ISO 3166-2: Aafrika 3 (M–R)

Sisukord

ISO tähistel on valged tähed mustal taustal, muud tähised on eristatud muul viisil, nt poolpaksu kirjaga. Haldusüksuse põhinimena on esitatud eesti tekstis kasutatav kuju, tilde (~) järel muud eesti tekstis kasutatavad kujud sinise taustaga. Sulgudes on kohalik(ud) kuju(d), kui need erinevad. Muud tingtähised: # – haldusüksuste arv, ✪ – haldusüksuse keskus (pealinn), ♦ – märkused, ° – muudatused, võrreldes KNABis kajastuva seisuga, ⁺ – lisandused, mida KNABis veel pole, † – ajaloolised kohad, ‡ – vananenud nimekujud, ✓ – ÜSis olemasolev nimi (ühtlasi poolpaksus kirjas, kui ta on ÜSis valmiskirje), ✗ – ÜSis (veel) puuduv nimi, ⟐ – ÕSi valikusse kuuluv nimi. “Seis on ajakohane” – st et siinsed tähised on kooskõlas kehtivate ISO tähistega, viimaseid saab üle kontrollida ISO OBP veebiandmebaasist (päringut tehes valida “Country codes”).

Traditsiooniliste üksuste kohta vt Aafrika riikide 1. osa sissejuhatusest.

Madagaskar–Maroko

MG MADAGASKAR (MADAGASIKARA, MADAGASCAR), Madagaskari Vabariik (Repoblikan’i Madagasikara, République de Madagascar) ✪ Antananarivo

26. IX 2023: seis on ajakohane. Nimed malagassi keeles.

Provintsid (faritany) #: 6

MG-T Antananarivo ✓⟐, varem Tananarive (–1976)
MG-D Antsiranana, varem Diego-Suarez (–1975)
MG-F Fianarantsoa
MG-M Mahajanga, varem Majunga (–1989)
MG-A Toamasina, varem Tamatave
MG-U Toliara, varem Tuléar (–1970ndad)

Traditsioonilised üksused

Malagassi makrokeele 11 keelekuju ja 18 hõimu vastavust vt Linguaest. Antandroi, tanala, tsimiheti ja vezo hõimul polnud omaette kuningriike.

Ambohidratrimo, kuningriik (~ Ambohidratima) ✪ Ambohidratrimo, MG-T. ♦ Merinad (AnWB Barito keeled: lavamaa malagassi {plt}). 1797 vallutas selle Imerina.
Ambohimanga, kuningriik (~ Imerina Avaradrano ‘Põhja-Imerina’) ✪ Ambohimanga, MG-T. ♦ Merinad (AnWB Barito keeled: lavamaa malagassi {plt}).
Antaimoro, kuningriik ✪ Vohipeno, MG-F. ♦ Antaimorod (AnWB Barito keeled: sakalava {skg}).
Antaisaka, kuningriik ✪ Vangaindrano, MG-F. ♦ Antaisakad (AnWB Barito keeled: tesaka {tkg}).
Antambahoaka, kuningriik ✪ Mananjary, MG-F. ♦ Antambahoakad (AnWB Barito keeled: sakalava {skg})
Antananarivo, kuningriik (~ Tananarive) ✪ MG-T. ♦ Malagassid (AnWB Barito keeled: lavamaa malagassi {plt}).
Antankarana, kuningriik ✪ Ambatoharanana, MG-T. ♦ Antankaranad (AnWB Barito keeled: antankarana {xmv}).
Antanosy, kuningriik ✪ Tolanaro, MG-U. ♦ Antanosid (AnWB Barito keeled: tanosi {txy}).
Antongila, maa (Helodrano Antongila) ✪ Antongila, MG-A. ♦ Betsimisarakad (AnWB Barito keeled: põhjabetsimisaraka {bmm}).
Arindrano, kuningriik (~ Anrindrano, Andrindrano, Vohibato) ✪ Ambalavao lähedal, MG-F. ♦ Betsileod (AnWB Barito keeled: lavamaa malagassi {plt}).
Bemazava, kuningriik ✪ Ankify, Ambanja, MG-D. ♦ Antankaranad (AnWB Barito keeled: antankarana {xmv}). Hõlmas Nosy Be ja Nosy Faly saare.
Bemihisatra, kuningriik ✪ Nosy Be, MG-D. ♦ Sakalavad (AnWB Barito keeled: sakalava {skg}).
Bezanozano, kuningriik ✪ Moramanga, MG-A. ♦ Bezanozanod (AnWB Barito keeled: lavamaa malagassi {plt}).
Betsimisaraka, konföderatsioon ✪ Toamasina, MG-A. ♦ Betsimisarakad (AnWB Barito keeled: lõunabetsimisaraka {bjq}, põhjabetsimisaraka {bmm}). Idarannikul.
Fisakana, kuningriik ✪ Fisakana, MG-F. ♦ Betsileod (AnWB Barito keeled: lavamaa malagassi {plt}).
Ibara, kuningriik (~ Bara) ✪ Ibara, MG-U. ♦ Barad (AnWB Barito keeled: bara {bhr}).
Iboina, kuningriik (~ Boina) ✪ Marovoay, Morondava ümbrus, MG-M. ♦ Sakalavad (AnWB Barito keeled: sakalava {skg}). Looderannikul.
Imamo, kuningriik (Fanjakan’Imamo) ✪ Manazary, Ambohibeloma, MG-T. ♦ Merinad (AnWB Barito keeled: lavamaa malagassi {plt}).
Imarovatana, kuningriik (~ Marovatana) ✪ Ambohidratrimo, MG-T. ♦ Merinad (AnWB Barito keeled: lavamaa malagassi {plt}).
Imerina, kuningriik (~ Merina) ✪ Ambohimanga, Antananarivo, MG-T ♦ Merinad (AnWB Barito keeled: lavamaa malagassi {plt}). Ühendas 19. sajandil suurema osa riigist.
Isandra, kuningriik ✪ Mahazoarivo, MG-T. ♦ Betsileod (AnWB Barito keeled: lavamaa malagassi {plt}).
Lalangina, kuningriik ✪ Fianarantsoa lähedal, MG-F. ♦ Betsileod (AnWB Barito keeled: lavamaa malagassi {plt}).
Mahafaly, kuningriik ✪ Mahafaly, MG-U. ♦ Mahafalid (AnWB Barito keeled: tandroi-mahafali {tdx}). Lõunatipus.
Manandriana, kuningriik ✪ Ambositra, MG-F. ♦ Betsileod (AnWB Barito keeled: lavamaa malagassi {plt}).
Menabe, kuningriik ✪ Morondava, MG-U. ♦ Sakalavad (AnWB Barito keeled: sakalava {skg}). Lääneranniku lõunaosas.
Sihanaka, kuningriik ✪ Ambatondrazaka, MG-A ♦ Sihanakad (AnWB Barito keeled: lavamaa malagassi {plt}).

Märkus. Kui variantidest üks on I-alguline (nt Imerina), teine aga mitte (nt Merina), siis I-alguline tähistab maa-ala või kohta, teine aga nt rahvast, keelt, kultuuri vms.

Muud kohad

Andoany, varem Hell-Ville
Nosy Be, saar, varem Assada
Nosy Boraha, saar, varem île Sainte-Marie
Tolanaro, varem Fort-Dauphin (–1975)
Vohibinany, varem Brickaville

MW MALAWI (MALAŴI), Malawi Vabariik (Dziko la Malaŵi¹, Republic of Malawi, Charu cha Malaŵi²) ✪ Lilongwe

26. IX 2023: seis on ajakohane. Nimevariandid inglise, njandža (tševa)¹ ja tumbuka² keeles.

Piirkonnad (mchigawo, region) #: 3

MW-C Keskpiirkond (Chapakati¹, Central Region) ✪ Lilongwe ✓⟐
MW-S Lõunapiirkond (Chakumwera¹, Southern Region) ✪ Blantyre
MW-N Põhjapiirkond (Chakumpoto¹, Northern Region) ✪ Mzuzu

Ringkonnad (boma, district) #: 28

S MW-BA Balaka
S MW-BL Blantyre
S MW-CK Chikwawa
S MW-CR Chiradzulu
N MW-CT Chitipa, varem Fort Hill (–1964)
C MW-DE Dedza
C MW-DO Dowa
N MW-KR Karonga
C MW-KS Kasungu
N MW-LK Likoma
C MW-LI Lilongwe ✪ Lilongwe ✓⟐
S MW-MH Machinga
S MW-MG Mangochi, varem Fort Johnston (–1964)
C MW-MC Mchinji, varem Fort Manning (–1964)
N MW-MZ Mzimba
S MW-MU Mulanje (Mlanje ‡)
S MW-MW Mwanza
S MW-NE Neno
N MW-NB Nkhata Bay
C MW-NK Nkhotakota (Kota Kota ‡)
S MW-NS Nsanje, varem Port Herald
C MW-NU Ntcheu
C MW-NI Ntchisi
S MW-PH Phalombe, varem Fort Lister (–1964)
N MW-RU Rumphi
C MW-SA Salima
S MW-ZO Zomba ✪ Zomba ✓⟐
S MW-TH Thyolo

Traditsioonilised üksused

Lõuna-Ngoni, kuningriik (Southern Ngoni kingdom, Maseko) ✪ Lizulu, Ntcheu, MW-NU. ♦ Tševad (NkBN bantu N-rühm: njandža {ny}). VT (valitseja tiitel): Inkosi ya Makhosi. Maseko või Gomani dünastia.
Maravi, riik (Marawi empire) ✪ Mankhamba, MW-DE. ♦ Tševad (NkBN bantu N-rühm: njandža {ny}). VT: Kalonga.
Ngonde, kuningriik (Ngonde kingdom) ✪ Karonga, MW-KR. ♦ Ngonded (NkBM bantu M-rühm: njakjusa {nyy}). VT: Kyungu.
Nkamanga, kuningriik (Nkamanga kingdom) ✪ Bolero, MW-RU. ♦ Tumbukad (NkBN bantu N-rühm: tumbuka {tum}). VT: Chikulamayembe.
Põhja-Ngoni, kuningriik (Northern Ngoni kingdom, Mzimba) ✪ Edingeni, MW-MZ. ♦ Tumbukad (NkBN bantu N-rühm: tumbuka {tum}), suulud (NkBSN nguni keeled: suulu {zu}). VT: Inkosi ya Makhosi. Jere või Qeko dünastia.

Traditsiooniliste valitsejate roll on määratud seadusega, nad on arvatud kohaliku omavalitsuse süsteemi.

ML MALI, Mali Vabariik (République du Mali, Mali ka Fasojamana¹, Republik bu Maali², Mali Tɔgɔbadugu³) ✪ Bamako (ߓߡߊ߬ߞߐ߬ Bamàkɔ̀¹, 𞤄𞤢𞤥𞤢𞤳𞤮 Bamako²)

14. VIII 2026: seis on ajakohane. Nimevariandid prantsuse, bambara¹, fula² ja soninke³ keeles. Tabelis kajastuvad 2023. a haldusreformi tulemused, nende koodid on sulgudes.

