Tšetšeeni nimed

Kaukaasia hõimkonna nahhi keelkonda kuuluv tšetšeeni keel (нохчийн мотт noxçiyŋ mott) on Tšetšeenia ametikeel (koos vene keelega) ja üks Dagestani ametikeeltest.

Kirjutus

Tšetšeeni keel kasutab ametlikult kürillilist kirja. Tšetšeeni tähestik (sulgudes ladinakirjaline vaste):

Tähed Ё, Щ, Ы tšetseeni omasõnades ei esine. Nagu mitmes muus Kaukaasia keele tähestikus, ei ole tšetšeenidel vene tähestikku mittekuuluvaid tähti, kõik puuduvad häälikud on tähistatud täheühenditega (аь = ä, кх = q jne). Ainus lisatäht on Ӏ ehk palotška ehk sõna-sõnalt pulgake, mis kujult langeb kokku ladina suure I-ga, ent on arvutis siiski omaette koodiga. Igapäevatekstides asendatakse palotška sageli 1-ga, nt к1арк1ар (= кӀаркӀар). Kürillilist kirja kasutatakse 1938. aastast, varem oli tšetšeeni keeles kasutusel ladina kiri, aastani 1925 araabia kiri. Teine katse ladina tähestikule üle minna tehti 1992. a, kui iseseisvusele pürgiva Tšetšeenia (Itškeeria) parlament kuulutas ladina kirja ametlikuks. Kuigi see juurduda õieti ei jõudnudki, on 1992. a tähestik muutunud rahvusvaheliselt enim kasutatavaks viisiks tšetšeeni nimede edasiandmisel, mh on selle heaks kiitnud USA ja Briti kohanimekomiteed. Kolmas ladina tähestiku versioon tekkis 2011. a, kui iseseisvusmeelsed tšetšeeni pagulased Euroopas leppisid kokku uues ladinatähelises kirjaviisis, milles lisamärgid puuduvad^[1]. Nende kolme kirjaviisi erinevusi illustreerib järgmine tšetšeeni kohanimede tabel.

1992	1925	2011	Vene nimi
Bjaçiŋ-Yurt	Byačiꞑ-Jurt	Bjachin-Yurt	Batši-Jurt
Ċeŋ Vedana	Cheꞑ Vedana	C’een Wedana	Tsa-Vedeno
Çüyriŋ-Evl	Čüjriꞑ-Evl	Chuerin-Ewl	Tširi-Jurt
Ç̇äntiyŋ-Yurt	Čhäntijꞑ-Jurt	Ch’aentiin-Yurt	Pravoberežnoje
Gümse	Gümse	Gymse	Gudermess
Noxç-Kiela	Noxč-Kiela	Nohch-Kiela	Nohtši-Keloi
Sölƶa-Ġala	Sölža-Ghala	Soelzha-Ghaala	Groznõi
Şela	Šela	She(e)la	Šali
Theẋa-Marta	Thex̌a-Marta	T’eexa-Marta	Atšhoi-Martan
Xeŋ-Qälla	Xeꞑ-Qälla	Khen-Qhaella	Hankala
Ẋalxa-Marta	X̌alxa-Marta	Xalha-Marta	Uruss-Martan
Ƶänçie	Žänčie	Zhaenchie	Džentšu

2011. aasta kirjaviis on täpsem kui kürilliline kirjaviis, selles eristatakse ka mitme täishääliku pikkust.

Praktilised lihtsustused

Tavaliselt sõna lõpus esineva tähe ŋ n-ö õige kood ei ole teada, siin kasutatu (16nd-koodiga 014B) on kõige enam levinud, samahästi võib see täht olla ᶇ (1D87), mis vastab väliselt kõige rohkem omaaegses fondis kujutatule, või ꞑ (A791). Kuivõrd kirillitsas seda tähte tavalisest n-ist ei eristata ja selle olemasolu on enamasti tuletatav grammatilise seose põhjal (nimedes on see omastava käände tunnus), sobib väljaspool dokumente ja teatmeteoseid see täht asendada tavalise n-iga, nt Nikhiŋ-Xitha → Nikhin-Xitha.

Hääldus

Tšetšeeni nimedes on rõhk tavaliselt esimesel silbil. 1992. a tähestik on mõnevõrra türgimõjuline (vrd nt ç, ş, y), ent säilitab ka varasema ladina tähestiku jooni, nt kh, ph, th ei märgi mitte hõngatud (aspireeritud) häälikuid, vaid vastupidi, Kaukaasia keeltele omaseid, kuivalt kõlavaid sulghäälikuid (ejektiive), mille hääldamisel moodustatakse samaaegselt kõris sulg. Kolme hääliku puhul eristab ejektiivset häälikut tavalisest ülapunkt (c – ċ, ç – ç̇, q – q̇).

Tabeli näidete häälduses on märgitud täishääliku pikkust, kui see on teada.

