Austroaasia hõimkonna vietmuongi keelkonda kuuluv vietnami keel (tiếng Việt) on Vietnami ametikeel. Vietnamlasi elab ka Hiinas, Kambodžas jm.
Kirjutus
Vietnami keel kasutab ladina kirja, milles on palju lisamärkidega tähti. Osa lisamärke tähistavad hääliku kvaliteeti, osa aga märgivad toone. Vietnami tähestik:
A a, Ă ă, Â â, B b, C c, D d, Đ đ, E e, Ê ê, G g, H h, I i, K k, L l, M m, N n, O o, Ô ô, Ơ ơ, P p, Q q, R r, S s, T t, U u, Ư ư, V v, X x, Y y.
Lisaks on täheühendeid, mis märgivad üht häälikut: ch, gh, gi, kh, ng, ngh, nh, ph, qu, th, tr. Tooni märgitakse järgmiste lisamärkide abil: 1) madalat langevat graavisega (`), nt à, 2) keskmist langevat konksuga, nt ả, 3) kõrisuluga tõusvat tildega (˜), nt ã, 4) kõrget tõusvat akuudiga (´), nt á, 5) kõrisuluga langevat alapunktiga (.), nt ạ. Keskmine ühtlane toon on ilma märgita. Toonimärgid lisanduvad muudele lisamärkidele, tekitades hulga keerulisi kombinatsioone, nt tsirkumfleks ja akuut (ấ), tsirkumfleks ja graavis (ầ), tsirkumfleks ja konks (ẩ), kaar ja akuut (ắ), kaar ja tilde (ẵ) jne.
Eesti tekstis võib vietnami nimesid kirjutada muutmata kujul koos kõigi lisamärkidega, st originaalipäraselt. Niisama vastuvõetav on kirjutada nimesid ilma toonimärkideta (vt allpool). Kõige vähem sobib ilma igasuguste lisamärkideta kirjutusviis.
Praktilised lihtsustused
Vietnami keerukate tähtede tõttu on teistes keeltes vietnami nimed tihti lihtsustatud. Levinud on kaks lihtsustamise astet. Esiteks, jätta toonimärgid ära, säilitada muud lisamärgid. Nt Bắc Bộ → Băc Bô
, Bà Rịa → Ba Ria
, Bình Định → Binh Đinh
, Bình Phước → Binh Phươc
(~ Binh Phu'o'c
?), Chợ Mới → Chơ Mơi
. Teiseks, jätta mis tahes lisamärgid ära (Ba Ria, Binh Dinh, Binh Phuoc, Cho Moi). Eesti keele seisukohalt võiks eelistada üksnes toonimärkide ärajättu, sest Eestis ollakse üldiselt lisamärkidega harjunud. (Samas, Eestis elavad vietnamlased on sageli eelistanud oma nimedes lisamärkide täielikku ärajättu, sest osaline ärajätt tundub põhjendamatu.)
Hääldus
Lühidalt
Vietnami keel on toonikeel ning rõhk jaguneb silpide vahel võrdselt. Vietnami kirjaviis on kohati arhailine ega ole praeguse hääldusega üksüheses suhtes. Allolevad hääldusvasted pole ammendavad.