Piirkonnad (région) #: 19

(ML-19) Bandiagara (Banjagara¹, ߓߊ߲ߖߊߜ߭ߊߙߊ߫ Baŋjagará) ♦ Eraldati 2023 ML-5st.
(ML-15) Bougouni (Buguni¹, ߓߜߎߣߌ߲߫ Bugbuníŋ) ♦ Eraldati 2024 ML-3st, vähesel määral ML-2st.
(ML-12) Dioïla (Jɔila¹, ߖߌ߬ߦߏ߬ߟߊ߫ Jìyòlá) ♦ Eraldati 2023 ML-2st.
(ML-18) Douentza (Duwɛnsa¹, ߘߎߥߍ߲ߛߊ߫ Duwɛŋsá) ♦ Eraldati 2023 ML-5st.
ML-7 Gao ✓⟐ (ߜߊߏ ߘߌߣߋߖߊ Gao Dineja¹)
ML-1 Kayes (ߞߊߦߌ ߘߌߣߋߖߊ Kayi Dineja¹)
ML-8 Kidal (ߞߌߘߊߟ ߘߌߣߋߖߊ Kidal Dineja¹)
(ML-13) Kita (Kita¹, ߞߌߕߊ߫ Kitá) ♦ Eraldati 2023 ML-1st.
ML-2 Koulikoro (ߞߎߟߌߞߏߙߏ ߘߌߣߋߖߊ Kulikoro Dineja¹, Kulikɔrɔ¹)
(ML-16) Koutiala (Kutiala¹, ߞߎߕߌߊߟߊ߫ Kutialá) ♦ Eraldati 2023 ML-3st.
ML-9 (uus: ML-10) Ménaka (ߡߋߣߊߞߊ ߘߌߣߋߖߊ Menaka Dineja¹)
ML-5 Mopti (𞤁𞤭𞥅𞤱𞤢𞤤 𞤃𞤮𞥅𞤩𞤼𞤭𞥅 Diiwal Mooɓtii², ߡߏߕߌ߬ Motì)
(ML-14) Nara (Nara¹, ߣߙߊ߫ Nará) ♦ Eraldati 2023 ML-2st.
(ML-11) Nioro (Ɲɔrɔ¹, ߢߙߐ߫ Nyɔrɔ́) ✪ Nioro du Sahel ♦ Eraldati 2023 ML-1st.
(ML-17) San (San¹, ߛߊ߲߫ Sáŋ) ♦ Eraldati 2023 ML-4st.
ML-4 Ségou (ߛߋߓߎ ߘߌߣߋߖߊ Segu Dineja¹ ~ ߛߋߜ߭ߎ߫ Segú)
ML-3 Sikasso (ߛߌߞߊߛߏ ߘߌߣߋߖߊ Sikaso Dineja¹ ~ ߛߌߞߊߛߏ߬ Sikasò)
ML-10 (uus: ML-9) Taoudénit (ߕߊߎߘߋߣߌ ߘߌߣߋߖߊ Taudeni Dineja¹)
ML-6 Timbuktu ✓⟐ (Tombouctou, ߕߡߎߕߎ ߘߌߣߋߖߊ Tumutu Dineja¹)

Ringkond (district) #: 1

ML-BKO Bamako ✓⟐ (ߓߡߊ߬ߞߐ߬ Bamàkɔ̀¹, 𞤄𞤢𞤥𞤢𞤳𞤮 Bamako²)

Traditsioonilised üksused

Dina, džihaadiriik (Dina ~ Sise Jihad State ~ Cissé) ✪ ♦ VT (valitseja tiitel): imaam (Amir al-Mu’minin). 1862 vallutas selle Tijani.
Ghana, riik (empire du Ghana ~ Wagadu) ✪ Koumbi Saleh (prg MR) , ML. ♦ Soninked (NkM mande keelkond: soninke {snk}). Eksisteeris 4.–13. sajandil, allutati hiljem Mali riigile.
Kaarta, kuningriik (royaume de Ka‘arta, ߞߊ߬ߙߕߊ߫ Kàratá) ✪ Diangounté, Guémou, Nioro du Sahel, ML. ♦ Bambarad (NkMM mandingo keeled: bambara {bam}). Kaotati 1891. VT: Fama.
Kenedugu, kuningriik (royaume de Kénédougou) ✪ Bugula, Sikasso. ♦ Senufod (NkGS senufo keeled: eriti supjire {spp}). Kaotati 1898. VT: Fama.
Maasina, riik (empire Masina ~ Massina) ✪ ♦ Fulad (NkA Atlandi keelkond: Maasina fulfulde {ffm}). VT: Ardo. 1824–1862 oli Dina osa, 1862–1893 Tijani osa, 1902 kaotati.
Mali, riik (empire du Mali) ✪ Niani, Kangaba, GM, ML, SN. ♦ Mandingod (NkMM mandingo keeled: mandinka {mnk}, täpsemalt idamalinke {emk}). Eksisteeris 13.–17. sajandil.
Segu, kuningriik (royaume de Ségou) ✪ Ségou. ♦ Bambarad (NkMM mandingo keeled: bambara {bam}). VT: Fama.
Songai, riik (empire Songhaï) ✪ Gao, ML. ♦ Songaid (NsG songai keeled: koiratšiini {khq}, koiraborosenni {ses}). Eksisteeris 15.–16. sajandil.
Tijani, džihaadiriik ~ Tukulöri riik (Tijaniyya Jihad state, Toucouleur empire) ♦ Eksisteeris 1861–1893, hõlmas ajuti ka Maasina ja Segu maid. VT: emiir (Amir al-Muslimin, hiljem Amir al-Mu‘minin). Tijani (Tijaniyya) on sufi vennaskonna nimi, lähteks šeik Ahmad al-Tijani (1737–1815).
Timbuktu, linnriik (Tombouctou) ♦ Annekteeriti 1893 Prantsuse Sudaani koosseisu. VT: paša.
Wassulu, riik (empire de Wassoulou, ߥߊߛߟߏ߲߫ Wasolóŋ) ✪ Bissandougou. ♦ Mandingod (NkMM mandingo keeled: idamalinke {emk}). Al 1880 Samori riik, 1898 allutati Prantsusmaale.
Xaaso, kuningriik (Khasso) ✪ Médine, ML, SN. ♦ Hasongad (NkMM mandingo keeled: hasonga {kao}). Eksisteeris 1681–1880. VT: Fankamala.

Märkus. Traditsioonilistel valitsejatel pole ametlikku staatust, ent neil on suur mõjuvõim kohaliku elu küsimustes (maavaidlused, peresuhted jms).

Muud kohad

Azawad, maa-ala ✓
Bafoulabe (Bafulabe¹, ߓߊߝߎߟߊߓߍ߫ Bafulabɛ́) ML-1
Barouéli (Barweli¹, ߓߊߙߎߥߍߟߌ߫ Baruwɛlí) ML-4
Bla (Bila¹, ߓߌߟߊ߫ Bilá) ML-4
Kati (Kati¹, ߞߊߕߌ߫ Katí) ML-2
Kwala ~ Kouala (Kwala¹, ߞߥߊߟߊ߫ Kwalá) ML-2
Markala (Marakala¹, ߡߊߙߊߞߊߟߊ߫ Marakalá) ML-4
Niono (Ɲɔnɔ¹, ߢߐߣߐ߫ Nyɔnɔ́) ML-4

MA MAROKO (المغرب AL-MAGHRIB, ⵍⵎⴰⵖⵔⵉⴱ LMAĠRIB), Maroko Kuningriik (المملكة المغربية Al-Mamlakah al-Maghribīyah, ⵜⴰⴳⵍⴷⵉⵜ ⵏ ⵍⵎⴰⵖⵔⵉⴱ Tagldit n Lmaġrib) ✪ Rabat (الرباط Ar-Ribāţ, ⴻⵕⵕⴱⴰⵟ Eṛṛbaṭ)

1. X 2023: seis on ajakohane. KNABi uuendada. Nimekujud araabia ja tamasikti (berberi) keeles. Lisatähistus: **täielikult või *osaliselt Lääne-Sahara alal.

Piirkonnad (jihah) #: 12

MA-05 Béni Mellal – Khénifra (بني ملال خنيفرة Banī Millāl Khanīfrah, ⴰⵢⵜ ⵎⵍⵍⴰⵍ-ⵅⵏⵉⴼⵕⴰ Ayt Mllal-Xnifṛa) ✪ Beni Mellal (بني ملال Banī Millāl, ⴰⵢⵜ ⵎⵍⵍⴰⵍ Ayt Mllal)
MA-06 Casablanca-Settat (الدار البيضاء سطات Ad-Dār al-Bayḑā’ Saţţāt, ⴰⵏⴼⴰ ⴰⵥⵟⵟⴰⴹ Anfa Aẓṭṭaḍ) ✪ Casablanca ✓⟐ (الدار البيضاء Ad-Dār al-Bayḑā’, ⵜⵉⴳⵎⵉ ⵜⵓⵎⵍⵉⵍⵜ Tigmi Tumlilt)
MA-12 **Dakhla – Oued Ed Dahab (الداخلة وادي الذهب Ad-Dākhlah Wādī adh-Dhahab, ⴻⴷⴷⴰⵅⵍⴰ-ⴰⵙⵉⴼ ⵏ ⵡⵓⵔⴻⵖ Eddaxla-Asif n Wureġ) ✪ Ed Dâkhla (الداخلة Ad-Dākhlah, ⴻⴷⴷⴰⵅⵍⴰ Eddaxla)
MA-08 Drâa-Tafilalet (درعة تافيلالت Dar‘ah Tāfīlālt, ⴷⴻⵕⵄⴰ-ⵜⴰⴼⵉⵍⴰⵍⵜ Deṛ‘a-Tafilalt) ✪ Errachidia (الرشيدية Ar-Rashīdīyah, ⵉⵎⵜⵖⴻⵔⵏ Imtġern)
MA-03 Fès-Meknès (فاس مكناس Fās Miknās, ⴼⴰⵙ-ⵎⴻⴽⵏⴰⵙ Fas-Meknas) ✪ Fès ✓⟐ (فاس Fās, ⴼⴰⵙ Fas)
MA-10 Guelmim – Oued Noun (كلميم وادي نون Kalmīm Wādī Nūn, ⴳⴻⵍⵎⵉⵎ-ⴰⵙⵉⴼ ⵏⵓⵏ Gelmim-Asif Nun) ✪ Guelmim (كلميم Kalmīm, ⴳⴻⵍⵎⵉⵎ Gelmim)
MA-11 *Laâyoune – Sakia El Hamra (العيون الساقية الحمراء Al-‘Ayūn As-Sāqīyah Al-Ḩamrā’, ⵍⴰⵄⵢⵓⵏ-ⵜⴰⵍⴰ ⵜⴰⵣⴻⴳⴳⵯⴰⵖⵜ La‘yun-Tala Tazeggwaġt) ✪ El Aaiún (العيون Al-‘Ayūn, ⵍⴰⵄⵢⵓⵏ La‘yun)
MA-07 Marrakech-Safi (مراكش آسفي Marrākush Āsfī, ⵎⵕⵕⴰⴽⵛ-ⴰⵙⴼⵉ Mṛṛakc-Asfi) ✪ Marrakech ✓⟐ (مراكش Marrākush, ⵎⵕⵕⴰⴽⵛ Mṛṛakc)
MA-02 l’Oriental (الشرقية Ash-Sharqīyah, ⵜⴰⴳⵎⵓⴹⴰⵏⵜ Tagmuḍant) ✪ Oujda (وجدة Wajdah, ⵡⴻⵊⴷⴰ Wejda)
MA-04 Rabat-Salé-Kénitra (الرباط سلا القنيطرة Ar-Ribāţ Salā Al-Qunayţirah, ⴻⵕⵕⴱⴰⵟ-ⵙⵍⴰ-ⵇⵏⵉⵟⵔⴰ Eṛṛbaṭ-Sla-Qniṭra) ✪ Rabat ✓⟐ (الرباط Ar-Ribāţ, ⴻⵕⵕⴱⴰⵟ Eṛṛbaṭ)
MA-09 Souss-Massa (سوس ماسة Sūs Māsah, ⵙⵓⵙ-ⵎⴰⵙⵙⴰ Sus-Massa) ✪ Agadir (أكادير Akādīr, ⴰⴳⴰⴷⵉⵔ Agadir)
MA-01 Tanger – Tétouan – Al Hoceïma (طنجة تطوان الحسيمة Ţanjah Tiţwān Al-Ḩusaymah, ⵟⴰⵏⵊⴰ ⵜⵉⵟⴰⵡⵉⵏ ⵍⵃⵓⵙⵉⵎⴰ Ṭanja Tiṭawin Lḥusima) ✪ Tanger ✓⟐ (طنجة Ţanjah, ⵟⴰⵏⵊⴰ Ṭanja)