Tähed	Hääldus	Näited
c	[ts]	Cociŋ-Evl [ts·otsi(n)-eul]
ċ	[ts]	Ċeŋ Vedana [tsee(n) w·edana]
ç	[tš]	Çeçana [tš·etšana]
ç̇	[tš]	Ç̇änki-Yurt [tš·änki-jurt]
ġ	[g]	Eġaştha [·egašta]
– iy	[ii]	Iypne [·iipne]
j	neeluhäälik, mille võib hääldamata jätta	Jass [ass], Bjaçiŋ-Yurt [b·atši(n)-jurt]
kh	[k]	Xidiŋ-Khotar [h·idi(n)-k·ootar]
ᶇ	eelneva täishääliku ninahääldus	Baloyŋ lam [b·aloi(n) lam]
ph	[p]	(nimedes harv)
q	[k]	Äqqa [·äkka]
q̇	[k]	Duq̇a-Theẋie [d·uka-t·ehhie]
ş	[š]	Eşolxot [·ešolhot]
th	[t]	Thüyliyŋ lam [t·üülii(n) lam]
– üy	[üü]	Çüyriŋ-Evl [tš·üüri(n)-eul]
v	[w] ~ [u]	Vedana [w·edana], Evtara [·eutara]
x	[h(h)]	Olxazar-Khotar [·olhazar-k·ootar], Exa-Borzie [·ehha-b·orzie]
ẋ	[h(h)]	Theẋa-Marta [t·eehha-m·arta]
y	[j] ~ [i]	Yässi [j·ässi], Djay [dai]
ƶ	[ž]	Sölƶa-Ġala [s·ölža-g·aala]
ə	kõrisulg [ʔ]	Khobuə lam [k·obu’ lam]

Tähtede täpsemat hääldust (IPA märkidega) vt teisendustabelist.

Isikunimed

Tšetšeenid Venemaal on dokumentides kirjas Vene ametliku isikunimemalli eesnimi + isanimi + perekonnanimi (või perekonnanimi + eesnimi + isanimi) kohaselt ja vene keeles, nt Ибрагимов Усман Ахмедович (M), Ахматова Марьям Магометовна (N). Rahvalik isikunimemall on isanimi omastavas käändes + eesnimi, nt Ẋamidaŋ Vaxa (Ẋamidi /poeg/ Vaxa).

Tšetšeeni eesnimed võib päritolult jagada kolme suurde rühma: 1) tšetšeeni omanimed, 2) araabia ja pärsia laenud, 3) vene ja rahvusvahelised laenud. Omanimede hulgas on looma- ja linnuriigile viitavaid (Borz ‘hunt’, Leça ‘kotkas’, Çovka ‘hakk’, Qoqa ‘tuvi’), samuti rahvanimetustega seotuid (Järbi ‘araablane’, Noġiy ‘nogailane’). Iseloomulikumad omanimed on meestel veel Dika ‘hea’, Vaxa ‘ela’, naistel Deşi ‘kuld’, Deti ‘hõbe’, Yaxa ‘ela’, Zezag ‘õis’, Ƶovhar ‘pärl’. Valdav osa nimevarast on laenatud araabia, pärsia ja turgi keeltest, nt mehenimed Aẋmad, Jela (< Ali), Jumar (< Omar), Maẋmud, Säjid, Yaq̇ub, naisenimed Amanat, Jayşat, Layla, Pethimat, Zelixa. Neil nimedel on sageli variante, nt Bekmarza ~ Bekmirza ~ Bekmurza.

Perekonnanimed tekkisid tšetšeenidel pärast 1870. aastaid vene malli kohaselt ov/ev-lõppudega. Nimed moodustati tavaliselt perekonnapea, harvemini sugukonna nimest (viimase näiteid: Dişniyev, Gunoyev, Merƶoyev, Terloyev). 1990. aastatel tehti katset kasutusele võtta tšetšeeni oma perekonnanimevorm lõpuga –ġer ‘(mingi) suguvõsa liige’, nt Dudiġer (Dudayev), Moẋmadġer (Magomadov).

Tšetšeeni nimed eri allikates varieeruvad, nagu nähtub järgmisest loendist (khant ‘poeg’, voj ‘poeg’).

Vene nimi	Tšetšeeni nimi
Джохар Мусаевич Дудаев	Dudaġeraŋ Musaŋ Ƶovhar ~ Dudiŋ Musa-khant Dƶoxar
Зелимхан Абдулмуслимович Яндарбиев	Yandarbiġeraŋ Jabdul-Muslimaŋ Zelimxa
Аслан Алиевич Масхадов	Masxadiŋ Jeliŋ voj Aslan (Xalid)
Абдул-Халим Абусаламович Садулаев	Saduliŋ Abusalamiŋ khant Jabdul-Ẋalim
Ахмед Халидович Закаев	Zaki Xalidaŋ voj Aẋmad

2011. a kirjaviisis: Dudaayev Zhawh’ar, Maskhaadov Aslaan, Zakaayev Axmad.