Pikemalt
Tähed | Hääldus | Näited |
---|---|---|
ă | [a] | Tây Bắc [təi bak] |
[au], kui järgneb m, ng | Cao Bằng [kau bauŋ], Sóc Trăng [šok tšauŋ] | |
â | [ə] | Tân An [tən an] |
c | [k] | Cao Lãnh [kau lan’] |
ch | [t’] ~ [tj] | Châu Đốc [tjəu dok] |
d | [z] | Hải Dương [hai zõəŋ] |
đ | [d] | Đà Nẵng [da nauŋ] |
e | [e] ~ [ä] | Sông Bé [šouŋ be] |
ê | [e] | Huế [hwe] |
gh | [g] | Ghi nê [gi ne] |
gi | [zj] täishääliku ees | Gia Lai [zja lai], Bắc Giang [bak zjaŋ] |
ng, ngh | [ŋ(g)] | Nghệ Tĩnh [ŋe tin’], Gia Nghĩa [zja ŋiə], Tây Nguyên [təi ŋwiən] |
nh | [n’] ~ [nj] | Nha Trang [nja tšaŋ], Gia Định [zja din’] |
o | [o] ~ [a] | Kon Tum [kon tum] |
ô | [o] | Hồ Chí Minh [ho tji min’] |
[ou], kui järgneb m, ng | Gò Công [go kouŋ] | |
ơ | [ə] | Chợ Lớn [tjə lən] |
ph | [f] | Điện Biên Phủ [djen bjen fu], Hải Phòng [hai foŋ] |
q | [k] | Quảng Nam [kwaŋ nam], Phú Quốc [fu kwok] |
r | [r] ~ [ž] | Rạch Giá [rat’ zja] |
s | [š] | Lạng Sơn [laŋ šən], Sầm Sơn [šəm šən] |
tr | [tš] | Sóc Trăng [šok tšauŋ], Thạnh Trị [than’ tši] |
ư | [õ] | Cửa Lò [kõa lo], Hải Hưng [hai hõŋ] |
x | [s] | Đồng Xoài [doŋ swai], Mỹ Xuyên [mi swiən] |
y | [i] | Mỹ Tú [mi tu], Quy Nhơn [kwi njən] |
Isikunimed
Vietnami isikunimemall on perekonnanimi + [kesknimi] + eesnimi. Nt Nguyễn Văn Quyết
(Nguyễn – perekonnanimi, Văn ‘kirjandus’ – kesknimi, Quyết ‘otsusta’ – eesnimi), Nguyễn Ngọc Trường Sơn
(Nguyễn – perekonnanimi, Ngọc ‘pärl’ – kesknimi, Trường Sơn ‘pikk mägi’ – eesnimi). Kesknimi võib ka puududa: Nguyễn Trãi
, Phạm Bình Minh
(Bình Minh – eesnimi). Perekonnanimi päritakse isaliini pidi, ent on ka ühendatud perekonnanimesid, kus isa ja ema perekonnanimed pannakse kokku: Trần Lê Quốc Toàn
(Trần – isa perekonnanimi, Lê – ema perekonnanimi). Perekonnanimi võib olla ka nö loomulik sõnaühend: Hoàng Phủ Ngọc Tường
.
Vietnami perekonnanimed on üsna korduvad ja nende üldarv pole suur. Levinuimad perekonnanimed on Nguyễn, Trần, Lê, Phạm, Huỳnh või Hoàng, Phan.
Kesknimel on varem täita olnud mitmesuguseid ülesandeid, nt märkida põlvkonda (vendadel-õdedel oli sageli ühine kesknimi), eristada suure sugukonna eri harusid jms, tänapäeval kasutatakse seda rohkem positiivse kuvandi loomiseks, nt Trần Gia Hạnh Phúc
on tõlkes ‘õnn Trầni perekonnale’. Vanemas tavas oli kesknime valik piiratud, naistel oli see enamasti Thị
, meestel sageli Văn
.
Vietnami eesnimed on enamasti tähendusega, mis viitavad ilule, nt linnu- või lillenimetusele, või sobivatele iseloomujoontele, nt Khiêm
‘tagasihoidlikkus’. Kesknimi loetakse enamasti ametlikus kontekstis eesnime osaks, nt nimes Đinh Quang Dũng
on Đinh perekonnanimi, Quang Dũng eesnimi.
Nimed perekonnas
Abiellumisel vietnami naine enamasti nime ei muuda, kuid mitteametlikult võib ta end esitleda kui proua [mehe eesnimi]. Nt kui mehe nimi on Nguyễn Văn Quyết, siis võib ta end esitleda kui proua Quyết.
Lapsed saavad endale perekonnanimeks tavaliselt isa perekonnanime.
Kohanimed
Vietnami ala kohta käivad eksonüümid: Annam
(Trung Bộ ~ Trung Kỳ), Hanoi
(Hà Nội), Kirde-Vietnam
(Đông Bắc), Kotšinhiina
(Nam Bộ ~ Nam Kỳ), Loode-Vietnam
(Tây Bắc), Lõuna-Kesk-Vietnam
(Nam Trung Bộ), Mekong
(jõgi, Mê Kông ~ Cửu Long), Põhja-Kesk-Vietnam
(Bắc Trung Bộ), Tongking
(Bắc Bộ ~ Bắc Kỳ), Vietnam
(Việt Nam).
Kirjandus
- A Guide to Names and Naming Practices. – United Kingdom, March 2006 (p. 66 Vietnamese) (vaadatud 10.09.2021).
- Peeter Päll, Maailma kohanimed. Tallinn 1999, lk 628–629.
- Vietnamese alphabet. – Wikipedia.org (vaadatud 09.09.2021).
- Vietnamese language, alphabet and pronunciation. – Omniglot.com (vaadatud 09.09.2021).
- Vietnamese name. – WIkipedia.org (vaadatud 10.09.2021).