Uued kirjad maailmas

Sisukord

Ladina kiri on maailmas küll domineeriv, ent ka tänapäeval tekib juurde uusi kirju ehk kirjasüsteeme. Selleks on mitmeid põhjusi, peamine on soov tugevdada oma identiteeti.

Maailmas on laias laastus kaks piirkonda, kus kirjade loomine näib olevat moes. Üks neist on India, mille puhul juba algne seis soosis mitmekirjalisust – sanskriti põhjal kasutusele tulnud devanaagari kiri on küll levinuim (seda kasutatakse hindi, marathi, nepali jt keelte kirjapanekuks), aga paljudel suure kõnelejate arvuga keeltel on oma kiri, nt bengali, kannada, malajalami, oria, tamili, telugu. Siis võib tõesti tekkida väiksematel rahvastel ka tunne, et nemadki vääriksid oma kirja.

Aafrika kirjad

Teine selline piirkond on üllatuslikult Aafrika ja siingi näib tagant tõukavat oma identiteedi vajadus. Nagu on kirjeldatud nkoo kirja puhul, oli selle looja Solomana Kanté jaoks liikumapanev tegur talle kättesattunud raamat, mille autor liibanonlane Kamel Mrowa avaldas arvamust, et Aafrika keeli on võimatu kirja panna, sest need olevat nagu linnu sirin. Võib-olla just seetõttu on nkoo kirjasüsteem nii täpne ja range, sest näiteks ladina kirjas ei märgi paljud keeled silbitoone, kuna need on konteksti põhjal enamasti äraarvatavad. Nkoo kirjas on see kohustuslik.

Aafrikas on muidugi vanast ajast kasutusel araabia ja etioopia kiri, kuid varem on nende kõrval mainimist leidnud vaid vähesed kirjad, nt vai kiri Libeerias, mille juured lähevad tagasi 19. sajandi algupoolde. Teisi kirju dateeritakse kas 19.–20. sajandi vahetusega, 1930. aastatega, 1960. aastatega või siis üsna hiljutise ajaga (lisas esitatud loendis on uusim 2022, ent mõnedki süsteemid on teadaolevalt veel töös).

Nagu öeldud, on üks tagamõte uute kirjade loomisel olnud soov tugevdada oma identiteeti, näidata, et kirjakeele tekkeloos on oma osa ka vanadel märkidel, mida teatud asjade märkimiseks kasutati. Mõnedki uued kirjad tuginevad rahva seas varem kasutusel olnud märkidele.

Ei puudu Aafrika kirjade seas ka n-ö ilmutuslikud kirjad. Üks sellistest on medefaidrini keel ja kiri, mille lasksid käiku Nigeerias ibibio keelt kasutavas Obɛri Ɔkaimɛ kirikus selle vaimulikud Michael Ukpong ja Akpan Akpan Udofia, kes väitsid, et Püha Vaim ilmutas end neile selles keeles ja nemad on lihtsalt selle üleskirjutajad. Keele kirjeldus sai lõpliku kuju 1936. aastal ja selle järgijad asutasid kooli, kus seda keelt ja kirja õpetati. Briti koloniaalvõimud sulgesid kooli samal aastal, kuid kirja kasutamine jätkus kirikukannetes ja liikmete omavahelistes kirjades. Keel ise ajapikku hääbus, ent 1986 hakkas Udofia seda uuesti õpetama. Selle kiriku liikmete hulgas on medefaidrini kirjal jätkuvalt pooldajaid ja ilmselt on ka kasutajate hulk olnud piisav, sest 2018. aastal lisati medefaidrini kiri Unicode’i standardisse1.

Nkoo ja adlami kiri

Lääne-Aafrikas on sündinud kaks seni edukaimat kirjasüsteemi, mida kasutavad tuhanded ja mis on nüüdseks samuti Unicode’i standardis fikseeritud, seega infotehnoloogia seisukohalt on tegu hästi toimivate kirjadega.

