Korea keel (한국어 Hanguk-eo ~ 조선어 Chosŏn-ŏ), mis on isoleeritud keel (ilma sugulaskeelteta), on ametikeel Lõuna-Koreas ja Põhja-Koreas, tal on ka vähemuskeele staatus Hiinas Jilinis Yanbiani Korea autonoomses ringkonnas ja Changbai autonoomses maakonnas.
Kirjutus
Korea keel kasutab oma kirja (한글 hangeul ~ 조선글 chosŏn’gŭl), mis oma olemuselt on tähestik, ent vormilt meenutab silpkirja. Näiteks korea kirja nimetus Lõuna-Koreas hangeul koosneb kuuest häälikust (eu märgib üht, [õ]-häälikut) ja kahest silbist. Korea kirjas ei ole see sõna märkidega ühes reas ㅎㅏㄴㄱㅡㄹ, vaid silpidesse rühmitatult 한글. Korea tähestikus on 24 põhitähte (14 kaashääliku- ja 10 täishäälikutähte), lisaks on 5 tugevkaashäälikutähte ja 11 kombineeritud täishäälikutähte. Korea tähestik (sulgudes ladina vaste; kui on kaks, siis esimene McCune’i-Reischaueri, teine Lõuna-Korea süsteemi kohaselt):
ㄱ {k|g}
, ㅋ {k'|k}
, ㄲ {kk}
, ㄷ {t|d}
, ㅌ {t'|t}
, ㄸ {tt}
, ㅂ {p|b}
, ㅍ {p'|p}
, ㅃ {pp}
, ㅈ {ch|j}
, ㅊ {ch'|ch}
, ㅉ {tch|jj}
, ㅅ {s}
, ㅆ {ss}
, ㅎ {h}
, ㅇ {- ~ ng}
, ㄴ {n}
, ㄹ {r ~ n ~ l | r ~ l}
, ㅁ {m}
, ㅏ {a}
, ㅓ {ŏ|eo}
, ㅗ {o}
, ㅜ {u}
, ㅡ {ŭ|eu}
, ㅣ {i}
, ㅐ {ae}
, ㅔ {e}
, ㅚ {oe}
, ㅑ {ya}
, ㅕ {yŏ|yeo}
, ㅛ {yo}
, ㅠ {yu}
, ㅒ {yae}
, ㅖ {ye}
, ㅘ {wa}
, ㅝ {wŏ|wo}
, ㅟ {wi}
, ㅙ {wae}
, ㅞ {we}
, ㅢ {ŭi|ui}
.
Kuni hilise ajani kasutati korea keeles ka hiina logograafilisel kirjal põhinevat kirja (漢字 ehk 한자 hanja), milles hiina kirjamärke loeti korea keelele kohandatud viisil. Kõiki korea sõnu ei olnud selles kirjas võimalik kirja panna. Korea tähtkiri leiutati küll 1443–1444, kuid see ei tulnud laiemalt kasutusele enne 20. sajandi algust. Põhja-Korea läks sellele kirjale üle alates 1949. aastast, Lõuna-Koreas on üleminek toimunud järk-järgult alates 1970. aastatest, hanja esineb nüüd eeskätt lühenditena ja samakõlaliste sõnade (homonüümide) tähenduserinevuste selgitamiseks.
Korea nimede latiniseerimiseks ei ole ühtset rahvusvahelist süsteemi, ent levinuim on McCune’i-Reischaueri süsteem 1939. aastast, mida lähedasel kujul kasutatakse Põhja-Koreas. Lõuna-Koreas on 2000. aastast jõus riiklik latinisatsioon ehk omaladina, mis nüüdseks on laialt kasutuses (vt ka ingliskeelset ametlikku tabelit Riikliku Korea Keele Instituudi kodulehel), välja arvatud perekonnanimedes.
Eesti tekstis on korea nimesid soovitatav ümber kirjutada ladina kirja, võttes üldjuhul aluseks McCune’i-Reischaueri süsteemi (keeletoimkonna soovitus 1996. aastast). Lõuna-Korea nimede puhul aga sobib rakendada selle riigi oma, 2000. a kinnitatud süsteemi (keeletoimkonna soovitus 2012. aastast). Isikunimede puhul on otstarbekas järgida neid kujusid, mida isik ise tarvitab või mis ladinatähelises maailmas on levinuimad.