Kohanimed

Tšetšeenia ala kohta käivad eksonüümid: Itškeeria (Içkeri ~ Noxçiyçö ~ Noxçiyŋ moxk), Tšetšeenia (Noxçiyçö). Ajalooliselt on Tšetšeeniat jagatud kaheks: Suur-Tšetšeenia (Goita või Arguni jõe idakallas, keskus Šali, Noxçiyŋ moxk) ja Väike-Tšetšeenia (Goita või Arguni jõe läänekallas, keskus Gehhi, Gix çö). Itškeeria on algselt olnud piirkond Tšetšeenia kaguosas Vedeno ümbruses, mida on peetud tšetšeenide asuala tuumikuks. 1994. aastast kasutati seda nime iseseisvusele pürgiva Tšetšeenia põhinimena (Itškeeria Tšetšeeni Vabariik, vene Чеченская Республика Ичкерия, tšetšeeni Noxçiyŋ Respublika Noxçiyçö ~ Noxçiyŋ Paçẋalq Noxçiyçö ~ Noxçiyŋ Paçẋalq Içkeri ~ Noxçiyŋ Respublika Içkeri ~ Noxçiyŋ Içkeri Respublika).

Tšetšeenia rajooni(keskuse)d ja rajooni õigustega linnad (sulgudes tšetšeeni nimi, K = keskus): Argun (Ustrada-Ġala, linn), Atšhoi-Martan (Theẋa-Marta), Groznõi (Sölƶa-Ġala, linn), Groznõi rajoon (Sölƶa-Ġaliŋ khoşt, K: Tolstoi-Jurt /Devkar-Evla/), Gudermess (Gümse, linn ja rajoon), Itum-Kale (Iton-Qälla), Kurtšaloi (Kurçaloy-Ġala), Nadteretšnõi rajoon (Terkaŋ khoşt, K: Znamenskoje /Ç̇ulga-Yurt/), Naurskaja (Novr-Ġala), Nožai-Jurt (Naƶiŋ-Yurt), Sernovodskaja (Ena-Xişka), Šali (Şela), Šara rajoon (Şaroyŋ khoşt, K: Himoi /Hima/), Šatoi (Şüyta), Šelkovskaja (Şelkovski), Uruss-Martan (Ẋalxa-Marta), Vedeno (Vedana).

Kohanimeosiste sõnastik (kohanimedes sagedamini esinevad sõnad jm osised; kui sõnas on pikki täishäälikuid, siis see on näidatud sõna järel nurksulgudes):

• ataġa [aataġa] (атагӀа) – org
• axk (ахк) – kuristik; mägijõgi
• berd (берд) – kallas, järsak
• bjov (бӀов) – torn (Tšetšeenia mägedes)
• borz (борз) – hunt
• ċeŋ [ċeeŋ] (цӀен) – punane
• çu (чу) – (millegi) sisse
• –çö [-çöö] (-чоь) – maa
• ç̇aƶ (чӀаж) – uhtorg
• deẋa [deeẋa] (дехьа) – tagumine, sealpoolne
• erk (эрк) (murd.) → axk
• evla (эвла) – auul, küla
• ġala [ġaala] (гӀала) – linn
• ġalġayŋ (гӀалгӀайн) – inguši
• ġayre [ġayree] (гӀайре) – saar
• hord (хӀорд) – meri
• irzu [irzuu] (ирзу) – raadatud maa, alemaa
• jam (Ӏам) – järv; soo
• järƶa (Ӏаьржа) – must
• kerla (керла) – uus
• khayŋ (кӀайн) – valge
• khel (кӀел) – (millegi) alla
• khoşt (кӀошт) – rajoon
• khotar [khootar] (кӀотар) – (väike) küla (< vene hutor)
• korta (корта) – pea
• lam (лам), mitmus lämnaş (лаьмнаш) – mägi, mäed
• laqa (лакха) – ülem-
• laxa (лаха) – alam-
• moxk (мохк), mitmus mexkaş (мехкаш) – maa, riik
• neq̇ (некъ) – tee
• noxçiyŋ (нохчийн) – tšetšeeni
• otar (отар) (murd.) → khotar
• örsiyŋ (оьрсийн) – vene
• raġ (рагӀ) – (madal) mäeahelik
• seẋa [seeẋa] (сехьа) – siia, siiapoole
• the (тӀе) – (millegi) peale
• theẋa [theeẋa] (тӀехьа) – (millegi) taga
• tişa (тиша) – vana
• xi (хи) – vesi, jõgi
• ẋalxa (хьалха) – (millegi) ees
• yoqqa (йоккха) – vana (murd?)
• yuq̇ (юкъ) – vahe, keskosa
• yuq̇q̇era [yuq̇q̇eera] (юккъера) – keskmine, kesk-
• yurt (юрт) – asula, küla
• yuxxe [yuxxee] (юххе) – lähedal, kõrval
• ƶima (жима) – noor; väike

Vt ka

• tšetšeeni vastavustabel ja eri kirjaviiside teisendustabel

Kirjandus

• Справочник личных имен народов РСФСР. Изд. 3-е, исправленное. Москва: “Русский язык” 1987, с. 364–382.
• Чеченские фамилии; Чеченское имя. – ru.wikipedia.org (vaadatud 27.08.2022).

Märkused

• [1] Чеченский язык – достояние нации. – Chechen-Press, 27.03.2012 (vaadatud 28.08.2022).

Anna tagasisidet