Esimene neist on nkoo kiri, mille autoriks on Solomana Kanté (1922–1987), Guinea haritlane, kes pani kokku mitte ainult kirja, vaid ka sellenimelise keele, mõeldud kõigi mandingo keeli kõnelevate inimeste ühiskeeleks (n’ko tähendus neis keelis on ’ütlen’). Mandingo keeltel, millest tuntuimad on bambara keel Malis, djula keel Elevandiluurannikul ja malinke keel Guineas jm, on suur ühisosa, mistõttu on ühiskeelel perspektiivi.

Solomana (Souleymane) Kanté / ߛߎ߬ߟߋ߬ߡߊ߬ߣߊ߬ ߞߊ߲ߕߍ߫ Sùlèmànà Kaŋtɛ́. Foto: x.
com.

Kanté lõi uue kirja 1949. aastal, pärast viit aastat kestnud katsetusi, ning selle lõpliku valmimise päeva, 14. aprilli, tähistatakse nkoo tähestiku päevana. Varem oli mandingo keeli kirja pandud araabia või ladina kirjas, ent nkoo kiri omandas peagi sümboolse tähenduse prantsuse või inglise ametikeele taustaga maades elavate mandingo rahvaste ühendajana. Kanté ise levitas kirja nii hästi, kui oskas, ta tõlkis usulist, teaduslikku ja filosoofilist kirjandust nkoo keelde, koostas sõnaraamatu. Kõiki publikatsioone levitati mandingo keeli kasutavates maades tasuta. Tekkis nkoo keelt ja kirja propageeriv liikumine. Selles keeles ja kirjas ilmub õpikuid ja kohalikke ajalehti, tõlgitud on koraan ja olemas on ka nkookeelne Wikipedia. 2005. aasta seisuga oli aktiivne nkoo keele ja kirja viljelemine Guineas (malinke) ja Elevandiluurannikul (djula) ning Malis oli samuti aktiivseid kasutajaid. Samas tuleb tõdeda, et kirja õppimine toimub enamasti mitteametlikes ringides, ametlikku kooliharidusse see ei kuulu, kuigi viimasel ajal on see pääsenud ka erakoolide õppekavva.

Nkoo kiri ise on häälikkiri, st märgib kõiki häälikuid, ka täishäälikuid. Araabia mõju näitab see, et kirja loetakse paremalt vasakule. Kiri on kahes stiilis, lahustähtedena või seotud kirjas, mille puhul tähti ühendab alajoon. Näiteks ߕߐߜ߭ߐ tɔgɔ ’nimi’. Suur- ja väiketähtede eristust ei ole.

Kirjas märgitakse ka silbitoone, üks märk näitab korraga nii tooni kui ka täishääliku pikkust või lühidust. Nt lühikese täishääliku madal toon silbis ߕߐ (tɔ) märgitakse ߕߐ߬, pika täishääliku puhul ߕߐ߰.

Vt lähemat kirjeldust lisas 2.

Teine, adlami kiri, on vahest veel fenomenaalsem, sest selle algus ulatub alles aastasse 1989, kui selle mõtlesid välja vennad Ibrahima ja Abdoulaye Barry Guineas Nzérékorés, olles sellal vastavalt 14- ja 10-aastane. Nad arendasid seda välja mitu aastat ja jätkasid hiljem kirja propageerijatena. Mõeldud on see kiri fula keele jaoks, mida tuntakse ka fulani, fulbe, fulfulde, pulari või pulaari keelena2. Õigupoolest on seegi mitme lähedase keelekuju katusnimetus, keelt kõneldakse ulatuslikul maa-alal Gambiast ja Senegalist Nigeeria ja Sudaanini. Fulad olid algselt rändkarjakasvatajad, sellest ka nende asustus laial maa-alal, hinnanguliselt on neid 50–60 miljonit.

Kirja loomist on vennad ise kirjeldanud kahe meetodiga. Ühe järgi olid nad sulgenud silmad ja joonistanud midagi paberile. Pärast silmade avamist valisid nad sobivaima kuju ja otsustasid seejärel, millise häälikuga see kõige rohkem seostub. Teine meetod oli mõelda hääliku peale ja püüda kujutleda, mismoodi seda üles joonistada.