Kahe süsteemi kasutamine ühe keele jaoks on võrdlemisi erandlik, aga paratamatu olukorras, kus on kaks eraldi Korea riiki, kes ei ole omavahel kokku leppinud ühise süsteemi kasuks. Peamine erinevus McCune’i-Reischaueri (MR) ja Lõuna-Korea (LK) süsteemi vahel on selles, kuidas eristatakse hõngusega (aspiratsiooniga) ja ilma hõnguseta sulghäälikuid. MRis on esimesed ülakomaga (k’, p’, t’, ch’), teised ilma (k, p, t, ch). LKs on kasutusel eri tähed, esimeste puhul k, p, t, ch, teiste puhul g, b, d, j. Erinevus on ka kahe täishääliku märkimises: MRis ŏ ja ŭ, LKs eo ja eu. LK süsteemi eelis on lisamärkide vältimine (MRis tähendaks ülakoma või lisamärgi ärajätmine segiminekut mõne teise häälikuga). Järgnevas tabelis on võrdluseks toodud näited kummaski süsteemis.
MR=LK | Korea kiri | McCune-Reischauer | Lõuna-Korea |
---|---|---|---|
ch = j | 장강 | Changgang | Janggang |
ch’ = ch | 초산 | Ch’osan | Chosan |
k = g | 강남 | Kangnam | Gangnam |
k’ = k | (아메리카) | (Amerik’a) | (Amerika) |
ŏ = eo | 안성 | Ansŏng | Anseong |
p = b | 부산 | Pusan | Busan |
p’ = p | 풍서 | P’ungsŏ | Pungseo |
t = d | 대구 | Taegu | Daegu |
t’ = t | 태탄 | T’aet’an | Taetan |
ŭ = eu | 함흥 | Hamhŭng | Hamheung |
Kui on vaja eristada, kumma süsteemiga mingil juhul on tegemist, võib juhinduda järgmistest tunnustest:
- kui nimes esineb ülakomasid või on tähed ŏ ja ŭ, on tegemist MRiga;
- kui nimes esineb ühendeid eo ja eu või nimi algab b, d, g, j-ga, on tegu LKga.
Hääldus
Lühidalt
Rõhk on korea nimedes liikuv, kahe- ja kolmesilbilistes sõnades tavaliselt viimasel silbil.
Pikemalt
McCune’i-Reischaueri süsteemis latiniseeritud nimede hääldus.
Tähed | Hääldus | Näited |
---|---|---|
ae | [e] ~ [ä] | Taejŏn [tedž·an] |
ch | [tš] | Changp’ung [tšaŋph·uŋ] |
ch’ | [tšh] | Ch’angdo [tšhaŋd·o] |
j | [dž] | Haeju [hedž·u] |
k’ | [kh] | (esineb võõrnimedes) |
ŏ | [a] ~ [ə] | Hamgyŏng [hamgj·aŋ] |
oe | [we] | Hoeyang [hwej·aŋ] |
p’ | [ph] | Namp’o [namph·o] |
t’ | [th] | T’aet’aen [theth·en] |
ŭ | [õ] | Kŭmya [kõmj·a] |
y | [j] | Yodŏk [jod·ak] |
Lõuna-Korea omaladinas kirjutatud nimede hääldus.
Tähed | Hääldus | Näited |
---|---|---|
ae | [e] ~ [ä] | Daecheong [tetšh·aŋ] |
b | [p] sõna alguses | Busan [pus·an] |
ch | [tšh] | Chilgok [tšhilg·ok] |
d | [t] sõna alguses | Daegu [teg·u] |
eo | [a] ~ [ə] | Eumseong [õms·aŋ] |
eu | [õ] | Eunpyeong [õnphj·aŋ] |
g | [k] sõna alguses | Gangnam [kaŋn·am] |
j | [dž] üldjuhul | Gangjin [kaŋdž·in] |
[tš] sõna alguses | Jangsu [tšaŋs·u] | |
k | [kh] | (esineb võõrnimedes) |
oe | [we], varem [ö] | Goesan [kwes·an] |
p | [ph] | Jeungpyeong [tšõŋphj·aŋ] |
t | [th] | Taebaek [theb·ek] |
wi | [wi], varem [ü] | Seogwipo [sagwipho] |
y | [j] | Damyang [tamj·aŋ] |
Märkus. Täishäälikut ŏ|eo (ㅓ) on varem ekslikult kirjeldatud ö-na vms häälikuna. IPA transkriptsioonis on see keskkinnine tagavokaal [ʌ], samas a (ㅏ) on lahtine keskvokaal [ɐ]. Häälikud ㅔ e [e] ja ㅐ ae [ɛ] on enamikus murretes kokku sulanud e-ks.
