina + ག g + ཡ y allmärgina). Tiibeti kirja põhisilbid (looksulgudes transliteratsioonivaste):

{ka}, ཁ {kha}, ག {ga}, ང {nga}, ཅ {ca}, ཆ {cha}, ཇ {ja}, ཉ {nya}, ཏ {ta}, ཐ {tha}, ད {da}, ན {na}, པ {pa}, ཕ {pha}, བ {ba}, མ {ma}, ཙ {tsa}, ཚ {tsha}, ཛ {dza}, ཝ {wa}, ཞ {zha}, ཟ {za}, འ {'a}, ཡ {ya}, ར {ra}, ལ {la}, ཤ {sha}, ས {sa}, ཧ {ha}, ཨ {a}.

Tiibeti nimede ladina kirjas kirjutamiseks on mitmesuguseid süsteeme. Hiina ametlik tiibeti latinisatsioon, mille on 1977. a heaks kiitnud ÜRO kohanimekorralduskonverents, ehk nn tiibeti pinyin on hiina latinisatsiooniga ühitatud süsteem, milles sarnaseid häälikuid püütakse edasi anda samamoodi kui hiina keele puhul. Hiina keeles puuduvaid häälikuid antakse edasi nii: [ä]-häälikut antakse üldiseks tarvituseks mõeldud kirjaviisis edasi ai-ga, [ö]-häälikut oi-ga (häälduse kirjapanekuks mõeldud kirjaviisis vastavalt ä ja ö-ga).

Tibetoloogias on levinud Turrell Wylie 1959. a transliteratsioon, mis on sobiv tiibeti kirja ühemõtteliseks edasiandmiseks. Et translitereeritud nimed ei vasta nende hääldusele, on Wylie süsteemi põhjal välja töötatud mitmeid lihtsustusi, millest üks tuntumaid on THLi lihtsustatud foneetiline transkriptsioon (THL = Tibetan and Himalayan Library, Virginia ülikooli raamatukogu koordineerimisel tegutsev Tiibeti ja Himaalaja uuringute portaal).

Eesti tekstis saab tiibeti nimesid edasi anda vastavalt teksti otstarbele. Ametlikumat laadi tekstide jaoks sobib ametlik latinisatsioon, mida Hiinas kasutatakse nii isiku- kui ka kohanimede dokumenteerimiseks. Neil juhtudel, kui vajatakse tiibeti kirjapildi täpset fikseerimist, sobib Wylie transliteratsioon.

Illustratsiooniks mõned Tiibeti kohanimed eri kirjaviisides.

TiibetiWylieTHLAmetlik
སྟག་རྩེstag rtseTaktséDagzê
འདམ་གཞུང’dam gzhungDamzhungDamxung
སྟོད་ལུང་བདེ་ཆེནstod lung bde chenTölung DechenDoilungdêqên
ལྷུན་གྲུབlhun grubLhündrupLhünzhub
མལ་གྲོ་གུང་དཀརmal gro gung dkarMeldro GungkarMaizhokunggar
ཆུ་ཤུརchu shurChushurQüxü
དཔལ་མགོནdpal mgonPelgönBangoin
ནག་ཆུnag chuNakchuNagqu
ཤན་རྩshan rtsaShentsaXainza
སྦྲ་ཆེནsbra chenDrachenBaqên
གཞིས་ཀ་རྩེgzhis ka rtseZhikatséXigazê
Tiibeti maakondade jm nimed eri kirjaviisides

Hääldus

Lühidalt

Tiibeti keeles on silpidel toonid ja rõhk pole määratletav. Tinglikult võib rõhu panna eelviimasele silbile, kahesilbilistes nimedes ka viimasele silbile, kui see lõpeb kaashäälikuga.

Pikemalt

Järgmises tabelis on antud ametlikus latinisatsioonis nimede hääldus. Tinglik rõhk on jäetud märkimata.

