Kõige lihtsam on küsida nime kandjalt, kuidas ta oma eesnime käänab, ent ei tohi unustada, et eesti eesnime käänamine peab mahtuma eesti keele sõnamuutmise raamidesse. Näiteks ei ole reeglikohane käänata mehenime Ott muutumatul kujul (Ott : Otti : Otti), sest see on astmevahelduslik nimi: olen Ott, see on Oti raamat, kohtasin Otti. Samamoodi käänatakse astmevahelduslikult ka nimesid Anett või Epp: Aneti ja Epu raamatud, kohtasin Anetti ja Eppu.
Kas t-ga või ilma?
Pesa-tüüpi eesnimede puhul sobib nii t-lõpuga osastav kääne kui ka lõputa käänamine, seega võib kohata nii Anu kui ka Anut, nii Jüri kui ka Jürit, nii Riho kui ka Rihot, nii Eha kui ka Ehat, nii Heli kui ka Helit, nii Kaja kui ka Kajat.
Kahesilbilised eesnimed, mille algvormi lõpus on –e, ei ole aga pesa-, vaid pere-tüüpi ja nende osastava käände lõpus on alati t. Sellised nimed on näiteks Ene, Ege, Eve, Age, Hele ja Ele ─ osastavas käändes Enet, Eget, Evet, Aget, Helet ja Elet.
Kas i või u?
See küsimus tekib sageli siis, kui kellegi eesnimi on Janek või Marek. Osa inimesi eelistab ek-lõpuga nimesid käänata i-ga, teised u-ga. Õiged on mõlemad: nii Janeki kui ka Janeku; nii Mareki kui ka Mareku.
Ka näiteks eesnimesid Triin ja Hedvig võib käänata nii i-ga kui ka u-ga: kohtasin Triini või Triinu; Hedvigi või Hedvigu raamatud. Samamoodi võib käänata kahel moel eesnimesid Rait ja Mait: Rait : Raidi : Raiti või Rait : Raidu : Raitu; Mait : Maidi : Maiti või Mait : Maidu : Maitu, aga nendegi puhul peab silmas pidama, et tegu on astmevahelduslike nimedega, kus sulghäälik muutub.
Kuidas käänata loodussõnalisi eesnimesid?
Loodussõnalisi eesnimesid sobib üldiselt käänata nagu vastavaid nimisõnu, näiteks Lagle : Lagle : Laglet, Sirel : Sireli : Sirelit, Kalju : Kalju : Kaljut, Kaur : Kauri : Kauri, Koit : Koidu : Koitu, Loit : Loidu : Loitu. Ka näiteks nime Helin sobib käänata nagu nimisõna helin: Helin : Helina : Helinat. Kui on aga soov käänates lahus hoida Helin ja Helina, sobib ka Helin : Helini : Helinit.
Osa selliseid eesnimesid on liikunud lihtsamasse käändtüüpi, kus tüves ei toimu muutusi, näiteks ei käänata nime Mari nagu marja, vaid omastavas Mari ja osastavas Mari või Marit. Sellised eesnimenäited on veel Suvi : Suvi : Suvi ~ Suvit, Lumi : Lumi : Lumi ~ Lumit, Susi : Susi : Susi ~ Susit, Kõu : Kõu : Kõud. Sama hästi sobiks neid nimesid käänata ka vastava nimisõna eeskujul, nagu Mari : Marja : Marja, Suvi : Suve : Suve või Kõu : Kõue : Kõue. Eesnime Kaaren võib käänata nii Kaaren : Kaarna : Kaarnat kui ka Kaaren : Kaareni : Kaarenit, eesnime Kärg nii Kärg : Kärgi : Kärgi kui ka Kärg : Kärje : Kärge.
Ka neid eesnimesid, millele vastavat sõna käänates lisanduks silp –me või –da, võib käänata lihtsama tüübi järgi, näiteks Säde : Säde : Sädet, Ebe : Ebe : Ebet, Hõbe : Hõbe : Hõbet, Kare : Kare : Karet. Ent siingi poleks vale järgida vastava sõna käänamist ja rääkida Sädemest, Ebemest, Hõbedast või Karedast.
Rohkem eesnimesid ja käänamisnäiteid leiab huviline Argo Mundi artiklist „Õpetusi eestlaste eesnimede käänajale“ (Oma Keel 2/2016).
Koostanud Tuuli Rehemaa
Anna tagasisidet