Tänu vendade aktiivsele tööle on adlami kirjale tekkinud palju kasutajaid Guineas, Nigeerias ja Libeerias, ent ka fula kogukondades Euroopas ja Põhja-Ameerikas. See pole olnud alati lihtne, kohati ka tõrjuti seda kirja, öeldes, et parem õppida inglise, prantsuse või araabia keelt. 2002. aastal korraldas politsei reidi Ibrahima koju ja arreteeris ta kolmeks kuuks. Teisalt kindlustas fulade rändlev eluviis selle, et kirja õpetamine vabatahtlikele levis kiiresti väljapoole Guinead ja sellest sai fulade identiteedi üks tunnuseid. Meenutades kõiki katsumusi sel pikal teel, on Abdoulaye öelnud, et kui ta oleks seda ette näinud, vaevalt oleks ta seda teinud.

Vennad on hoolitsenud selle eest, et kiri saaks fikseeritud rahvusvahelistes standardites jms andmekogudes. Kiri on Unicode’is aastast 2016, USA Kongressi Raamatukogu ja Ameerika Raamatukogude Assotsiatsioon on 2023. aastal heaks kiitnud ka adlami kirja transliteratsiooni.

Ibrahima ja Abdoulaye Barry. Foto: Letterform Archive (2019), Randall M. Hasson.

Kirja nimetus (sageli kasutatakse kirjapilti ADLaM) pärineb kirja nelja esimese tähe nimetusest. Vennad on andnud neile tähtedele ka tõlgenduse: Alkule Dandayɗe Leñol Mulugol ’rahvast hävimise eest kaitsev kiri’.

Kiri ise on samuti araabiamõjuline, paremalt vasakule loetav. Erinevalt nkoost eristatakse suur- ja väiketähti. Kiri on kahes stiilis: lahustähtedega ja seotud kirjana. Silbitoone ei eristata.

Vt lähemat kirjeldust lisas 3.

Iseseisvaks nuputamiseks

Ülesanne 1. Kasutades lisa 3 dešifreerige järgmine lause. See on eesti keeles!

𞥞𞤖𞤢𞥊𞤭𞤣 𞤥𞤴𞥊𞤼𞥆𞤫𞤭𞤣 𞤵𞥅𞤼𞤫 𞤳𞤭𞤪𞤶𞤢𞤣𞤫 𞤢𞤾𞤢𞤧𞤼𞤢𞤥𞤭𞤧𞤫𞤤

Ühtlasi analüüsige, kuidas on adlami kirja eesti keelele kohandatud.

Ülesanne 2. Kasutades lisa 2 dešifreerige järgmine nkoo kirjas lause. Ka see on eesti keeles.

ߞߍߌߜ߭ߋ ߡߌߣߎ ߛߦߣߎ ߡߏ߲߫ߘߊ߸ ߡߌߕߴߋ ߡߌߣߎ ߕߋߜ߭ߎߛߌߘ ߡߏ߲߫ߘߊ

Analüüsige samuti, kuidas on nkoo kirja kohandatud. Järgmises lauses on kohandatud ka välteid – vaadake, kuidas:

ߐ߫ߣ߫ߵ ߕߎ߬ߟߌ ߡߋ߭ߌߋ ߐ߭ߎߋߟߋ߸ ߊ߬ߜ߭ߊ ߋ߫ߞߛߌߛ ߍ߬ߙߊ

Lisa 1. Kirjasüsteeme Aafrikas

Sulgudes (U) näitab, et kiri on Unicode’is määratletud, st seda saab kasutada arvutites jm. Lühendid pv = (kirja suund) paremalt vasakule, vp = vasakult paremale. Kirja tüüpide kohta (silpkiri jms) vt lähemalt eraldi loendist. Vt ka üldist kirjasüsteemide ja nende tähiste loendit. Keelte kohta leiab andmeid Linguae jaotisest. Loendis ei ole vanu kirju, nagu araabia ja etioopia, samuti tifinagi (berberi) kirja. Loend ei ole ammendav, peamiseks lähteks on olnud Wikipedia ja Atlas of Endangered Alphabets (AEA; vt kirjanduse loetelu), mille artiklid on antud linkidena.

