Lühidalt
Tuletises võib alustüvi jääda samaks või muutuda.
Pikemalt
Tuletisi saab luua nii käänd-, pöörd- kui ka muutumatute sõnade põhjal, samuti kinnistüvedest ja nimedest. Tuletusaluseks saavad olla oma- ja võõrtüved. Omatüvega sobib paremini omaliide, võõrtüvega nii võõr- kui ka omaliide.
Tuletustüve võib anda
- käändsõna, sh nimisõna: look >
look/le-ma, füüsika >füüsika/line, omadussõna: tore>tore/dus, asesõna: ise >ise/kas, arvsõna: kuus : kuue >kuue/kesi - tegusõna: teeni-ma >
teeni/nda-ma, registreeri-ma >registreeri/ng - muutumatu sõna: ajuti >
ajuti/ne, vastastikku >vastastikk/us, umbe >umb/u-ma - kinnistüvi: liht->
liht/ne, vaeg- >vaeg/ur, üli- >üli/sta-ma - nimi: Tammsaare >
tammsaare/lik, London >london/lane
Alussõna on struktuurilt lihtsõna: vale > vale/sti, liitsõna: au+tasu > autasu/sta-ma või tuletis: is/ik > isik/lik.
Tuletise moodustamisel mõjutab tuletusliide tüve vormi ja ka vastupidi: tüvi mõjutab liidet, nt täishäälikuga lõppeva tüve korral rakendub us-liite asemel selle kaashäälikualguline variant (-dus, –sus), nt kena+dus > kena/dus.
Tüvi võib tuletamisel muutuda sobivavormiliseks. Nt lüheneda: puhasta-ma > puhast/i, valge > valg/us, põika-ma > põik/le-ma; pikeneda: töötaja > töötajas/kond, liikmes/kond. Mõnikord muutub alustüve vokaal, nt kauba > kaubi/tse-ma.
Ka võib nõrgeneda tuletustüve – kolmandavältelise alussõna – välde: kõrge (III v) > kõrge/ne-ma (II v), sööbi-ma > söövitama, joobu-ma > joov/e, peegel > peegel/da-ma. Nõrgeneda võib ka alustüve liite välde, nt -stikku > –stiku/ne: vastastikku > vastastikune, järjestikku > järjestikune.
Variandid
Osast tuletistest on võimalik nii III- kui ka II-välteline variant, nt kõrgustik, joomarlus, naabritar, jäänu, andekas, maitsetu, hoogus, taidurlik, kaunike, leeliseline. Õigekeelsuse mõttes on probleemiks sõnad, kus välte nõrgenemine kajastuks ka kirjapildis. Nt mõttekas – mõtekas, mõttetu – mõtetu, võttestik – võtestik.
Kohanimetuletiste hulgas on paare, kus ühel paarikul on alustüvi lühenemata ja teisel lühenenud: rakverelane ja rakverlane, haapsalulane ja haapsallane, peterburilane ja peterburlane.
Tüve pikkuselt varieeruvad kõlblik ja kõlbulik. lik-liide on üks väheseid omadussõnaliiteid, mis liitub ka tegusõnatüvele. Kahesilbilise kolmandavältelise vokaaltüvega alusverb lüheneb ühesilbiliseks tuletustüveks: kaeba-ma > kaeblik, taipa-ma > taiplik, kõlba-ma > kõlblik. Reeglipärase tuletuskäiguga tuletise kõlblik kõrval on levinud ja nüüd aktsepteeritud ka pikem murdetaustaga kõlbulik. Vastanduse näitamisel sobib sõnaga kõlbmatu paremini paari kõlblik, nt kasutuskõlbmatu ja kasutuskõlblik, sõidukõlbmatu ja sõidukõlblik.
Ka tuletiste kohustuslane ja kohuslane puhul varieerub tüve pikkus. Kui üldkeelses tarvituses saab neid vaheldada, nt käibemaksukohustuslane ja käibemaksukohuslane, siis erialases kasutuses on pikemad variandid täpsemad: kaitseväekohustus > kaitseväekohustuslane, aruandekohustus > aruandekohustuslane, vrd kaitseväekohuslane < kaitseväekohus, aruandekohuslane < aruandekohus.
Tüvevokaalilt erinevad nt ti-määrsõnade paarid kolmiti ja kolmeti, hetkiti ja hetketi, inimesiti ja inimeseti, kevaditi ja kevadeti.
Kirjandus
- Reet Kasik, Sõnamoodustus. Eesti keele varamu I. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2015.