Tuletusliite valik

Eesti keele liited võimaldavad luua tuletisi eri tähenduste väljendamiseks. Nt nimisõnaliidetega saab luua teo-, tegija-, vahendi-, rühma- jm nimetusi, neist nt tegijanimetusi saab moodustada tegusõnatüvest ja-liitega ja nimisõnatüvest lane-liitega.

Võrdseid variante

Võrdsete, st samatähenduslike variantidena käibivad eri liidete abil (sh oma- ja võõrliitega) moodustatud tuletised, nt:

• nimisõnad norrakas ja norralane, järvakas ja järvalane, sõbranna ja sõbratar, nimestik ja nimistu, mõtisklus ja mõtiskelu, plätserdis ja plätserdus, liigitelu ja liigitus, epigoonlus ja epigonism, homonüümia ja homonüümsus, eruditsioon ja erudeeritus, kommentaator ja kommenteerija, okupant ja okupeerija, intrigant, intrigaan ja intriigitseja, benediktiin ja benediktlane;
• omadussõnad eestilik ja eestiline, pahkjas ja pahklik, spiraaljas ja spiraalne, analoogiline ja analoogne, komfortaabel ja komfortne;
• tegusõnad jaotuma ja jagunema, kalgenduma ja kalgenema, leemetama ja leemendama, lõunatama ja lõunastama, hirnahtama ja hirnatama, imestelema ja imestlema, sõbrustama ja sõbrutsema, islamiseerima ja islamistama;
• määrsõnad kiirelt ja kiiresti, kohastikku ja kohakuti, ebalemisi ja ebalevalt.

Probleemseid variante

Autorsus ja autorlus. Konkreetset seisundit on peetud sobivamaks märkida sus-tuletisega, kuid lus-tuletiste (vanemlus, sponsorlus) eeskujul sobib ka autorlus.

Liikmesuse kõrval saab kasutada ka liikmelisust. Kuna liikmesuse puhul on nähtud seost sõnaga liige ja liikmelisuse puhul sõnaga liikmeline, on varem eelistatud liikmeks olekut väljendada sus-tuletisega. Võimalik, et liikmelisuse kasutust on mõjutanud ka teised lisus-lõpulised tuletised (nagu nt kalorsuse kõrval käibib kalorilisus).

Oma- ja võõrliide

Sobivad nii oma- kui ka võõrliitega variandid eksamineerija ja eksaminaator, masseerija ja massöör, graveerija ja gravöör, eksportija ja eksportöör, importija ja importöör. Varem on nende paaride puhul eelistatud omaliitega tegijanime.

Arvutiseerima ja arvutistama. Kuna omatüvega käib kokku omaliide, on sobivam tuletis arvutistama.

Võõrliiteliste eeri-tegusõnade kõrval käibivad otsetuletised: riskeerima ja riskima, aktsepteerima ja aktseptima, katalogiseerima ja kataloogima. Varem on mõnel juhul (nt sortima, normima) eelistatud otsetuletisi eeri-sõnadele (sorteerima, normeerima).

Enesekohasuse näitamine

Sisult enesekohaste tegusõnade kostma ‘kuulda olema’, pleekima, säilima ja ühtima kõrval on võimalikud ka enesekohasust u-liitega rõhutavad kostuma, pleekuma, säiluma ja ühtuma.

Samaviisi käibib mõne ne-liitelise muutumistegusõna kõrval samatüvelise põhjustamistegusõna u-tuletis, nt jagunema ja (jaotama >) jaotuma, tervenema ja (tervistama >) tervistuma, kalgenema ja (kalgendama >) kalgenduma, lisanema ja (lisandama >) lisanduma. Võrdsena käibivad ka kohanema ja kohanduma, lahenema ja lahenduma, lamenema ja lamenduma, peenenema ja peenenduma, varem on neist eelistatud ne-tegusõnu.

Kirjandus

• Reet Kasik, Sõnamoodustus. Eesti keele varamu I. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2015.

Anna tagasisidet