  • adinkra; vp häälikkiri. Autor: Charles Korankye (2015). Keeled: akani, gaa, eve, dagbani (Ghana). ♦ Täpsemalt adinkra tähestik, sest adinkra märgib kõiki sümboleid [Wikipedia, AEA].
  • adlami (U); pv häälikkiri. Autorid: vennad Ibrahima ja Abdoulaye Barry (1989). Keel: fula (Guinea, Nigeeria, Libeeria) [Wikipedia, AEA].
  • akagu; vp häälikkiri. Autor: kollektiiv (Uchechukwu Muonago, Ijemma Onwuzulike, Udochi Okeke jt). Keel: igbo (Nigeeria). ♦ Nsibidi lihtsustatud vorm, arendamisel [AEA].
  • asavansigiru (Asawansiguiru); vp häälikkiri. Autor: kuningas Jajiri Magassa (kirja seadustaja, aeg teadmata). Keel: soninke (Mali, Mauritaania, Senegal, Gambia). ♦ Kasutusel põhiliselt Malis Sikasso piirkonnas [AEA].
  • bagami; vp silpkiri. Autor: kuningas Pufong (u 1900). Keel: meghaka (Kamerun). ♦ Kiri on vaid osaliselt dešifreeritud, st praegust kasutust ei ole [Wikipedia].
  • bamumi (U); vp silpkiri. Autor: sultan Njoya (1895). Keel: bamumi (Kamerun). ♦ Kokku kuus arenguetappi läbinud kiri, 2007. a-st üritatakse taaselustada [Wikipedia, AEA].
  • bassa (Bassa Vah) (U); vp häälikkiri. Autor: Thomas Flo Lewis (taasavastaja, enne 1900). Keel: bassa (Libeeria). ♦ Tänapäeval tehakse katseid seda uuesti levitada [Wikipedia, AEA].
  • ditema (Ditema tsa Dinoko); vp tähtsilpkiri. Autor: Xiyinhlanharhu (2010–2015). Keeled: bantu S-rühma keeled sotho, suulu, tsonga, venda jt (Lõuna-Aafrika). ♦ Vanade märkide ja sümbolite põhjal kokkupandav kiri, arendamisel [Wikipedia, AEA].
  • garai (Garay) (U, 2024); pv häälikkiri. Autor: Assane Fay (1961). Keel: volofi (Senegal) [Wikipedia, AEA].
  • gbekuni (Gbékoun); vp häälikkiri. Autor: Togbédji Adigbé (1994). Keeled: foni jt (Benin). ♦ Autor püüdis selle kirjaga leida üles Aafrika omapära, mis vastanduks lääne arusaamadele; kirjal on u 300 kasutajat, arendamisel [Wikipedia, AEA].
  • gulse (Goulsse); vp häälikkiri. Autorid: Wenitte Apiou, Babaguioue Micareme Akouabou (2022). Keeled: moore, kasemi jt (Burkina Faso). ♦ Kirja algatasid USAs õppivad noored aafriklased, arendamisel [Wikipedia, AEA].
  • koresebeli (Koré Sébèli); vp häälikkiri. Autor: Mohamed Bentoura Bangoura (2009). Keel: susu (Guinea). ♦ Endine pühades tekstides kasutatud salakiri, mille põhjal loodi uus tähestik [AEA].
  • kpelle; vp silpkiri. Autor: pealik Gbili (1930. a-d). Keel: kpelle (Libeeria, Guinea). ♦ Kiri olevat antud pealikule unenäos. Praegune kasutus on väga vähene [Wikipedia, AEA].
  • loma; vp silpkiri. Autor: Wido Zobo (1930. a-d). Keel: loma (Guinea, Libeeria). ♦ Pole kasutuses, kuigi tehakse katseid taaselustamiseks [AEA].
  • mandombe; vp tähtsilpkiri. Autor: David Wabeladio Payi (1978). Keeled: kongo jt (Kongo DV, Kongo, Angola). ♦ Autorile unenäos ilmunud kiri, koosneb suuresti ruudukestest jm geomeetrilistest kujunditest. Levitatakse aktiivselt, on olemas Mandombe Akadeemia [Wikipedia, AEA].
  • masaba; vp silpkiri. Autor: Woyo Couloubayi (1930). Keel: bambara (Mali). ♦ Kasutuse kohta on andmeid viimati 1970. a-test, näib olevat hääbunud [AEA].
  • medefaidrini (U); vp häälikkiri. Autorid: Michael Ukpong, Akpan Akpan Udofia (1930. a-d). Keel: ibibio salakeel (Nigeeria) ♦ Üks ilmutuslikke kirju, praegu kasutab seda kitsas rühm Obɛri Ɔkaimɛ (’vabalt antud’) kirikuga seotud inimesi [Wikipedia, AEA].
  • mende (U); pv silpkiri. Autor: Kisimi Kamara (1921). Keel: mende (Sierra Leone). ♦ Ei ole enam kasutusel, ent 2023. a-st tehakse katseid taaselustada [Wikipedia, AEA].
  • Mwangwego; vp tähtsilpkiri. Autor: Nolence Moses Mwangwego (1977). Keeled: njandža, lomve, tonga, tumbuka jt (Malawi).♦ Hinnanguliselt u 400 kasutajat, 2026 kiideti heaks Unicode’i kodeering [Wikipedia, AEA].
  • nkoo (N’Ko) (U); pv häälikkiri. Autor: Solomana Kanté (1949). Keeled: mandingo ühiskeel nkoo, maninka, djula, bambara (Guinea, Elevandiluurannik, Mali) [Wikipedia, AEA].
  • nsibidi; piltkiri. Autorid: teadmata. Keeled: edžaghami jt (Nigeeria). ♦ Põhineb traditsioonilistel märkidel [Wikipedia, AEA].
  • osmani (Osmanya) (U); vp häälikkiri. Autor: Osman Yusuf Kenadid (1920–1922). Keel: somaali (Somaalia) ♦ Levis Hobyo kandis, materjale selles kirjas on väga vähe [Wikipedia].
  • zaghava ehk beria (U, 2025); vp häälikkiri. Autor: Adam Tajir (1950. a-d). Keel: zaghava (Sudaan, Tšaad, Liibüa) [Wikipedia].
  • vai (U); vp silpkiri. Autor: Mɔmɔlu Duwalu Bukɛlɛ (1830. a-d). Keel: vai (Libeeria) ♦ On aktiivses kasutuses, edukaimaid kirju Lääne-Aafrikas [Wikipedia, AEA].

