Üritustel on kas nimetused, pealkirjad või nimed.

Ürituste nimetused

Üritusele võib nimetuse anda 1) eesmärk (mälestuskontsert, meistrivõistlused, valikturniir), 2) aineala (maamess, südamenädal, kalalaat, õudus- ja fantaasiafilmide festival), 3) osavõtjaskond (tudengipäevad, teadlaste öö, täiskasvanud õppija nädal, meeste tantsupidu), 4) ulatus (üldlaulupidu, üle-eestiline ettevõtlusnädal, soome-ugri rahvaste maailmakongress), 5) toimumise aeg (kevadnäitus, emadepäeva kontsert, jüriöö jooks, mardilaat) või 6) koht (rannajooks, vanalinna päevad) vms. Osal üritustel on kujundlikud liigisõnad, nt Tallinna päev pro Tallinnale linnaõiguse andmise päeva üritused, merekultuuriaasta pro aastat hõlmav mereteemaliste ürituste sari.

Ürituste nimetused kirjutatakse väikese algustähega (v.a neis nimetustes sisalduvad nimed): laulupidu, olümpiamängud, Rio de Janeiro suveolümpiamängud, Euroopa meistrivõistlused, kergejõustiku maailmameistrivõistlused, maijooks, sügisjooks, Jüri Jaansoni kahe silla jooks, Tartu maraton, Muhu väina regatt, Saaremaa ooperipäevad, Tallinna vanalinna päevad, hansapäevad, XIV Maidla valla päev, Pärnu kohvikute nädal, Viljandi pärimusmuusika festival, arvamusfestival, juhtimiskonverents, leiutiste õiguskaitse seminar, perearstide infopäev, Eesti Vabariigi 100. aastapäeva kontsertaktus, riigikogu ~ Riigikogu XII koosseisu IX istungjärk, Lüübnitsa sibula- ja kalalaat, hea teeninduse kuu, lahtiste uste päev.

Nimetuse osade järjestus

Ürituse järjekorranumber pannakse harilikult ürituse nimetuses kõige ette, selle järel tulevad ürituse ulatust või toimumiskohta näitavad sõnad: XVI sisekergejõustiku maailmameistrivõistlused, 58. Georg Lurichi mälestusvõistlused Kreeka-Rooma maadluses, XXIX rahvusvaheline Pärnu dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festival, 25. rahvusvaheline turismimess „Tourest 2016“, 23. rahvusvaheline filosoofiaolümpiaad.

Üritusenimed

Üritusenimedes kirjutatakse iga sõna suure algustähega, liigisõna (festival, turniir, võistlus, konverents, sümpoosion, näitus jm) väikesega: Eurovisioni lauluvõistlus, Birgitta festival, Pimedate Ööde filmifestival, festival Augustiunetus, rahvusvaheline kirjandusfestival Prima Vista, üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus, Erna retk, kaitseväe suurõppused Kevadtorm ja Siil, matemaatikavõistlus Känguru, Rukkilillemängud, Teemantliiga (kergejõustikuvõistluste sari), haridus- ja infomess Intellektika, noorte infomess Teeviit, noortekonverents Lahe Koolipäev.

  • Märkus. Kui üritusest on tehtud tele- või raadiosaade, kirjutatakse seda pealkirjana nagu muidki saateid või saatesarju: noorte teadusvõistluse saatesari „Rakett 69“, äriideede konkursi saatesari „Ajujaht“.

Ürituste pealkirjad

Ürituste pealkirjad kirjutatakse jutumärkides esisuurtähega: talgupäev „Teeme ära“, reid „Kõik puhuvad“, kampaania „Märka inimest, mitte haigust“, muuseumiöö „Öös on laineid“, roheliste rattaretk „Kuidas elad, Põltsamaa?“, XXVI laulu- ja XIX tantsupidu 2014 „Aja puudutus. Puudutuse aeg“, XXII noorte laulu- ja tantsupidu 2017 „Mina jään“, kontsert „Renessansist Beethovenini“, näitus „Mood ja külm sõda“, konkursid „Kodu kauniks 2017“ ja „Eesti laul 2017“, seminar „Mida Juhan loob, seda Juku kopeerib“, rahvusvaheline Lennart Mere konverents „Uus normaalsus“.

Kirjandus

  • Eesti keele grammatika I. Häälikuõpetus ja ortograafia. 2. vihik. Koostanud Paul Ariste, Arnold Kask (juhendaja), Aino Kiindok, Gerda Laugaste. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1964, lk 155–157.
  • Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Viies, täiendatud trükk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 34–35.
  • Maire Raadik, Lugu „ärakaotatud“ jutumärkidest. – Keelenõuanne soovitab 4. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008, lk 171–173.

Anna tagasisidet