Provintsid (wilāyah) #: 46

07 MA-HAO Al Haouz (الحوز Al-Ḩawūz) ✪ Tahannaout (تحناوت Taḩannāwt, ⵜⴰⵃⵏⴰⵡⵜ Taḥnawt)
01 MA-HOC Al Hoceïma (الحسيمة Al-Ḩusaymah, ⵜⴰⵖⵣⵓⵜ Taġzut) ✪ Al Hoceïma (الحسيمة Al-Ḩusaymah, ⵜⴰⵖⵣⵓⵜ Taġzut)
12 MA-AOU **Aousserd (أوسرد Awsard, ⴰⵡⵙⴰⵔⴷ Awsard)
10 MA-ASZ *Assa-Zag (آسا الزاك Āssā az-Zāk°, ⴰⵙⵙⴰ-ⵥⴰⴳ Assa-Zag) ✪ Assa (آسا Āssā, ⴰⵙⵙⴰ Assa)
05 MA-AZI Azilal (ازيلال Azīlāl, ⴰⵣⵉⵍⴰⵍ Azilal)
05 MA-BEM Beni Mellal (بني ملال Banī Millāl, ⴰⵢⵜ ⵎⵍⵍⴰⵍ Ayt Mllal)
06 MA-BES Benslimane (بنسليمان Binslīmān, ⴱⴰⵏⵙⵍⵉⵎⴰⵏ Bansliman)
02 MA-BER Berkane (بركان Birkān, ⴱⴻⵔⴽⴰⵏ Berkan)
06 MA-BRR Berrechid (برشيد Barshīd, ⴱⴰⵔⵛⵉⴷ Barcid)
11 MA-BOD **Boujdour (بوجدور Būjadūr, ⴱⵓⵊⴹⵓⵕ Bujduṛ)
03 MA-BOM Boulemane (بولمان Būlmān, ⴱⵓⵍⵎⴰⵏ Bulman)
01 MA-CHE Chefchaouen (شفشاون Shafshāwan, ⴰⵛⵛⴰⵡⵏ Accawn)
07 MA-CHI Chichaoua (شيشاوة Shīshāwah, ⵛⵉⵛⴰⵡⵏ Cicawn)
09 MA-CHT Chtouka – Ait Baha (اشتوكة أيت باها Ishtūkah Ayt Bāhā, ⵜⴰⵙⴳⴰ ⵏ ⵛⵜⵓⴽⴰ-ⴰⵢⵜ ⴱⴰⵀⴰ Tasga n Actukn – Ayt Baha) ✪ Aït Baha (أيت باها Ayt Bāhā, ⴰⵢⵜ ⴱⴰⵀⴰ Ayt Baha)
02 MA-DRI Driouch (الدريوش Ad-Driyūsh, ⴷⵔⵉⵡⵛ Driwc)
03 MA-HAJ El Hajeb (الحاجب Al-Ḩājab, ⵍⵃⴰⵊⴱ Lḥajb)
06 MA-JDI El Jadida (الجديدة Al-Jadīdah)
08 MA-ERR Errachidia (الرشيدية Ar-Rashīdīyah, ⵉⵎⵜⵖⴻⵔⵏ Imtġern)
07 MA-ESI Essaouira (الصويرة Aş-Şawīrah)
11 MA-ESM *Es-Smara (السمارة As-Samārah)
01 MA-FAH Fahs-Anjra (الفحص-انجرة Al-Faḩş-Anjrah) ✪ Anjra (انجرة Anjrah, ⴰⵏⵊⴰⵔⴰ Anjara)
02 MA-FIG Figuig (فقيق Fiqīq, ⵉⴼⵢⵢⴻⵢ Ifyyey)
05 MA-FQH Fquih Ben Salah (الفقيه بن صالح Al-Fuqīh bin Şāliḩ, ⴼⵇⵉⵀ ⴱⴻⵏ ⵚⴰⵍⴻⵃ Fqih Ben Ṣaleḥ)
10 MA-GUE Guelmim (كلميم Kalmīm, ⴳⴻⵍⵎⵉⵎ Gelmim)
02 MA-GUF Guercif (جرسيف Jarsīf, ⴳⴰⵔⵙⵉⴼ Garsif)
03 MA-IFR Ifrane (ايفران Īfrān, ⵉⴼⵔⴰⵏ Ifran)
02 MA-JRA Jrada (جرادة Jarādah, ⵊⵔⴰⴷⴰ Jrada)
07 MA-KES Kelaat es Sraghna (قلعة السراغنة Qal‘at as-Srāghnah, ⵍⵇⵍⵄⴰ ⵏ ⵙⵕⴰⵖⵏⴰ Lql‘a n Sṛaġna)
04 MA-KEN Kénitra (القنطرة Al-Qiniţrah, ⵇⵏⵉⵟⵔⴰ Qniṭra ~ ⵍⵇⵏⴹⵔⵜ Lqnḍrt)
04 MA-KHE Khémisset° (الخميسات Al-Khamīssāt, ⵅⴻⵎⵉⵙⵙⴻⵜ Xemisset)
05 MA-KHN Khénifra° (خنيفرة Khanīfrah, ⵅⵏⵉⴼⵕⴰ Xnifṛa)
05 MA-KHO Khouribga (خريبقة Khurībqah ⵅⵡⵔⵉⴳⴱⴰ Xwrigba)
11 MA-LAA **Laâyoune (العيون Al-‘Ayūn, ⵍⵄⵢⵓⵏ L‘yun) ✪ El Aaiún (العيون Al-‘Ayūn, ⵍⵄⵢⵓⵏ L‘yun)
01 MA-LAR Larache (العرائش Al-‘Arā’ish, ⴰⵄⵔⵉⵛ A‘ric)
06 MA-MED Médiouna (مديونة Madyūnah)
08 MA-MID Midelt (ميدلت Mīdalt, ⵎⵉⴳⴷⵍⵜ Migdlt ~ⴰⵡⵟⴰⵟ Awṭaṭ)
03 MA-MOU Moulay Yacoub (مولاي يعقوب Mūlāy Ya‘aqūb, ⵎⵓⵍⴰⵢ ⵉⵄⵇⵓⴱ Mulay I‘kub)
02 MA-NAD Nador (الناضور An-Nāḑūr, ⴻⵏⵏⴰⴹⵓⵔ Ennaḍur)
06 MA-NOU Nouaceur (النواصر An-Nawāşir, ⵏⵡⴰⵚⵕ Nwaṣṛ)
08 MA-OUA Ouarzazate ✓⟐ (ورزازات Warzāzāt, ⵡⴰⵔ ⵣⴰⵣⴰⵜ War Zazat)
12 MA-OUD **Oued ed Dahab (وادي الذهب Wādī adh-Dhahab) ✪ Ed Dâkhla (الداخلة Ad-Dākhlah, ⴻⴷⴷⴰⵅⵍⴰ Eddaxla)
01 MA-OUZ Ouezzane (وزان Wazzān, ⵡⴰⵣⵣⴰⵏ Wazzan)
07 MA-REH Rehamna (الرحامنة Ar-Riḩāmnah) ✪ Ben Guerir (بن جرير Bin Jarīr, ⴱⴰⵏⴳⵔⵉⵔ Bangrir)
07 MA-SAF Safi (آسفي Āsfī, ⴰⵙⴼⵉ Asfi)
03 MA-SEF Sefrou (سفرو Safrū, ⵚⴻⴼⵕⵓ Ṣefṛu)
06 MA-SET Settat (سطات Saţţāt, ⵥⵟⵟⴰⵟ Ẓṭṭaṭ)
06 MA-SIB Sidi Bennour (سيدي بنور Sīdī Binnūr, ⵙⵉⴷⵉ ⴰⴱⵉ ⵉⵏⵏⵓⵔ Sidi Abi Innur)
10 MA-SIF Sidi Ifni (سيدي إفني Sīdī Ifnī, ⵙⵉⴷⵉ ⵉⴼⵏⵉ Sidi Ifni)
04 MA-SIK Sidi Kacem (سيدي قاسم Sīdī Qāsim, ⵙⵉⴷⵉ ⵇⴰⵙⴰⵎ Sidi Qasam)
04 MA-SIL Sidi Slimane (سيدي سليمان Sīdī Sulaymān, ⵙⵉⴷⵉ ⵙⵍⵉⵎⴰⵏ Sidi Sliman)
08 MA-ZAG Zagora (زاكورة Zākūrah, ⵜⴰⵣⴰⴳⵓⵔⵜ Tazagurt)
10 MA-TNT *Tan-Tan (طانطان Ţānţān, ⵟⴰⵏⵟⴰⵏ Ṭanṭan)
03 MA-TAO Taounate (تاونات Tāwnāt, ⵜⴰⵡⵏⴰⵜ Tawnat)
02 MA-TAI Taourirt (تاوريرت Tāwrīrt, ⵜⴰⵡⵔⵉⵔⵜ Tawrirt)
11 MA-TAF *Tarfaya (طرفاية Ţarfāyah, ⵟⴰⵔⴼⴰⵢⴰ Ṭarfaya)
09 MA-TAR Taroudannt° (تارودنت Tārūdant, ⵜⴰⵔⵓⴷⴰⵏⵜ Tarudant)
03 MA-TAZ Taza (تازة Tāzah, ⵜⴰⵣⴰ Taza)
09 MA-TAT Tata (طاطا Ţāţā, ⵜⴰⴹⴰ Taḍa)
01 MA-TET Tétouan ✓⟐ (تطوان Tiţwān, ⵜⵉⵟⵟⴰⵡⵉⵏ Tiṭṭawin)
08 MA-TIN Tinghir (تنغير Tinghīr, ⵜⵉⵏⵖⵉⵔ Tinġir)
09 MA-TIZ Tiznit (تيزنيت Tīznīt, ⵜⵉⵣⵏⵉⵜ Tiznit)
07 MA-YUS Youssoufia (اليوسفية Al-Yūsufīyah, ⵍⵢⵓⵙⵓⴼⵢⵢⴰ Lyusufyya)

Prefektuurid (‘amālah) #: 17

09 MA-AGD Agadir-Ida-Outanane (أكادير إداوتنان Akādīr Idā wa Tanān) ✪ Agadir (أكادير Akādīr ~ أڭادير Agādīr, ⴰⴳⴰⴷⵉⵔ Agadir)
06 MA-CAS Casablanca (الدار البيضاء Ad-Dār al-Bayḑā’, ⵜⵉⴳⵎⵉ ⵜⵓⵎⵍⵉⵍⵜ Tigmi Tumlilt) ✪ Casablanca ✓⟐ (الدار البيضاء Ad-Dār al-Bayḑā’, ⵜⵉⴳⵎⵉ ⵜⵓⵎⵍⵉⵍⵜ Tigmi Tumlilt)
03 MA-FES Fès (فاس Fās, ⴼⴰⵙ Fas) ✪ Fès ✓⟐ (فاس Fās, ⴼⴰⵙ Fas)
09 MA-INE Inezgane – Ait Melloul (إنزكان آيت ملول Inizkān Āyt Mallūl) ✪ Inezgane (إنزكان Inizkān ~ إنزڭان Inizgān, ⵉⵏⴻⵣⴳⵯⴰⵏ Inezgwan)
07 MA-MMD Marrakech (مراكش Marrākush, ⵎⵕⵕⴰⴽⵛ Mṛṛakc) ✪ Marrakech ✓⟐ (مراكش Marrākush, ⵎⵕⵕⴰⴽⵛ Mṛṛakc)
01 MA-MDF M’diq-Fnideq (المضيق الفنيدق Al-Maḑīq al-Fnīdaq, ⴼⵏⵉⴷⴰⵇ-ⵎⴹⵢⴰⵇ Fnidaq-Mdyaq) ✪ M’diq (المضيق Al-Maḑīq, ⵎⴹⵢⴰⵇ Mdyaq ~ ⵝⴰⵖⵎⴰⵝ Thaġmath)
03 MA-MEK Meknès ✓⟐ (مكناس Miknās, ⴰⵎⴽⵏⴰⵙ Amknas)
06 MA-MOH Mohammadia (المحمدية Al-Muḩammadīyah, ⴼⴹⴰⵍⴰ Fḍala ~ ⵍⵎⵓⵃⴰⵎⵎⴰⴷⵉⵢⴰ Lmuḥammadiya)
02 MA-OUJ Oujda-Angad (وجدة أنكاد Wajdah Ankād, ⵡⴻⵊⴷⴰ-ⴰⵏⴳⴰⴷ Wejda-Angad) ✪ Oujda (وجدة Wajdah, ⵡⴻⵊⴷⴰ Wejda)
04 MA-RAB Rabat ✓⟐ (الرباط Ar-Ribāţ, ⴻⵕⵕⴱⴰⵟ Eṛṛbaṭ)
04 MA-SAL Salé (سلا Slā, ⵙⵍⴰ Sla)
04 MA-SKH Skhirate-Témara (الصخيرات تمارة Aş-Şukhayrāt Tamārah, ⵚⵖⵉⵔⴰⵜ-ⵜⵎⴰⵔⴰ Sġirat-Tmara) ✪ Témara (تمارة Tamārah, ⵜⵎⴰⵔⴰ Tmara)
01 MA-TNG Tanger-Assilah (طنجة أصيلة Ţanjah Aşīlah, ⵟⴰⵏⵊⴰ-ⴰⵣⵉⵍⴰ Ṭanja-Azila) ✪ Tanger ✓⟐ (طنجة Ţanjah, ⵟⴰⵏⵊⴰ Ṭanja)