AEA mainib lisaks veel ligi 20 kirjakatsetust Aafrikas, millest mõnede kohta pole eriti midagi teada.

Lisa 2. Nkoo tähestik

Kirja loetakse paremalt vasakule. Suur- ja väiketähtede eristust ei ole.

Tähestik: ߊ (Aa), ߋ (Ee), ߌ (Ii), ߍ (Ɛɛ), ߎ (Uu), ߏ (Oo), ߐ (Ɔɔ), ߒ (N’ n’), ߓ (Bb), ߔ (Pp), ߕ (Tt), ߖ (Jj), ߗ (Cc), ߘ (Dd), ߙ (Rr), ߚ (Rr rr), ߛ (Ss), ߜ (Gb gb), ߝ (Ff), ߞ (Kk), ߟ (Ll), ߡ (Mm), ߢ (Ny ny), ߣ (Nn), ߤ (Hh), ߥ (Ww), ߦ (Yy). Diakriitikutega võõrtähed: ߋ߳ (ö), ߎ߳ (ü), ߊ߳ (‘ayn), ߓ߭ (bh, ɓ), ߕ߭ (ţ, araabia ط), ߘ߭ (ḑ, araabia ض), ߖ߭ (z, araabia ز), ߖ߳ (z̧, araabia ظ), ߗ߭ (ð, araabia ذ, zh [ʒ]), ߙ߭ (ʁ), ߙ߳ (ḍ), ߛ߭ (sh [ʃ], araabia ش), ߛ߳ (th [θ], araabia ث), ߛ߫ (ş, araabia ص), ߜ߭ (g), ߜ߳ (kp), ߜ߫ (gh [Ɣ], araabia غ), ߝ߭ (v), ߞ߭ (kh [x], araabia خ), ߞ߫ (q, araabia ق), ߟ߭ (ł, lˁ), ߤ߭ (ḩ, araabia ح), ߡ߭ (mh, ɱ), ߢ߭ (nh, ŋ), ߦ߭ (j̰).