TähedHääldusNäited
ai[ä]Ainba [änba], Comai [tshomä]
b[p]/[b]*Bomtoi [pomthö], Banbar [pa(n)bar]
c[tsh]Calêb [tshalep], Gucê [kutshe]
ch[th], täpsemalt [ʈʰ]Chumbu [thumbu], Nyingchi [njiŋthi]
d[t]/[d]*Doqên [totšhen], Gêding [kediŋ]
ê[e]Nyêmo [njemo]
g[k]/[g]*Gyangzê [kjaŋdze], Gugar [kugar]
j[tš]/[dž]*Jomda [tšomda], Cojang [tshodžaŋ]
k[kh]Kugmeka [khukmekha], Naka’gyog [nakhagjok]
n[(n)] silbi lõpus a, o, u järel (nasaalvokaal)Bangoin [pa(n)gön]
ng[ŋ]Ngari [ŋari]. Ngangzê [ŋaŋdze]
ny[nj] ~ [n’]Nyima [njima]
oi[ö]Oido [ödo], Doilungdêqên [töluŋdetšhen]
p[ph]Pogqên [phoktšhen]
q[tšh]Qamdo [tšhamdo], Nagqu [naktšhu]
sh[š]Shamcang [šamtshaŋ]
t[th]Toba [thoba], Sêrlhaitê [serlhäthe]
x[š]Xingga [šiŋga], Daxar [tašar]
y[j]Yuxog [jušok], Dayab [tajap]
z[ts]/[dz]*Zoqên [tsotšhen], Garzê [kardze]
zh[t]/[d]*, täpsemalt [ʈ]/[ɖ]Zhanang [tanaŋ], Maizhokunggar [mädokhuŋgar]
Tiibeti nimede hääldus

*Tärniga märgitud paaride puhul sobib esimene vaste nime alguses ja keskel helitute häälikute järel, samuti sibi lõpus, teine nime keskel heliliste häälikute, sh täishäälikute järel.

Isikunimed

Tiibeti isikunimemall on [perekonnanimi (kohanimi, sugukonnanimi)] + eesnimi (-nimed). Nt Ngapoi Ngawang Jigmê (Ngapoi – perekonnanimi, Ngawang Jigmê – eesnimi).

Paljudel tiibetlastel perekonnanime ei ole. Perekonnanimed on tiibeti võimukandjatel ja neil, kes tihedalt suhtlevad hiinlastega. Teised tiibetlased võivad perekonnanimena kasutada kohanime (elupaiga nime) või sugukonnanime.

Tiibeti eesnimed on enamasti tähenduslikult läbipaistvad, ranget soolist jaotust nimedel pole, üksnes mõned on kinnistunud kindlale soole. Nimenäiteid (sulgudes käibel olevad variandid): Gyaco (Gyatso, ‘ookean’), Gaisang (Kelsang, ‘hea õnn’), Nyima (‘päike, päev’), Dojê (Dorji, ‘hävimatu, võitmatu’), Yangco (Yangtso, ‘kooskõla + järv’), Samdain (Samten, ‘keskendumine’), Lhamo (‘printsess, jumalanna, Tiibeti ooper’), Zhoima (Dolma, ‘jumalanna’), Baima (Pema,’lootos’), Cêring (Tsering, ‘pikk elu’), Gyancain (Gyemtsen, ‘võidulipp’), Yêxê (Yeshe, ‘tarkus’), Zhaxi (Tashi, ‘heaendelisus’), Rinqên (Rinchen, ‘aare’), Dêqên (Dechen, ‘suur õndsus’).

Kohanimed

Tiibeti ala kohta käivad eksonüümid: Džomolungma ehk Everest (Qomolangma), Tiibet (Poiyü ~ Poijong), Tiibeti kiltmaa (Poi Gangto).

Tiibetikeelsed kohanimed esinevad Hiinas märksa laiemal alal kui Tiibeti autonoomne piirkond, nagu näitab järgmine kaart tiibeti kultuuripiirkonna kohta.

