Altai keelkonna turgi keelte oguusi keelerühma kuuluv türkmeeni keel (türkmen dili) on Türkmenistani ametikeel.
Kirjutus
Türkmeeni keel kasutab 1993. aastast ladina kirja, milles on lisamärkidega tähti. Türkmeeni tähestik 1999. a versioonis:
A a, B b, Ç ç, D d, E e, Ä ä, F f, G g, H h, I i, J j, Ž ž, K k, L l, M m, N n, Ň ň, O o Ö ö, P p, R r, S s, Ş ş, T t, U u, Ü ü, W w, Y y, Ý ý, Z z.
Algne, 1993. a tähestik sisaldas rahasümboleid ning muid ebaharilikke märke: Ñ ñ (= ň), $ ¢ (= ş), ¥ ÿ (= ý), £ ſ (= ž). Varem kasutas türkmeeni keel kürillilist kirja ehk kirillitsat (1940–1993, kirillitsa ja ladina tähtede vastavusi vt tabelist), ladina kirja (1928–1940) ja enne seda araabia kirja. Türkmeeni keelt Iraanis pannakse endiselt kirja araabia kirjas.
Eesti tekstis kirjutatakse türkmeeni nimesid nende ladinakirjalisel muutmata kujul koos kõigi lisamärkidega.
Hääldus
Lühidalt
Rõhk on sõna viimasel silbil, kusjuures silpide loendamisel ei arvata kaasa vene päritolu perekonnanimeliidet –ow(a), –ew(a).
Pikemalt
| Tähed | Hääldus | Näited |
|---|---|---|
| ç | [tš] | Çarşaňňy [tšaršaŋŋ·õ], Köneürgenç [köneürg·entš], Üçajy [ütšadž·õ] |
| j | [dž] | Jeýhun [džeih·un], Gazanjyk [gaðandž·õk] |
| ň | [ŋ] | Gaňňaly [gaŋŋal·õ] |
| s | [θ] | Sakar [θak·ar], Gyzylsuv [gõðõlθ·uv], Nefes [nef·eθ] |
| ş | [š] | Aşgabat [ašgab·at], Şatlyk [šatl·õk] |
| w | [w] | Wekilbazar [wekilbað·ar], Guwlymaýak [guwlõmaj·ak] |
| y | [õ] | Ýylanly [jõlanl·õ], Atamyrat [atamõr·at] |
| ý | [j] ~ [i] | Ýaşlyk [jašl·õk], Amyderýa [amõderj·a], Leýli [leil·i] |
| z | [ð] | Zähmet [ðähm·et], Hojambaz [hodžamb·að] |
Isikunimed
Türkmeeni ametlik isikunimemall on eesnimi + [isanimi] + perekonnanimi. Nt mehenimi Saparmyrat Ataýewich Nyýazow, naisenimi Mährijemal Mekandurdyýewna Mämmedowa. Isanime, mis moodustatakse vene lõppudega, kasutatakse vaid väga ametlikes dokumentides, igapäevakäibes on ees- ja perekonnanimi.
Sagedaimad eesnimed on andmebaasi Forebears andmeil meestel Arslan, Merdan, Batyr, Maksat, Mekan, Begenç, naistel Selbi, Aýna, Leýli, Jennet.
Perekonnanimed on moodustatud vene lõppudega –ow(a), –ew(a), nt Altyýew, Berdimuhamedow, Gylyjow, Meredow, Öwezow, Purçekow, Şamyradow, Toýlyýew.
Kohanimed
Türkmenistani ala kohta käivad eksonüümid: Amudarja (jõgi, Amyderýa), Karakum (Garagum), Turaani madalik (Turan pesligi), Türkmeeni laht (Türkmen aýlagy), Üňüzi-tagune Karakum (Üňüzden aňyrdaky Garagum).
Türkmenistanis on palju kohti ümber nimetatud riigijuhtide vm isikute järgi, nt Krasnovodsk → Türkmenbaşy (‘türkmeeni pea’, varasema riigijuhi Saparmyrat Nyýazowi tiitel), Oktjabrsk → Saparmyrat Türkmenbaşy adyndaky, imeni Tšapajeva → Nyýazow adyndaky. Et varasemad juhid satuvad tagantjärele sageli peaaegu põlu alla, ei pruugi need ümbernimetamised püsivad olla; kahtluse korral tuleks uuematest allikatest üle kontrollida.
Vt ka
Kirjandus
- Tiiu Erelt, Olev Jõgi, Ain Kaalep, Artur Laast, Harald Rajamets, Henn Saari, Ly Seppel, Haljand Udam, Uno Ussisoo, Nimekirjutusraamat. Tallinn: Valgus 1993, lk 300–301.
- Turkmen alphabet. – Wikipedia.org (vaadatud 06.10.2021).
- Turkmen language, alphabets and pronunciation. – Omniglot.com (vaadatud 06.10.2021).