Numbreid ߁ (nr 1), ߂ (nr 2), ߃ (nr 3), ߄ (nr 4), ߅ (nr 5), ߆ (nr 6), ߇ (nr 7), ߈ (nr 8), ߉ (nr 9), ߀ (nr 0) loetakse alati paremalt vasakule erinevalt nt araabia kirjast, kus numbreid ainsa erandina kirjutatakse vasakult paremale. Nt aasta 2026 on araabia keeles numbritega ٢٠٢٦ (st nii nagu meil 2026), nkoo keeles ߂߀߂߈.

Toonimärgid (täishääliku ߏ peal):

  • lühikese täishääliku
    • ߏ߫ kõrge toon, nt ߞߊ߫ ká,
    • ߏ߬ madal toon, nt ߞߊ߬ kà,
    • ߏ߭ tõusev toon, nt ߞߊ߭ kǎ;
  • pika täishääliku
    • ߏ߯ kõrge toon, nt ߞߊ߯ káa,
    • ߏ߰ madal toon, nt ߞߊ߰ kàa,
    • ߏ߱ tõusev toon, nt ߞߊ߱ kǎa,
    • ߏ߮ langev toon, nt ߞߊ߮ kâa.

Muud märgid:

  • nasalisatsioonimärk (punkt täishääliku all), nt ߡߍ߲ mɛŋ
  • ߸ koma
  • ߹ hüüumärk
  • ߷ lõigumärk (lõigu lõpus)
  • ߵ madala tooni ülakoma
  • ߴ kõrge tooni ülakoma

Lugemisreegleid:

  1. Kui kahe kõrvutise silbi kaashääliku järel on sama täishäälik, siis see jäetakse esimesel juhul kirjapildis ära, nt ߓߙߋ bere, v.a juhul, kui kaashäälik on sama, nt ߝߊߝߊ fafa. Kui on vaja siiski näidata, et täishäälik puudub, kasutatakse ülakoma, nt ߓߵߟߏ blo, vrd ߓߟߏ bolo.
  2. Ülakomasid on kaks: madala ja kõrge tooni ülakoma, mida kasutatakse ärajäetud täishääliku tooni näitamiseks. Tüüpiliselt jääb täishäälik ära sõna lõpus, kui järgmine sõna algab ka täishäälikuga, nt íbɛ́ àfɔ́ → íb’àfɔ́. Nkoo kirjas nt kõrge tooni ülakomaga (ärajäetud täishäälik on siin sulgudes) ߌ ߓߴߊ߬ ߝߐ߫ íb(ɛ́)à fɔ́ ’ütled seda’, madala tooni ülakomaga ߌ ߞߵߊ߬ ߝߐ߫ ík(à)à fɔ́ ’ütlesid seda’.

Lisa 3. Adlami tähestik

Kirja loetakse paremalt vasakule. Eristatakse suur- ja väiketähti.

Tähestik: 𞤀𞤢 (Aa), 𞤁𞤣 (Dd), 𞤂𞤤 (Ll), 𞤃𞤥 (Mm), 𞤄𞤦 (Bb), 𞤅𞤧 (Ss), 𞤆𞤨 (Pp), 𞤇𞤩 (Ɓɓ), 𞤈𞤪 (Rr), 𞤉𞤫 (Ee), 𞤊𞤬 (Ff), 𞤋𞤭 (Ii), 𞤌𞤮 (Oo), 𞤍𞤯 (Ɗɗ), 𞤎𞤰 (Ƴƴ), 𞤏𞤱 (Ww), 𞤐𞤲 (Nn), 𞤑𞤳 (Kk), 𞤒𞤴 (Yy), 𞤓𞤵 (Uu), 𞤔𞤶 (Jj), 𞤕𞤷 (Cc), 𞤖𞤸 (Hh), 𞤗𞤹 (Qq), 𞤘𞤺 (Gg), 𞤙𞤻 (Ññ), 𞤚𞤼 (Tt), 𞤛𞤽 (Ŋŋ). Võõrtähed: 𞤜𞤾 (Vv), 𞤝𞤿 (Xx), 𞤞𞥀 (Gb gb), 𞤟𞥁 (Z, z), 𞤠𞥂 (Kp kp), 𞤡𞥃 (Sh sh).