Muud kohad

Antiatlas, mäestik ✓⟐ (الاطلس الصغير Al-Aţlas aş-Şaghīr)

Mauritaania–Namiibia

MR MAURITAANIA (موريتانيا MŪRĪTĀNIYĀ, MAURITANIE), Mauritaania Islamivabariik (الجمهورية الاسلامية الموريتانية Al-Jumhūrīyah al-Islāmīyah al-Mūrītānīyah, République islamique de Mauritanie) ✪ Nouakchott (نواكشوط Nawākshūţ, Nouakchott)

1. X 2023: seis on ajakohane. KNABi täiendada. Nimekujud araabia ja prantsuse keeles.

Provintsid (wilāyah) #: 15

MR-07 Adrar (آدرار Ādrār) ✪ Atâr (اطار Aţār)
MR-03 Assaba (العصابة Al-‘Aşābah) ✪ Kifa (كيفة Kīfah)
MR-05 Brakna (البراكنة Al-Brāknah) ✪ Aleg (ألاك Alāk)
MR-08 Dakhlet Nouâdhibou (داخلة نواذيبو Dākhlat Nawādhībū) ✪ Nouâdhibou (نواذيبو Nawādhībū)
MR-04 Gorgol (كوركول Kūrkūl) ✪ Kaédi (كيهيدي Kayhaydī)
MR-10 Guidimaka (كيدي ماغة Kīdī Māghah) ✪ Sélibabi (سليبابي Salībābī)
MR-01 Hodh ech Chargui (الحوض الشرقي Al-Ḩawḑ ash-Sharqī) ✪ Néma (النعمة An-Na‘mah)
MR-02 Hodh el Gharbi (الحوض الغربي Al-Ḩawḑ al-Gharbī) ✪ ‘Ayoûn el ‘Atroûs (عيون العتروس ‘Ayūn al-‘Atrūs)
MR-12 Inchiri (اينشيري Īnshīrī) ✪ Akjoujt (أكجوجت Akjūjat)
MR-14 Nouakchott Nord⁺ (نواكشوط الشمالية Nuwākshūţ ash-Shamālīyah)
MR-13 Nouakchott Ouest⁺ (نواكشوط الغربية Nuwākshūţ al-Gharbīyah)
MR-15 Nouakchott Sud⁺ (نواكشوط الجنوبية Nuwākshūţ al-Janūbīyah)
MR-09 Tagant (تكانت Takānat) ✪ Tidjikja (تجكجة Tijikjah)
MR-11 Tiris Zemmour (تيرس زمور Tīris Zammūr) ✪ Zouérat (الزويرات Az-Zuwayrāt)
MR-06 Trarza (الترارزة At-Trārzah) ✪ Rosso (روصو Rūşū)

Muud kohad

Nouakchott ✓⟐ (نواكشوط Nuwākshūţ)

MU MAURITIUS (MAURITIUS, MAURICE), Mauritiuse Vabariik (Republic of Mauritius, République de Maurice) ✪ Port Louis

1. X 2023: seis on ajakohane. KNABi uuendada. Nimed inglise ja prantsuse keeles.

Ringkonnad (district) #: 9

MU-BL Black River ✪ Bambous
MU-FL Flacq ✪ Centre de Flacq
MU-GP Grand Port ✪ Mahébourg
MU-MO Moka
MU-PA Pamplemousses
MU-PW Plaines Wilhelms ✪ Beau Bassin-Rose Hill
MU-PL Port Louis ✪ Port Louis ✓⟐
MU-RR Rivière du Rempart ✪ Poudre d’Or
MU-SA Savanne ✪ Souillac

Sõltkonnad (dependency) #: 3

MU-AG Agalega saared (Agalega Islands)
MU-CC Cargados Carajos
MU-RO Rodriguese saar (Rodrigues Island)

YT Mayotte (Prantsuse) ✪ Mamoudzou

1. X 2023: seis on ajakohane. Nimed prantsuse keeles.

Saared (île) #: 2

Gr Grande Terre
Pe Petite Terre

Vallad (commune) #: 17

Acoua Gr
Bandraboua Gr
Bandrele Gr
Boueni Gr
Chiconi Gr
Chirongui Gr
Dembeni Gr
Dzaoudzi-Labattoir Pe
Kani-Keli Gr
Koungou Gr
Mamoudzou Gr ✓
Mtsamboro Gr
M’tsangamouji Gr
Ouangani Gr
Pamandzi Pe
Sada Gr
Tsingoni Gr

MZ MOSAMBIIK (MOÇAMBIQUE), Mosambiigi Vabariik (República de Moçambique) ✪ Maputo

2. X 2023: seis on ajakohane. Nimed portugali keeles.

Provintsid (província) #: 10

MZ-P Cabo Delgado ✪ Pemba, varem Porto Amélia (–1975)
MZ-G Gaza ✪ Xai Xai, varem João Belo (–1975)
MZ-I Inhambane ✪ Inhambane
MZ-B Manica ✪ Chimoio, varem Vila Pery (1916–1975) ja Mandigas
MZ-L Maputo ✪ Matola, varem Salazar (–1975)
MZ-N Nampula ✪ Nampula
MZ-A Niassa ✪ Lichinga, varem Vila Cabral (–1975)
MZ-S Sofala ✪ Beira (ajal Chiveve)
MZ-Q Zambézia ✪ Quelimane
MZ-T Tete ✪ Tete, varem Vila Junqueiro

Keskalluvusega linn (cidade) #: 1

MZ-MPM Maputo ✓⟐, varem Lourenço Marques (–1976)

Traditsioonilised üksused

Angoshe, sultaniriik (sultanato de Angoche, Angoshe) ✪ Angoche (varem António Enes), MZ-N, MZ-Q. ♦ Kotid (NkBP bantu P-rühm: koti {eko}). VT (valitseja tiitel): sultan. U 1485–1910.
Barwe, kuningriik (reino de Báruè) ✪ Mungari, MZ-B, MZ-T, MZ-S. ♦ Barved (NkBN bantu N-rühm: barve {bwg}). 1500. a-d – 1918.
Gaza, riik (império de Gaza, amaGaza) ✪ Chaimite, Mossurize, MZ-G jt. ♦ Tsongad (NkBS bantu S-rühm: tsonga {ts}), suulud (NkBSN nguni keeled: suulu {zu}). VT: Nkosi. 1824–1895.
Jao kuningriigid (reinos Yao) ✪ Mwembe, MZ-A, MZ-P. ♦ Jaod (NkBP bantu P-rühm, jao {yao}). 1850. a-d – 1912.
Kitangonha, šeigiriik (xeicado de Kitangonha, Kitangonya) ✪ Kitangonha, MZ-N. ♦ Makuad (NkBP bantu P-rühm: makua {vmw}). VT: šeik. 1750. a-d – 1905.
Kiteve, kuningriik (reino de Quiteve) ✪ Uteve, MZ-S, MZ-B. ♦ Ndaud (NkBS bantu S-rühm: ndau {ndc}). U 1490. a-d – 1830. a-d (hävitati Gaza riigi poolt).
Manyika, kuningriik (reino de Manica) ✪ Bingaguru, MZ-B, ZW. ♦ Manjavad (NkBS bantu S-rühm: manjika {mxc}). VT: Mambo. 1500. a-d – 1902.
Maravi, konföderatsioon (confederação Maravi) ✪ Manthimba, MZ-T, MZ-A, MZ-Q. ♦ Tševad (NkBN bantu N-rühm: njandža {ny}). U 1480 – 1890. a-d.
Mutapa, riik (império de Mutapa, Monomotapa, Karanga) ✪ Zvongombe, Fura, MZ-T, MZ-B, MZ-S. ♦ Šonad-karangad (NkBS bantu S-rühm: šona {sn}). VT: Mambo a Chidima. U. 1430–1902.
Sankul, šeigiriik (xeicado de Sancul, Sankul) ✪ Sancul, MZ-N. ♦ Makuad (NkBP bantu P-rühm: makua {vmw}). VT: šeik. 1750. a-d – 1910.
Tembe, kuningriik (reino dos Tembes) ✪ Catembe, MZ-L, MZ-MPM. ♦ Rongad (NkBS bantu S-rühm: ronga {rng}). 1550. a-d – 1890. a-d.

Märkus. Traditsioonilised juhid kaotasid kõik õigused Mosambiigi iseseisvumisel 1975, ent a-st 1990 on nad tasapisi õigusi tagasi saanud; neil on kohaliku elu küsimustes nõuandev roll.

Muud kohad

Catandica, varem Vila Gouveia (–1975) MZ-B.
Chicualacuala, varem Malvérnia (–1975) MZ-G.
Chókwè, varem Vila Trigo de Morais (–1997) MZ-G.
Gurúè, varem Vila Junqueiro (–1975) MZ-Q.
Marracuene, varem Vila Luísa (–1975) MZ-L.
Zavala, varem Quissico (–1975) MZ-I.

NA NAMIIBIA (NAMIBIA), Namiibia Vabariik (Republic of Namibia, Republiek van Namibië¹, Orepublika yaNamibia^2,3, Republika zaNamibia⁴, Namibia ye Lukuluhile⁵, Republiki Namibiab dib⁶, Republik Namibia⁷, Rephaboliki ya Namibia⁸) ✪ Windhoek (ǀAi-ǁGams⁶, Otjomuise³, Windhuk⁷)

5. X 2023: seis on ajakohane. Nimevariandid inglise, afrikaani¹, ambo², herero³, kvangali⁴, lozi⁵, nama⁶, saksa⁷, tsvana⁸ keeles.