Tiibeti kultuuripiirkond (Wikimedia Commons)

Kaardil on Tiibeti kolm ajaloolist piirkonda Wüzang (Ü-Tsang, Kesk-Tiibet), Amdo ja Kham, samuti tiibeti autonoomsed üksused väljaspool Tiibeti autonoomset piirkonda (tiibeti nimi sulgudes, kui see pole põhinimi):

  • Gansu provintsis Gannani (Gainlho) autonoomne ringkond ja Tianzhu (Bari) autonoomne maakond;
  • Qinghai provintsis Gologi, Haibei (Cojangi), Hainani (Co’lho), Haixi (Conubi) /mongoli-tiibeti/, Huangnani (Ma’lho) ja Yushu (Yüshu, Gyêgumdo) autonoomne ringkond;
  • Sichuani provintsis Garzê ja Ngawa /tiibeti-tsjangi/ autonoomne ringkond, Muli (Mili) autonoomne maakond;
  • Yunnani provintsis Dêqêni autonoomne ringkond.

Hiina ametlikel ladinatähelistel kaartidel on Tiibeti jm alade nimede esitamisel lähtutud põhimõttest, et ametlik on hiinakeelne nimi.

  1. Kui kohal on üksnes hiinakeelne nimi, siis esitatakse see, nt Shiquanhe;
  2. Kui kohal on nii hiina- kui ka tiibetikeelne kohanimi, siis pannakse teine nimi sulgudesse, nt Yadong (Chomo);
  3. Kui hiina nime saab pidada tiibeti nime transkriptsiooniks, siis esitatakse kaardil üksnes tiibetikeelne kohanimi, nt Lhasa.

Vt lähemalt ka hiina nimede ülevaatest. Selleks, et ametlikku nimevalikut illustreerida, on järgmises tabelis Tiibeti ringkondade ja mõne maakonna nimed ladinatähelisel kaardil (sulgudes nimi originaalkirjas, et näidata nime keelsust). Kolmandas veerus on muud nimed, mis on mitteametlikud või on tiibeti nime transkribeeringud (vt p 3 eespool).

PõhinimiSulgudes rööpnimiMuud nimekujud
Lhasa (← ལྷ་ས)Lasa (← 拉萨)
Nagqu (← ནག་ཆུ)Naqu (← 那曲)
Ngari (← མངའ་རིས)Ali (← 阿里)
Nyingchi (← ཉིང་ཁྲི)Linzhi (← 林芝)
Qamdo (← ཆབ་མདོ)Changdu (← 昌都)
Shannan (← 山南)Lhoka (← ལྷོ་ཁ)
Xigazê (← གཞིས་ཀ་རྩེ)Rikaze (← 日喀则)
Bayi (← 巴宜)Chagyib (← བྲག་ཡིབ)
Yadong (← 亚东)Chomo (← གྲོ་མོ)
Tiibeti kohanimed Hiina ametlikul ladinatähelisel kaardil

Kohanimeosiste sõnastik (kohanimedes sagedamini esinevad sõnad jm osised):