Lihtsustamisvõimalused: ɓ → bh, ɗ → dh, ñ → ny, ŋ → ng, ƴ → yh.

Numbreid 𞥑 (nr 1), 𞥒 (nr 2), 𞥓 (nr 3), 𞥔 (nr 4), 𞥕 (nr 5), 𞥖 (nr 6), 𞥗 (nr 7), 𞥘 (nr 8), 𞥙 (nr 9), 𞥐 (nr 0) loetakse alati paremalt vasakule erinevalt nt araabia kirjast, kus numbreid ainsa erandina kirjutatakse vasakult paremale. Nt aasta 2026 on araabia keeles numbritega ٢٠٢٦ (st nii nagu meil 2026), adlami kirjas 𞥒𞥐𞥒𞥖.

Diakriitilised märgid:

  • pika A märk (𞥄), pannakse üksnes A peale; mõnikord ka kaashäälikutähe peale, ent tähendab ka seal pikka A-d, nt 𞤧𞤢𞥄 saa;
  • muu täishääliku pikendusmärk (𞥅), nt 𞤧𞤫𞥅 see;
  • kaashääliku topeldumismärk (𞥆), nt 𞤧𞥆 ss;
  • kõrisulghäälikumärk (hamza, 𞥇), pannakse kaashäälikule järgneva täishääliku peale;
  • prenasalisatsiooni märk (𞥋), näitab, et n ja järgnev kaashäälik moodustavad koos prenasaalse kaashääliku, vrd 𞤧𞤭𞤲𞤣𞤵 sindu, 𞤧𞤭𞤲𞥋𞤣𞤵 sin’du;
  • kaashäälikumuutja märk (𞥈) näitab teatavaid araabia häälikuid:
    • 𞤧𞥈 (s+ˇ) on sama mis araabia ص (ş);
    • 𞤣𞥈 (d+ˇ) on sama mis ض (ḑ);
    • 𞤼𞥈 (t+ˇ) on sama mis ط (ţ);
    • 𞤶𞥈 (j+ˇ) on sama mis ظ (z̧);
    • 𞤢𞥈 (alif+ˇ) on sama mis ع (‘ayn);
    • 𞤺𞥈 (g+ˇ) on sama mis غ (gh);
    • 𞤸𞥈 (h+ˇ) on sama mis ح (ḩ);
  • punktiga (nuktaga) täht hääldub järgmiselt:
    • 𞤧𞥊 (s+.) on sama mis araabia ث (th);
    • 𞤶𞥊 (j+.) on sama mis araabia ز (z);
    • 𞤫𞥊 on kitsas [e] vastandina [ɛ]-le, punkt ülal;
    • 𞤫𞥊𞥅 on pikk [e], punkt all ja täishäälikupikendaja ülal;
    • 𞤮𞥊 on kitsas [o], vastandina [ɔ]-le, punkt ülal;
    • 𞤮𞥊𞥅 on pikk [o], punkt all ja täishäälikupikendaja ülal.

Hüüu- ja küsimärki topeldatakse, st korratakse nii lause algul kui ka lõpus, nii nagu nt hispaania keeles:

  • 𞥞 (alustav) hüüumärk (lõpetav hüüumärk on ! nagu ladina kirjas)
  • ؟ (alustav) küsimärk (lõpetav küsimärk on ؟ nagu araabia kirjas)

Koostanud Peeter Päll

Kirjandus

Märkus. Kui eespool on nkoo ja adlami märkide asemel küsimärgid või ruudukesed, on arvutis puudu vastav font. Vajaduse korral saab selle tasuta Google’i Noto Sansi fontide lehelt.

Märkused

  • [1] Unicode defineerib ülemaailmse märgistiku, mille igal märgil on kindel kood. Rahvusvahelise standardina on see ISO-IEC 10646, Unicode on konsortsium, mis ühendab eri organisatsioone, kes märgistiku arendamisest on huvitatud.
  • [2] Fula keeles on eri vormid fula (üks selle rahva liige), fular (rahvas, st fulad) ja fulfulde (keel). F-i asemel võib murdeti olla ka p (pular, pulaar). Inglise nimetus Fulani tuleb hausa keele kaudu, prantsuse peulh [pöll] volofi keele kaudu.

Anna tagasisidet