Piirkonnad (region) #: 14

NA-ER Erongo ✪ Swakopmund (Tsoakhaub⁶, Otjozondjii³)
NA-HA Hardap ✪ Mariental (Tsaraxeibes ~ ǀAmis⁶)
NA-KE Ida-Kavango (Kavango East) ✪ Rundu
NA-KA ǁKaras ✪ Keetmanshoop (ǂNuǂgoas⁶)
NA-KH Khomas ✪ Windhoek ✓⟐ (ǀAi-ǁGams ~ ǀAiǁgams⁶, Otjomuise³, Windhuk⁷)
NA-KU Kunene ✪ Opuwo
NA-KW Lääne-Kavango (Kavango West) ✪ Nkurenkuru
NA-OW Ohangwena ✪ Eenhana
NA-OH Omaheke ✪ Gobabis (Epako³, ǂKhoandawes ~ Gochas⁶)
NA-OS Omusati ✪ Outapi (Ombalantu²)
NA-ON Oshana ✪ Oshakati
NA-OT Oshikoto ✪ Omuthiyagwiipundi
NA-OD Otjozondjupa ✪ Otjiwarongo
NA-CA Zambezi ✪ Katima Mulilo

Traditsioonilised üksused

ǃAman (Bethanie Nama Captaincy) ✪ Bethanie. ♦ Namad (Kh1 khoi keeled: nama {naq}).
Damara, kuninganõukogu (Damara King’s Council, ǂNūkhoe ǁAes) ✪ Khorixas. ♦ Damarad (Kh1 khoi keeled: nama {naq}).
Herero, ülemhõimkond (Ovaherero paramountcy, Maharero) ✪ Okahandja. ♦ Hererod (NkBR bantu R-rühm: herero {hz}).
ǀKhowesin (Witbooi Nama Captaincy) ✪ Gibeon. ♦ Namad (Kh1 khoi keeled: nama {naq}).
Kwangali, kuningriik ~ Kvangali kuningriik (Kwangali kingdom ~ Uukwangali) ✪ Mayara (ajal), Mpungu. ♦ Kvangalid (NkBK bantu K-rühm: kvangali {kwn}).
Mafwe, kuningriik ~ Fuee kuningriik (Mafwe kingdom) ✪ Chinchimane. ♦ Fueed (NkBK bantu K-rühm: fuee {fwe}).
Masubia, kuningriik ~ Subia kuningriik (Masubia kingdom ~ Kuhane) ✪ Bukalo. ♦ Subiad (NkBK bantu K-rühm: kuhane {sbs}).
Mbukushu, kuningriik ~ Mbukušu kuningriik (Mbukushu kingdom) ✪ Mukwe. ♦ Mbukušud (NkBK bantu K-rühm; mbukušu {mhw}).
Ondonga, kuningriik ~ Ndonga kuningriik (Ondonga kingdom) ✪ Onamungundo. ♦ Ndongad (NkBR bantu R-rühm: ndonga {ng}).
Ongandjera, kuningriik (Ongandjera kingdom) ✪ Uukwandongo. ♦ Ambod (NkBR bantu R-rühm: ndonga {ng} murre)
Oorlam, kaptenkond (Oorlam ~ Orlam captaincy) ✪ Windhoek (ajal), Schmelenhouse. ♦ Namad (Kh1 khoi keeled: nama {naq}), afrikaanid (IeG2 läänegermaani keeled: afrikaani {af}).
Oukwanyama, kuningriik ~ Kvanjama kuningriik (Oukwanyama kingdom ~ Uukwanyama) ✪ Oihole (ajal), Oshikango. ♦ Kvanjamad (NkBR bantu R-rühm: kvanjama {kj}).

Nama hõimkondadena on nimetatud ka Aich-Ai (afrikaani), Awa-Khoi (punane rahvas), ǃGami-ǂnun (“Bondelswarts”), Kou Goa (“Swartboois”). Ovambo hõimkonnad on ka Uukwaluudhi, Uukwambi. Lisaks olid 1968–1989 osaliselt kattuvad hõimualad (homelands): Bushmanland (✪ Tsumkwe), Damaraland (✪ Khorixas), Hereroland (✪ Okakarara), Kaokoland e Kaokoveld (✪ Opuwo, liideti 1980 Hererolandiga), Kavangoland (✪ Rundu), Lozi e East Caprivi (✪ Katima Mulilo), Namaland (✪ Gibeon), Ovamboland (al 1972 Owambo, ✪ Ondangwa), Rehoboth e Basterland (✪ Rehoboth), Tswanaland (✪ Aminuis).

Traditsioonilistel valitsejatel on abistav roll, nende vastutada on kohalik õigusemõistmine, maakasutus ja kultuurielu.

Muud kohad

Karibib (Otjimbingwe ~ Garibeb⁶)
Luukererannik ✓ (Skeleton Coast)
Namibi kõrb ✓⟐ (Namib)
Outho (Uis⁶)
Walvis Bay (ǂGans⁶)

Nigeeria–Rwanda

NG NIGEERIA (NIGERIA¹, NAJERIYA², NAÌJÍRÍÀ³, NÀÌJÍRÍÀ⁴), Nigeeria Liitvabariik (Federal Republic of Nigeria¹, Jamhuriyar Tarayyar Najeriya², Ọ̀hàńjíkọ̀ Ọ̀hànézè Naìjíríyà³, Orílẹ̀-èdè Olómìniira Àpapọ̀ Nàìjíríà⁴) ✪ Abuja

5. X 2023: seis on ajakohane. Nimevariandid inglise¹, hausa², igbo³, joruba⁴, fula⁵, efiki⁶, tjapi⁷, guni⁸, ikverre⁹ keeles.

Osariigid (state) #: 36

NG-AB Abia ✓ ✪ Umuahia ✓
NG-AD Adamawa ✓ (𞤀𞤣𞤢𞤥𞤢𞥄𞤱𞤢 Adamaawa⁵) ✪ Yola ✓ (𞤎𞤮𞤤𞤢 Ƴola⁵)
NG-AK Akwa Ibom ✓ ✪ Uyo ✓
NG-AN Anambra ✓ (Ọmambala³) ✪ Awka ✓ (Ọka³)
NG-BA Bauchi ✓ (Bauci²) ✪ Bauchi ✓ (Bauci²)
NG-BY Bayelsa ✓ ✪ Yenagoa ✓
NG-BE Benue ✓ ✪ Makurdi ✓
NG-BO Borno ✓ ✪ Maiduguri ✓
NG-CR Cross River ✓ ✪ Calabar ✓ (Akwa Akpa⁶)
NG-DE Delta ✓ ✪ Asaba ✓
NG-EB Ebonyi ✓ ✪ Abakaliki ✓
NG-ED Edo ✓ ✪ Benin City ✓ (Obodo Benin³, Àdó⁴)
NG-EK Ekiti ✓ (Èkìtì⁴) ✪ Ado-Ekiti ✓ (Adó-Èkìtì⁴)
NG-EN Enugu ✓ (Enụgwụ³) ✪ Enugu ✓ (Enụgwụ³)
NG-GO Gombe ✓ (Gwambe², 𞤺𞤮𞤥𞥆𞤦𞤫 Gommbe⁵) ✪ Gombe ✓ (Gwambe², 𞤺𞤮𞤥𞥆𞤦𞤫 Gommbe⁵)
NG-IM Imo ✓ (Ímò³) ✪ Owerri ✓ (Owèrrè³)
NG-JI Jigawa ✓ (𞤔𞤭𞤺𞤢𞤱𞤢 Jigawa⁵) ✪ Dutse ✓
NG-KD Kaduna ✓ (𞤑𞤢𞤣𞤵𞤲𞤢 Kaduna⁵, Ka̱duna⁷) ✪ Kaduna ✓ (𞤑𞤢𞤣𞤵𞤲𞤢 Kaduna⁵, Ka̱duna⁷)
NG-KN Kano ✓ (𞤳𞤢𞤲𞤮𞥅 Kanoo⁵) ✪ Kano ✓ (𞤳𞤢𞤲𞤮𞥅 Kanoo⁵)
NG-KT Katsina ✓ (𞤑𞤢𞥁𞤭𞤲𞤢 Kazina⁵) ✪ Katsina ✓ (𞤑𞤢𞥁𞤭𞤲𞤢 Kazina⁵)
NG-KE Kebbi ✓ (𞤳𞤫𞤦𞥆𞤭 Kebbi⁵) ✪ Birnin Kebbi ✓
NG-KO Kogi ✓ (Kogí⁴) ✪ Lokoja ✓ (Lọ́kọ́ja⁴)
NG-KW Kwara ✓ (Kwárà⁴) ✪ Ilorin ✓
NG-LA Lagos ✓ (Ikko², Èkó⁴, Ayìmátẹ̀n Awọnlìn tọ̀n⁸) ✪ Ikeja ✓
NG-NA Nasarawa ✓ ✪ Lafia ✓
NG-NI Niger ✓ ✪ Minna ✓
NG-OG Ogun ✓ (Ògùn⁴) ✪ Abeokuta ✓ (Abẹ́òkúta⁴)
NG-ON Ondo ✓ (Òndó⁴) ✪ Akure ✓ (Àkúrẹ́⁴)
NG-OS Osun ✓ (Ọ̀ṣun⁴) ✪ Osogbo ✓ (Òṣogbo⁴, ka Oshogbo)
NG-OY Oyo ✓ (Ọ̀yọ́⁴) ✪ Ibadan ✓ (Ìbàdàn⁴)
NG-PL Plateau ✓ ✪ Jos ✓
NG-RI Rivers ✓ ✪ Port Harcourt ✓ (Ugwu Ọcha³, Ígwúóchán⁹)
NG-SO Sokoto ✓ (Sakkwato²) ✪ Sokoto ✓ (Sakkwato²)
NG-ZA Zamfara ✓ (𞤶𞤢𞤥𞤬𞤢𞤪𞤢 Jamfara⁵) ✪ Gusau ✓
NG-TA Taraba ✓ ✪ Jalingo
NG-YO Yobe ✓ ✪ Damaturu ✓