  • caka (ཚྭ་ཁ) – soolajärv
  • cam (མཚམས) – piir, joon, nurk
  • cang (ཚང) – majapidamine, kodu
  • cêr (འཚེར) – maja
  • chag (pag), zhag (བྲག) – kalju
  • chong (གྲོང) – maja, küla, linn
  • chongco (གྲོང་ཚོ) – küla
  • chongkyêr (གྲོང་ཁྱེར) – linn
  • co (མཚོ) – järv
  • da (མདའ) – oru alumine osa
  • dêng (སྟེང) – (millegi) peal
  • do (མདོ) – oru alumine osa; ületuskoht
  • do (རྡོ) – kivi
  • doi (སྟོད) – ülem-
  • dong (གདོང) – nägu, (millegi) ees
  • dün (བདུན) – seitse
  • gang (སྒང) – kõrgem koht, tipp, mäeahelik
  • gar (དཀར) – valge
  • gar (སྒར) – laager
  • go (སྒོ) – värav, uks
  • goinba (དགོན་པ) – klooster
  • günsa (དགུན་ས) – talvituspaik
  • gyi (སྐྱིད) – õnnelik
  • gyi (དཀྱིལ) – keskus, kesk-
  • jag (ལྕགས) – raud, metall
  • kanbab (ཁ་འབབ) – sadanud lumi; jõgi
  • kang (ཁང) – maja, hoone
  • kangri (གངས་རི) – (lumetipuga) mägi
  • kar (མཁར) – kindlus
  • kongma (གོང་མ) – kõrgem
  • kug (ཁུག) – nurk, suu
  • (ཁུལ) – ringkond
  • kyagrom (འཁྱག་རོམ, འཁྱགས་རོམ) – liustik
  • la (ལ) – kuru
  • lam (ལམ) – rada, tee
  • lhai (ལྷས) – karjamaa, koppel
  • lhakang (ལྷ་ཁང) – tempel
  • lho (ལྷོ) – lõuna-
  • ling (གླིང) – saar; suur klooster
  • mai (སྨད) – alam-
  • mar (དམར) – punane
  • nag (ནག) – must
  • nai (གནས) – koht, elupaik
  • nam (གནམ) – taevas
  • ngo (སྔོ), ngoin, ngoinbo (སྔོན་པོ) – sinine
  • nub (ནུབ) – lääne-
  • nyi (གཉིས) – kaks
  • nyiba (གཉིས་པ) – teine
  • nying (རྙིང) – vana
  • ogma (འོག་མ) – alam-; alus
  • par, bar (བར) – (millegi) vahel, vahe-
  • pozhang (ཕོ་བྲང) – loss, palee
  • pu (ཕུ) – oru ülemine osa
  • qang, jang (བྱང) – põhja-
  • qên (ཆེན) – suur
  • qoidên (མཆོད་རྟེན) – stuupa, pagood
  • qu (ཆུ) – jõgi, vesi
  • qucain (ཆུ་ཚན) – kuumaveeallikas
  • qumig (ཆུ་མིག) – allikas
  • qung (ཆུང) – väike
  • ra (རྭ) – sarv, mäetipp
  • ri (རི) – mägi
  • ri’gyü (རི་རྒྱུད) – mäeahelik
  • rong (རོང) – kitsas kuru, kanjon
  • sar (གསར) – uus
  • sênggê (སེང་གེ) – lõvi
  • sêr (གསེར) – kuld
  • sib (སྲིབ) – tume
  • sum (གསུམ) – kolm
  • tang (ཐང) – tasandik
  • tangbo (དང་པོ) – esimene
  • , tiu (དེའུ) – küngas
  • ti (མཐིལ) – kesk-
  • to (མཐོ) – kõrge
  • tog (ཐོག) – ülem-
  • (དབུས) – keskus, keskmine
  • xang (ཤང) – vald (< hiina 乡 xiang)
  • xar (ཤར) – ida-
  • xi (བཞི) – neli
  • xing (ཞིང) – maa, provints
  • xoi (ཤོད) – alumine osa, põhi
  • xoi (ཞོལ) – alam-
  • xung (གཞུང) – (jõe) kulg
  • yarsa (དབྱར་ས) – suvituspaik
  • (ཡུལ) – maa, piirkond
  • yumco (གཡུ་མཚོ) – türkiisjärv
  • zangbo (གཙང་པོ) – suur jõgi
  • (རྩེ) – tipp
  • zhaxi (བཀྲ་ཤིས) – heaendeline, edukas
  • zhog (འབྲོག) – mägikarjamaa, nomaadilaagrid
  • zong (རྫོང) – maakond

Kirjandus

  • Peeter Päll, Maailma kohanimed. Tallinn 1999, lk 617–618.
  • Tibetan name. – Wikipedia.org (vaadatud 13.12.2021).
Anna tagasisidet