Pealinnaala (capital territory) #: 1

NG-FC Abuja ✓⟐

Traditsioonilised üksused

Aboh, kuningriik (Aboh kingdom) ✪ Aboh, NG-DE. ♦ Igbod (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: igbo {ig}). VT (valitseja tiitel): Obi.
Adamawa, emiraat ~ Fombina (Adamawa emirate) ✪ Yola, NG-AD. ♦ Fulad (NkA Atlandi keelkond: fula {ff}). VT: Baban Lamido. Rajatud 1809 fula džihaadiriigina.
Ado-Ekiti, kuningriik ✪ Ado-Ekiti, NG-EK. ♦ Jorubad (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: joruba {yo}). VT: Ewi. Hiljemalt al 1902.
Ado-Odo, kuningriik ✪ Ado-Odo, NG-OG. ♦ Jorubad (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: joruba {yo}). VT: Oba, Olofin Adimula Oodua. Rajatud enne 1494.
Agaie, fula džihaadiriik (Agaie emirate) ✪ Agaie, NG-NI. ♦ Nuped (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: nupe {nup}). VT: emiir (Etsu). Rajatud 1822.
Agbede, kuningriik (Agbede kingdom ~ Aviele ~ Ayuele) ✪ Agbede, NG-ED. ♦ Etsakod ehk afemaid (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: afemai ehk jehhee {ets}). VT: Oba. Al 1880.
Agbor, kuningriik (Agbor kingdom) ✪ Agbor, NG-DE. ♦ Ikad (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled (igbopärased): ika {ikk}).
Ajase-Ipo, kuningriik (~ Ajasse Ipo, Ajasepo) ✪ Ajasse Ipo, NG-KW. ♦ Jorubad (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: joruba {yo}). Kuni u 1749 Ajasse. VT: Olupo.
Akure, kuningriik (Akure kingdom) ✪ Akure, NG-ON. ♦ Jorubad (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: joruba {yo}). VT: Deji. Rajatud u 1150.
Aramoko-Ekiti, kuningriik ✪ Aramoko-Ekiti, NG-EK. ♦ Jorubad (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: joruba {yo}). VT: Alara.
Argungu, emiraat (Argungu emirate, hrv Kebbi kingdom) ✪ Argungu, Birnin Kebbi, NG-KE. ♦ Hausad (AfT Tšaadi keeled: hausa {ha}). Rajatud 1515.
Arochukwu, kuningriik (Arochukwu kingdom) ✪ Arochukwu, NG-AB. ♦ Igbod (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: igbo {ig}).
Auchi, kuningriik ✪ Auchi, NG-ED. ♦ Etsakod ehk afemaid (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: jekhee {ets}). VT: Otaru.
Awe, emiraat ✪ Awe, NG-NA. ♦ Hausad (AfT Tšaadi keeled: hausa {ha}). VT: Sarkin Awe. Rajatud 19. sajandil.
Awo-Ekiti, linnriik ✪ Awo-Ekiti, NG-EK. ♦ Jorubad (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: joruba {yo}). VT: Alawo.
Badagry, kuningriik (Badagry kingdom ~ Gbagle, Gbadagri) ✪ Badagry, NG-LA. ♦ Gunid (NkKB gbee keeled: guni {guw}), jorubad (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: joruba {yo}). Rajatud u 1425.
Bade, emiraat (van Bedde) ✪ Gashua (varasem Gorgoram), NG-YO. ♦ Baded (AfT Tšaadi keeled: bade {bde}). VT: emiir (Mai Bade).
Bassa-Nge, kuningriik (van Bassa-Enge) ✪ Gbebe, NG-KO. ♦ Nuped (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: nupe {nup}). VT: Etsu Bassa Nge. Eraldus 1833 Bidast.
Bauchi, emiraat (Bauchi emirate) ✪ Bauchi, NG-BA. ♦ Hausad (AfT Tšaadi keeled: hausa {ha}). VT: Lamido. Rajati 1805 fula džihaadiriigina.
Benin, kuningriik ~ Edo (Benin kingdom) ✪ Benin City, NG-ED. ♦ Edod (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: edo {bin}). VT: Oba. Rajatud enne 1170, 1478 Edo.
Berom, kuningriik ~ Jos (Berom kingdom ~ ametl Jos traditional area, van Birom) ✪ Jos, NG-PL. ♦ Beromid (NkP lavamaa keeled: beromi {bom}). VT: Gbong Gwom.
Bida, emiraat (Bida emirate ~ Nupe) ✪ Bida, NG-NI. ♦ Nuped (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: nupe {nup}). VT: Etsu Nupe. Rajatud (uuesti) 1531.
Birnin Gwari, emiraat ✪ Birnin Gwari NG-KD. ♦ Gbarid (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: gbari {gby}) ja hausad (AfT Tšaadi keeled: hausa {ha}). VT: Sarkin Birnin Gwari. Al u 1819/1902 Briti Põhja-Nigeeria osariik
Biu, emiraat (~ Viyu) ✪ Biu, NG-BO. ♦ Burad (AfT Tšaadi keeled: bura {bwr}). VT: Moi Bia, ka Kuthli. Varem kuningriik.
Borgu, emiraat (Borgu kingdom, van Bussa kuni 1953) ✪ New Bussa, NG-NI. ♦ Baatonumid (NkG guri keelkond: baatonumi {bba}) ja busad (NkM mande keelkond: busa {bqp}). VT: emiir. Moodustati 1954 Bussa ja Kaiama liitumisel.
Borno, emiraat (Borno emirate, van Bornu) ✪ Maiduguri, ajal Kukawa, NG-BO. ♦ Kanurid (NsS Sahara keelkond: keskkanuri {knc}). VT: Shehu. Rajati u 709 (Kanem), 14. saj-st Borno, 1901/02 kahes osas: Kukawa ja Dikwa, 1937 osaline taasühinemine, 2010 eraldus Dikwast Bama.
Daura, emiraat (Daura emirate) ✪ Daura, NG-KT. ♦ Hausad (AfT Tšaadi keeled: hausa {ha}). VT: Sarkin Daura.
Dutse, emiraat ✪ Dutse, NG-JI. ♦ Hausad (AfT Tšaadi keeled: hausa {ha}), fulad (NkA Atlandi keelkond: fula {ff}). VT: Sarkin Dutse. Rajatud u 1421.
Ebira, kuningriik ~ Ebiramaa (Ebiraland, Ebira, Okene, van Igbirra) ✪ Okene. ♦ Ebirad (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: ebira {igb}). VT: Ohinoyi. Rajatud 1902.
Efik, kuningriik ~ Akwa Akpa (Calabar kingdom ~ Old Calabar) ✪ Calabar, NG-CR. ♦ Efikid (NkC Crossi jõe keeled: efiki {efi}). VT: Obong. Rajatud u 1600, 1786 iseseisev, 1901 Old Calabar.
Egba, kuningriik ~ Egbamaa (Egbaland kingdom) ✪ Abeokuta, NG-OG. ♦ Jorubad (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: joruba {yo}, eriti Egba murre). VT: Alake. 1829 Abeokuta linnriik, 1898 Egba ühendvalitsus.
Fika, emiraat (~ Pikka) ✪ Potiskum, NG-YO. ♦ Boled (AfT Tšaadi keeled: bole {bol}). VT: Moi Fika. Kuni 19.saj-ni Daniski. Vt ka Pataskum.
Gbaramatu, kuningriik (Gbaramatu kingdom) ✪ Oporoza, NG-DE. ♦ Izonid (NkI idžo keeled: izoni {ijc}). VT: Pere.
Gobir, kuningriik (Gobir kingdom) ✪ Sabon Birni, NG-SO. ♦ Hausad (AfT Tšaadi keeled: hausa {ha}). VT: Sarkin Gobir. Moodustatud antiikajal.
Gombe, emiraat (Gombe ermirate) ✪ Gombe, NG-GO. ♦ Fulad (NkA Atlandi keelkond: fula {ff}). VT: Modibo Gombe. Moodustatud 1804 fula džihaadiriigina.
Gumel, emiraat ✪ Gumel, NG-JI. ♦ Hausad (AfT Tšaadi keeled: hausa {ha}). VT: emiir.
Gwanara, emiraat (~ Gbanaru) ✪ Gwanara, NG-KW. ♦ Baatonumid (NkG guri keelkond: baatonumi {bba}). Eraldus 1810 Kenust.
Gwandu, emiraat (Gwandu emirate) ✪ Birnin Kebbi, Gwande, NG-KE. ♦ Hausad (AfT Tšaadi keeled: hausa {ha}). Moodustatud 1808 fula džihaadiriigina.
Gwoza, emiraat ✪ Gwoza, NG-BO. ♦ Glavdad (AfT Tšaadi keeled: glavda {glw}), mandarad (AfT Tšaadi keeled: vandala {mfi}) ja hausad (AfT Tšaadi keeled: hausa {ha}). VT: Malam.
Hadejia, emiraat (Hadejia emirate) ✪ Hadejia, NG-JI. ♦ Hausad (AfT Tšaadi keeled: hausa {ha}).
Ibadan, kuningriik (Ibadan kingdom) ✪ Ibadan, NG-OY. ♦ Jorubad (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: joruba {yo}). VT: Olubadan, varem Ba’ale. Rajatud u 1820.
Idoani, kuningriik (Idoani kingdom) ✪ Idoani, NG-ON. ♦ Jorubad (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: joruba {yo}). Konföderatsioon rajatud u 1584.
Idoma, maa (Idoma traditional area) ✪ Otukpo, NG-BE. ♦ Idomad (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: idoma {idu}). VT: Och’Idoma.
Ife, kuningriik (Ife kingdom ~ Ile Ife) ✪ Ile-Ife, NG-OS. ♦ Jorubad (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: joruba {yo}). VT: Ọọni.
Igala, kuningriik (Igala kingdom) ✪ Idah, NG-KO. ♦ Igalad (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: igala {igl}). VT: Ata. Rajatud enne 1700.
Igbo autonoomsed kogukonnad (Autonomous Igbo Communities) ♦ Igbod (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: igbo {ig}).
Ijaye, endine riik (~ Ijaiye) ✪ Ijaiye, NG-OY. ♦ Jorubad (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: joruba {yo}). VT: Oba. 1836 eraldus Oyost. Hävitati 1860–1862.
Ijebu, kuningriik (Ijebu kingdom ~ Ijebuland ~ Ijebu Ode) ✪ Ijebu Ode, NG-OG. ♦ Jorubad (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: joruba {yo}). VT: Awujale. Rajatud enne 1400.
Ikirun, kuningriik (~ Akinrun) ✪ Ikirun, NG-OS. ♦ Jorubad (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: joruba {yo}). VT: Akinrun.
Ila-Orangun, kuningriik (~ Ila) ✪ Ila Orangun, NG-OS. ♦ Jorubad (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: joruba {yo}). VT: Owa.
Ilesa, kuningriik ~ Ijesha (Ilesa kingdom ~ Ijeshaland ~ Ijesha ~ Ilesha) ✪ Ilesa, NG-OS. ♦ Jorubad (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: joruba {yo}). VT: Owo, Owo Obokan Adimula. Rajatud u 1500.
Ilorin, emiraat (Ilorin emirate) ✪ Ilorin, NG-KW. ♦ Jorubad (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: joruba {yo}). VT: Oba. 1817 eraldus Oyost.
Irrua, kuningriik (van Ekpereijie, Ekpoma) ✪ Irrua, NG-ED. ♦ Esanid (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: esani {ish}). VT: Onojie. Rajatud 1463.
Itse-Ekiti, kuningriik ✪ Ise-Ekiti, NG-EK. ♦ Jorubad (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: joruba {yo}). VT: Arinjale.
Iwo, kuningriik ✪ Iwo, NG-OS. ♦ Jorubad (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: joruba {yo}). VT: Oba. al 1816 Oluwa. Rajatud u 1415.
Jama‘are, emiraat (Jama’are emirate) ✪ Jama‘are, NG-BA. ♦ Fulad (NkA Atlandi keelkond: fula {ff}) ja hausad (AfT Tšaadi keeled: hausa {ha}). Rajatud 1811 fula džihaadiriigina.
Jema‘a, emiraat (~ Jama’a) ✪ Kafanchan, varem Jema‘a, NG-KD. ♦ Hausad (AfT Tšaadi keeled: hausa {ha}). Rajatud 1810.
Kaiama, emiraat (Kaiama emirate) ✪ Kaiama, NG-KW. ♦ Baatonumid (NkG guri keelkond: baatonumi {bba}). Borgu haru. VT: emiir. Al 1954 liidus Bussaga, Borgu nime all.
Kalabari, kuningriik (Kalabari kingdom) ✪ Buguma, NG-RI. ♦ Kalabarid (NkI idžo keeled: kalabari {cal}). Rajatud u 1600. 1900–1960 New Calabar.
Kano, emiraat (Kano emirate) ✪ Kano, NG-KN. ♦ Hausad (AfT Tšaadi keeled: hausa {ha}). VT: Sarkin Kano, emiir. Rajatud (uuesti) 998.
Kazaure, emiraat (Kazaure emirate) ✪ Kazaure, NG-JI. ♦ Hausad (AfT Tšaadi keeled: hausa {ha}). VT: Sarkin Arewa. Rajatud 1818 fula džihaadiriigina.
Katagum, emiraat (Katagum emirate) ✪ Azare, NG-BA. ♦ Hausad (AfT Tšaadi keeled: hausa {ha}). Rajatud u 1100. Al 1805 fula džihaadiriik.
Katsina, emiraat (Katsina emirate) ✪ Katsina, NG-KT. ♦ Hausad (AfT Tšaadi keeled: hausa {ha}).
Keana, kuningriik (Keana kingdom) ✪ Keana, NG-NA. ♦ Alagod (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: alago {ala}).
Keffi, emiraat (Keffi emirate) ✪ Keffi, NG-NA. ♦ Hausad (AfT Tšaadi keeled: hausa {ha}). Rajatud 1802 fula džihaadiriigina.
Kenu, hõimkond ✪ Kenu, NG-KW. ♦ Baatonumid (NkG guri keelkond: baatonumi {bba}). Rajatud 1784, jagunes 1810 kaheks: Kenu ja Gwanara.
Kontagora, emiraat (Kontagora emirate) ✪ Kontagora, NG-NI. ♦ Hausad (AfT Tšaadi keeled: hausa {ha}) ja nuped (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: nupe {nup}). VT: emiir (Sarkin Sudan). Rajatud 1864 uue fula riigina.
Koton-Karfe, kuningriik (~ Igu, van Koton Karifi) ✪ Koton-Karfe, NG-KO. ♦ Ebirad (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: ebira {igb}). VT: Ohimege Igu. Rajatud Bwaka nime all, hiljem Gerinya.
Lafia, emiraat ✪ Lafia, NG-NA. ♦ Hausad (AfT Tšaadi keeled: hausa {ha}) ja kanurid (NsS Sahara keelkond: kanuri {kr}). VT: Sarkin Lafia. Rajatud 1804 fula džihaadiriigina, Lafia Beri-Beri.
Lafiagi, emiraat (Lafiagi emirate) ✪ Lafiagi, NG-KW. ♦ Nuped (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: nupe {nup}). Rajatud 1824 fula džihaadiriigina.
Lagos, kuningriik ~ Eko (Lagos kingdom) ✪ Lagos Island, NG-LA. ♦ Jorubad (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: joruba {yo}). VT: Oba. Rajatud u 1600.
Lapai, emiraat (Lapai emirate) ✪ Lapai, NG-NI. ♦ Nuped (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: nupe {nup}). Rajatud 1825 fula džihaadiriigina.
Misau, emiraat (Misau emirate, van Missau) ✪ Misau, NG-BA. ♦ Hausad (AfT Tšaadi keeled: hausa {ha}) ja fulad (NkA Atlandi keelkond: fula {ff}). VT: emiir (Sarkin Bornu ta Gabas). Rajatud 1808 fula džihaadiriigina.
Mubi, emiraat (Mubi emirate) ✪ Mubi, NG-AD. ♦ Falid (NkO1 Adamaoua keeled: põhjafali {fll}) ja hausad (AfT Tšaadi keeled: hausa {ha}). Rajatud 19. sajandi algul fula džihaadiriigina.
Muri, emiraat (Muri emirate) ✪ Jalingo, NG-TA. ♦ Fulad (NkA Atlandi keelkond: fula {ff}) ja hausad (AfT Tšaadi keeled: hausa {ha}). Rajatud 1817 fula džihaadiriigina.
Nasarawa, emiraat (Nasarawa emirate) ✪ Nasarawa, NG-NA. ♦ Hausad (AfT Tšaadi keeled: hausa {ha}). Rajatud 1835 fula džihaadiriigina.
Nembe, kuningriik (Nembe kingdom ~ Brass) ✪ Nembe, NG-BY ♦ Izonid (NkI idžo keeled: izoni {ijc}). VT: Amanyanabo. Enne 1800 jagunes kaheks: Nembe-Ibe ja Opu-Nembe.
Nembe-Ibe, kuningriik ✪ Ogbolomabiri, NG-BY. ♦ Nembed (NkI idžo keeled: kaguidžo {ijs}). VT: Amanyanabo. Eraldus Nembest.
Ningi, emiraat (Ningi emirate) ✪ Ningi, NG-BA. ♦ Hausad (AfT Tšaadi keeled: hausa {ha}). Rajatud 1877.
Nri, kuningriik (Nri kingdom) ✪ Nri, ajal Igbo-Ukwu, NG-AN. ♦ Igbod (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: igbo {ig}). VT: Eze Nri.
Obio-Oko, endine vürstiriik (~ Ikotitungko, Creek Town, van Obioko) ✪ Creek Town (Obio Oko), NG-CR. ♦ Efikid (NkC Crossi jõe keeled: efiki {efi}). VT: Obong, varem Edidem. Praegu arvatud Efiki alla.
Oghara, kuningriik (van Ogbara) ✪ Ogharefe, NG-DE. ♦ Urhobod (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: urhobo {urh}). VT: Ovie. Rajatud 1350.
Ogbomoso, kuningriik (~ Ogbomosho) ✪ Ogbomoso, NG-OY. ♦ Jorubad (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: joruba {yo}). VT: Soun. Rajatud u 1650.
Ogwashi-Uku, kuningriik ✪ Ogwashi-Uku, NG-DE. ♦ Enuanid (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: igbo {ig} murre). VT: Obi. Rajatud 1198.
Oke-Ila, kuningriik (~ Obalumo of Oke-Ila) ✪ Oke-Ila, NG-OS. ♦ Jorubad (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: joruba {yo}). VT: Orangun. Rajatud u 1280.
Oke-Ona, allkuningriik (~ Oshile of Oke-Ona) ✪ Abeokuta, NG-OG. ♦ Jorubad (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: joruba {yo}). VT: Oshile. Praegu Abeokuta osa.
Okolo-Ama, kuningriik ~ Bonny (ametl Bonny kingdom, van Ubani) ✪ Bonny, NG-RI. ♦ Ibanid (NkI idžo keeled: ibani {iby}). VT: Amanyanabo. Rajatud u 1310 linnriigina.
Okpe, kuningriik (Okpe kingdom) ✪ Orerokpe, NG-DE. ♦ Urhobod (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: urhobo {urh}). Rajatud u 1650.
Okpoama, kuningriik ✪ Okpoama, NG-BY. ♦ Nembed (NkI idžo keeled: kaguidžo {ijs}). VT: Amanyanabo.
Okrika, kuningriik (Okrika kinbadedgdom ~ Okochiri) ✪ Okrika, NG-RI. ♦ Kiriked (NkI idžo keeled: kirike {okr}). VT: Amanyanabo.
Okuta, emiraat (Okuta emirate) ✪ Okuta, NG-KW. ♦ Baatonumid (NkG guri keelkond: baatonumi {bba}). Eraldus 1848 Nikkist.
Ondo, kuningriik (Ondo kingdom) ✪ Ondo City, NG-ON. ♦ Jorubad (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: joruba {yo}). VT: Osemawe.
Onitsha, kuningriik (Onitsha kingdom) ✪ Onitsha, NG-AN. ♦ Igbod (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: igbo {ig}). VT: Obi. Rajatud u 1550.
Opobo, kuningriik (Opobo kingdom) ✪ Opobo, NG-RI. ♦ Ibanid (NkI idžo keeled: ibani {iby}). VT: Amanyanabo. Rajatud 1869.
Opu-Nembe, kuningriik (van Bassambiri) ✪ Bassambiri, NG-BY. ♦ Nembed (NkI idžo keeled: kaguidžo {ijs}). VT: Amanyanabo. Eraldus Nembest.
Osogbo, kuningriik (~ Oshogbo) ✪ Osogbo, NG-OS. ♦ Jorubad (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: joruba {yo}). VT: Ataoja.
Ota, kuningriik (Ota kingdom ~ Awori) ✪ Ota, NG-OG. ♦ Jorubad (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: joruba {yo}). VT: Olota.
Owa, kuningriik () ✪ Owa-Oyibu, NG-DE. ♦ Ikad (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: ika {ikk}). VT: Obi.
Owerri, maa (Owerri kingdom ~ Owerre) ✪ Owerri, NG-IM. ♦ Igbod (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: igbo {ig}). VT: Eze, Ozuruigbo. Rajatud 14. saj.
Owo, kuningriik (Owo kingdom) ✪ Owo, NG-ON. ♦ Jorubad (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: joruba {yo}). VT: Oba, Olowo. Rajatud 1070?
Owu, kuningriik (~ Owu Egba) ✪ Abeokuta, NG-OG. ♦ Jorubad (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: joruba {yo}). VT: Olowu.
Oyo, kuningriik (Oyo kingdom) ✪ Oyo, NG-OY. ♦ Jorubad (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: joruba {yo}). VT: Alaafin, Alaafin-onon-ola, Onile. Rajatud u 1400.
Pataskum, emiraat (Pataskum emirate) ✪ Potiskum, NG-YO. ♦ Ngizimid (AfT Tšaadi keeled: ngizimi {ngi}). VT: Mai, kuni 1858 Kachalla. Rajatud 1809. Vahepeal liidetud Fikaga, 2000 taastatud Pataskumi nime all (ngizimi nimekuju). Jagab Fikaga Potiskumi linna.
Pategi, emiraat (Pategi emirate) ✪ Pategi, NG-KW.. ♦ Nuped (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: nupe {nup}). VT: Etsu Pategi. Rajatud 1898.
Remo, kuningriik (Remo kingdom ~ Remoland ~ Ijebu-Remo, Sagamu) ✪ Sagamu, NG-OG. ♦ Jorubad (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: joruba {yo}). VT: Akarigbo. Omaette üksuseks sai 1937.
Shonga, emiraat (Shonga emirate) ✪ Shonga, NG-KW. ♦ Nuped (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: nupe {nup}). Rajatud 1859.
Sokoto, kalifaat või sultaniriik (Sokoto caliphate ~ sultanate) ✪ Sokoto, NG-SO. ♦ Hausad (AfT Tšaadi keeled: hausa {ha}) ja fulad (NkA Atlandi keelkond: fula {ff}). VT: sultan (Amir al-Mu’minin, Sarkin Musulmi). Rajatud 1804 fula džihaadi keskusena.
Suleja, emiraat ~ ajal Abuja (Abuja emirate) ✪ Suleja, NG-NI. ♦ Hausad (AfT Tšaadi keeled: hausa {ha}), gbarid (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: gbari {gby}). VT: Sarkin Zazzau. Algselt Zuba, 1828–1976 Abuja, sejärel Suleja.
Zamfara, emiraat (Zamfara emirate) ✪ Anka, NG-ZA. ♦ Hausad (AfT Tšaadi keeled: hausa {ha}). VT: Sarkin Zamfara. Rajatud enne 1200.
Zazzau, emiraat ~ Zaria (Zazzau emirate) ✪ Zaria, NG-KD. ♦ Hausad (AfT Tšaadi keeled: hausa {ha}). VT: Sarkin Zazzau. Rajatud enne 1200.
Zuru, emiraat (Zuru emirate) ✪ Zuru, NG-KE. ♦ Lelad (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: lela {dri}) ja hausad (AfT Tšaadi keeled: hausa {ha}). VT: Sardauna Zuru.
Tiv, hõimkond (Tiv chiefdom) ✪ Gboko, NG-BE. ♦ Tivid (NkD bantulikud keeled: tivi {tiv}). VT: Tor Tiv. Moodustatud 1946.
Uvwie, kuningriik (~ Effurun, van Efron) ✪ Effurun, NG-DE. ♦ Uvbied (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: uvbie {evh}). VT: Ovie. Rajatud u 1400.
Warri, kuningriik (Warri kingdom, hrv Itsekiri kingdom) ✪ Ode-Itsekiri, Warri, NG-DE. ♦ Itsekirid (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: isekiri {its}). VT: Olu. Rajati enne 1500. Al 1952 Warri.
Wase, emiraat (Wase emirate) ✪ Wase, NG-PL. ♦ Hausad (AfT Tšaadi keeled: hausa {ha}) ja fulad (NkA Atlandi keelkond: fula {ff}). VT: Sarkin Dutse. Rajatud 1820 fula džihaadiriigina.
Wukari, föderatsioon (Wukari federation ~ Kwararafa) ✪ Wukari, NG-TA, ♦ Džukunid (NkJ džukuni keeled: džukuni {jbu}). VT: Aku Uka. Rajatud enne 1600, kuni 1855 Kwararafa, sealtpeale Wukari.
Yashikira, emiraat (Yashikira emirate) ✪ Yashikira, NG-KW. ♦ Baatonumid (NkG guri keelkond: baatonumi {bba}). VT: Sarkin Yashikira. Rajatud 1769.
Yawuri, emiraat (Yawuri emirate, ametl Yauri emirate) ✪ Yelwa, NG-KE. ♦ Hausad (AfT Tšaadi keeled: hausa {ha}). Rajatud enne 1400.
Yewa, kuningriik (van Ilaro kuni 1995) ✪ Ilaro, NG-OG. ♦ Jorubad (NkW Lääne-Benue-Kongo keeled: joruba {yo}). VT: Olu.

Nigeerias on umbes 2000 traditsioonilist kuningriiki ja hõimkonda. Kuigi nende juhtidel pole formaalset rolli, on nad kohaliku elu korraldamisel väga mõjukad. Väljend “džihaadiriik” loetelus viitab Usuman dan Fodio juhitud džihaadiliikumise raames tekkinud emiraatidele 19. saj esimeses pooles.

Rahvaste indeks

afemaid vt etsakod; alagod → Kenu; baatonumid → Borgu, Gwanara, Kaiama, Okuta, Yashikira; baded → Bade; beromid → Berom; boled → Fika; burad → Biu; busad → Borgu; džukunid → Wukari; ebirad → Ebira, Koton-Karfe; edod → Benin; efikid → Efik, Obio-Oko; enuanid → Ogwashi-Uku; esanid → Irrua; etsakod ehk afemaid (+jehhee) → Agbede, Auchi; falid → Mubi; fulad → Adamawa, Dutse, Gombe, Jama’are, Misau, Muri, Sokoto, Wase; gbarid → Birnin Gwari, Suleja; gunid → Badagry; hausad → Argungu, Awe, Bauchi, Birnin Gwari, Daura, Dutse, Gobir, Gumel, Gwandu, Gwoza, Hadejia, Jama’are, Jema’a, Kano, Kazaure, Katagum, Katsina, Kontagora, Lafia, Misau, Muri, Nasarawa, Ningi, Sokoto, Suleja, Zamfara, Zazzau, Zuru, Wase, Yawuri; ibanid → Okolo-Ama, Opobo; idomad → Idoma; igalad → Igala; igbod → Aboh, Arochukwu, Igbo, Nri, Onitsha, Owerri; ikad → Agbor, Owa; izonid → Gbaramatu, Nembe; itsekirid → Warri; jorubad → Ado-Ekiti, Ado-Odo, Ajase-Ipo, Akure, Aramoko-Ekiti, Awo-Ekiti, Badagry, Egba, Ibadan, Idoani, Ife, Ijaye, Ijebu, Ikirun, Ila-Orangun, Ilesa, Ilorin, Itse-Ekiti, Iwo, Lagos, Lapai, Ogbomoso, Oke-Ila, Oke-Ona, Ondo, Osogbo, Ota, Owo, Owu, Oyo, Remo, Yewa; kalabarid → Kalabari; kanurid → Borno, Lafia; kiriked → Okrika; lelad → Zuru; mandarad → Gwoza; nembed → Nembe-Ibe, Okpoama, Opu-Nembe; ngizimid → Pataskum; nuped → Agaie, Bassa-Nge, Bida, Kontagora, Lafiagi, Pategi, Shonga; tivid → Tiv; urhobod → Oghara, Okpe; uvbied → Uvwie.

Muud kohad

Biafra, ajalooline maa-ala ✓
Lagos ✓⟐ (Ikko², Èkó⁴, Awọnlìn⁸) NG-LA
Onitsha ✓ (Ọ̀nị̀chà Mmílí ~ Ọ̀nị̀chà³) NG-AN

NE NIGER, Nigeri Vabariik (République du Niger, Jamhuriyar Nijar¹) ✪ Niamey (Yamai¹, ⵏⵉⴰⵎⵢ Nyami², Ɲamay³)

6. X 2023: seis on ajakohane. Nimevariandid prantsuse, hausa¹, tamašeki (tuareegi)², zarma³ keeles.

Piirkonnad (région) #: 7

NE-1 Agadez ✪ Agadez (ⴰⴶⴰⴷⴰⵣ Agadaz²)
NE-2 Diffa ✪ Diffa
NE-3 Dosso ✪ Dosso
NE-4 Maradi ✪ Maradi
NE-7 Zinder ✪ Zinder
NE-5 Tahoua ✪ Tahoua
NE-6 Tillabéri ✪ Tillabéri

Linnaringkond (communauté urbaine) #: 1

NE-8 Niamey ✓⟐ (Yamai¹, ⵏⵉⴰⵎⵢ Nyami², Ɲamay³)

Traditsioonilised üksused

Aïr, sultaniriik (sultanat de l’Aïr) ✪ Agadez. ♦ Tuareegid (AfB berberi keeled: tamahaki {thv}). VT (valitseja tiitel): Amenokal.
Damagaram, sultaniriik (sultanat du Damagaram) ✪ Zinder. ♦ Hausad (AfT Tšaadi keeled: hausa {ha}), kanurid (NsS Sahara keelkond: kanuri {kr}). VT: sultan (Sarkin Damagaram).
Dargol, kanton (canton de Dargol) ✪ Gothèye. ♦ Zarmad (NsG songai keeled: zarma {dje}), songaid (NsG songai keeled: songai {son}). VT: Askya.
Dosso, sultaniriik (sultanat de Dosso) ✪ Dosso. ♦ Zarmad (NsG songai keeled: zarma {dje}). VT: Zarmakoy ~ Jermakoy.
Gobir, sultaniriik (sultanat du Gobir) ✪ Tibiri. ♦ Hausad (AfT Tšaadi keeled: hausa {ha}).
Goruol, kanton (canton du Gorouol) ✪ Yatakala. ♦ Songaid (NsG songai keeled: songai {son}), tuareegid (AfB berberi keeled: tamahaki {thv}), fulad (NkA Atlandi keelkond: fula {ff}). VT: Askya.
Kokoro, kanton (canton de Kokoro) ✪ Kokorou. ♦ Zarmad (NsG songai keeled: zarma {dje}), songaid (NsG songai keeled: songai {son}). VT: Askya.
Maradi, sultaniriik (sultanat de Maradi) ✪ Maradi. ♦ Hausad (AfT Tšaadi keeled: hausa {ha}). VT: Sarkin Katsina.
Songai, riik (l’empire Songhay) ✪ Gao (ajal, ML), Tillabéri, Téra (Nigeris). ♦ Songaid (NsG songai keeled: songai {son}). VT: Askya. Songai riigi tuumikosa Dendi piirkond säilis riigina kuni 1901, kui Prantsusmaa selle likvideeris. Kantonid kuulusid varem Songai koosseisu, kuid olid 19. saj suhteliselt iseseisvad.
Téra, kanton (canton de Téra) ✪ Téra. ♦ Songaid (NsG songai keeled: songai {son}), zarmad (NsG songai keeled: zarma {dje}). VT: Askya.

Märkus. Niger tunnustab ametlikult traditsioonilisi valitsejaid, kelle ülesandeks on kohalik õigusemõistmine, maksude kogumine ja turvalisus.

RE Réunion (Prantsuse) (La Réunion) ✪ Saint-Denis

7. X 2023: seis on ajakohane. Nimed prantsuse keeles.

Ringkonnad (arrondissement) #: 4

Saint-Benoît
Saint-Denis ✓
Saint-Paul
Saint-Pierre

CV ROHENEEMESAARED ehk CABO VERDE (CABO VERDE), Cabo Verde Vabariik (República de Cabo Verde) ✪ Praia

8. X 2023: seis on ajakohane. Nimevariandid portugali keeles.

Geograafilised piirkonnad (região geográfica) #: 2

CV-S Tuulealused saared ✓ (ilhas de Sotavento)
CV-B Tuulepealsed saared ✓ (ilhas de Barlavento)

Omavalitsused (concelho) #: 22

(B) CV-BV Boa Vista ✪ Sal Rei
(S) CV-BR Brava ✪ Nova Sintra
(S) CV-MA Maio ✪ Vila do Maio
(S) CV-MO Mosteiros
(B) CV-PA Paul ✪ Vila das Pombas
(B) CV-PN Porto Novo
(S) CV-PR Praia ✪ Praia ✓⟐
(B) CV-RB Ribeira Brava
(B) CV-RG Ribeira Grande ✪ Ponta do Sol
(S) CV-RS Ribeira Grande de Santiago ✪ Cidade Velha
(B) CV-SL Sal ✪ Espargos
(S) CV-CA Santa Catarina ✪ Assomada
(S) CV-CF Santa Catarina do Fogo ✪ Cova Figueira
(S) CV-CR Santa Cruz ✪ Pedra Badejo
(S) CV-SD São Domingos
(S) CV-SF São Filipe
(S) CV-SO São Lourenço dos Órgãos ✪ João Teves
(S) CV-SM São Miguel ✪ Calheta
(S) CV-SS São Salvador do Mundo ✪ Picos
(B) CV-SV São Vicente ✪ Mindelo
(S) CV-TA Tarrafal
(B) CV-TS Tarrafal de São Nicolau

RW RWANDA, Rwanda Vabariik (Repubulika y’u Rwanda, République du Rwanda, Republic of Rwanda, Jamhuri ya Rwanda) ✪ Kigali

8. X 2023: seis on ajakohane. Nimevariandid ruanda, inglise, prantsuse ja suahiili keeles.

Provintsid (intara) #: 4

RW-02 Idaprovints (Intara y’Iburasirazuba, Eastern Province, province de l’Est, Mkoa wa Mashariki) ✪ Rwamagana
RW-05 Lõunaprovints (Intara y’Amajyepfo, Southern Province, province du Sud, Mkoa wa Kusini) ✪ Nyanza
RW-04 Lääneprovints (Intara y’Iburengerazuba°, Western Province, province de l’Ouest, Mkoa wa Magharibi) ✪ Kibuye
RW-03 Põhjaprovints (Intara y’Amajyaruguru, Northern Province, province du Nord, Mkoa wa Kaskazini) ✪ Byumba

Keskalluvusega linn (umujyi) #: 1

RW-01 Kigali ✓⟐

Traditsioonilised üksused

Bugama-Kiganda, hõimkond (principauté de Bugama-Kiganda, Bugamba) ♦ Hutud. Liideti Rwandaga 1916. VT (valitseja tiitel): Abami.
Bugesera, endine kuningriik (royaume du Bugesera, Ubugesera) ♦ Liideti Rwandaga 18. sajandil. VT: Mwami.
Buhoma, hõimkond (principauté de Buhoma) ♦ Hutud. Liideti Rwandaga 1924. VT: Abami.
Bukonya, hõimkond (principauté de Bukonya) ♦ Hutud. Liideti Rwandaga 1931. VT: Abami.
Bukunzi, hõimkond (principauté de Bukunzi) ♦ Hutud. VT: Abami.
Bushiru, hõimkond (principauté de Bushiru) ♦ Hutud. Liideti Rwandaga 1925. VT: Abami.
Busozo, hõimkond (principauté de Busozo) ♦ Hutud. Liideti Rwandaga 1925. VT: Abami.
Bwanamwari, hõimkond (principauté de Bwanamwari) ♦ Hutud. Liideti Rwandaga 1919. VT: Abami.
Cyingogo, hõimkond (principauté de Cyingogo) ♦ Hutud. Liideti Rwandaga 1916. VT: Abami.
Gisaka, endine kuningriik (royaume du Gyisaka, Igyisaka, Kisaka) ♦ Liideti Rwandaga 1853.
Impara, hõimkond (principauté d’Impara) ♦ Hutud. VT: Abami.
Kibari, hõimkond (principauté de Kibari) ♦ Hutud. VT: Abami.
Mubari, endine kuningriik (royaume du Mubari) ♦ Liideti Rwandaga 18. sajandil.
Ndorwa, endine kuningriik (royaume de Ndorwa) ♦ Liideti Rwandaga 17. sajandil. VT: Mwami.
Rwanda, kuningriik (royaume du Rwanda, Ubami b’wu Rwanda, Nyiginya) ✪ Nyanza. ♦ Ruandad (NkBJ bantu J-rühm: ruanda {rw}).
Rwankeri, hõimkond (principauté de Rwankeri) ♦ Hutud. Liideti Rwandaga 1931. VT: Abami.

Märkus. Traditsioonilistel valitsejatel ei ole Rwandas mingit staatust, nende õigused tühistati siis, kui Rwandast sai 1961. a kuningriigi asemel vabariik,

Anna tagasisidet