Isikunimed
Korea isikunimemall on perekonnanimi + eesnimi [sh põlvkonnanimi]. Nt Pak Jang Su
.
Eesnimi koosneb traditsiooniliselt kahest silbist, mis on eri tähendustega: 1) individuaalnimi, mis viitab konkreetsele isikule; 2) põlvkonnanimi, mida tavaliselt jagavad kõik perekonna samast soost ja põlvkonnast pärit liikmed. Need kaks osa on üksnes mõttelised, nende järjekord nimes ei ole fikseeritud, vaid sõltub perekonna eelistustest. Nt Pak Jang Su vend võib olla Pak Tae Su (Su
on sel juhul põlvkonnanimi). Põlvkonnanime tava ei järgi paljud nooremad korealased, seega ei pruugi vennad-õed jagada ühiseid nimeosi. Käibel on ka ühesilbilisi eesnimesid. Mõne korealase eesnimi pärineb korea põlissõnavarast, nt Haneul
‘taevas’, Kkoch'-no-eul
~ Kkonoul
. Mitmesilbilise eesnime kirjapilt praktikas vaheldub, see võib olla nii kokku kirjutatud (Jangsu
), sidekriipsu(de)ga (Jang-su
) kui ka lahus (Jang Su
). Lõuna-Korea latinisatsioonistandard soovitab kokkukirjutamist, ent möönab ka sidekriipse eesnimes.
Perekonnanimi on peaaegu alati ühesilbiline, kirjutatud kas hiina märkidega (hanja) või korea kirjas. Korealastel on suhteliselt vähe eri perekonnanimesid (alla 300), viis sagedaimat (tabeli viis esimest rida) katavad ära ligi poole rahvastikust. See-eest on väga kirev nende nimede edasiandmine ladina kirjas. Järgnevas tabelis on kõigepealt nimi korea kirjas ja hanja‘s, seejärel reeglipärane latinisatsioon (kahes süsteemis, kui vaja) ja seejärel muud esinevad kirjapildid.
Latin. | Käibel lisaks | ||
---|---|---|---|
김 | 金 | Kim | Gim | |
박 | 朴 | Pak | Bak | Park |
이, 리* | 李 | Yi, Ri | I | Lee, Leigh, Li, Ni, Ree, Rhee, Rhi, Rhie |
최 | 崔 | Ch’oe | Choe | Chey, Choi, Chue, Chweh, Tsui |
정 | 鄭 | Chŏng | Jeong | Cheung, Chong, Chung, Joong, Joung, Jung |
임, 림* | 任 jt | Im, Rim | Eam, Leem, Lim, Limb, Rhim, Yim |
양, 량* | 揚 jt | Yang, Ryang | Liang, Lyang |
노, 로* | 努 jt | No, Ro | Lho, Lo, Nau, Noh, Rau, Rho, Roh |
안 | 安 jt | An | Aan, Ahn |
*Esimene on Lõuna-Korea, teine Põhja-Korea nimekuju.
Nimed perekonnas
Korea naised säilitavad abielludes oma senise nime, kuigi võivad vastavalt suhtlusolukorrale kasutada ka mehe nime. Nt Yi Kyung Soon
(naine), kes on abielus Kim Hyun Ki’ga, võib end mittekorealasele esitleda kujul Kyung Soon Yi-Kim
või Kyung Soon Kim
.
Lapsed saavad traditsiooniliselt isa perekonnanime. Nt eespool mainitud perekonna tütar võib olla Kim Myung Ja
. Sama perekonna teine tütar võib nt jagada põlvkonnanime Ja
ja olla Kim Kyung Ja
.
Kohanimed
Korea ala kohta käivad eksonüümid: Ida-Korea laht
(Tongjosŏn-man), Korea
(Lõuna-Korea Hanguk, Põhja-Korea Chosŏn), Korea poolsaar
(Lõuna-Korea Han-bando, Põhja-Korea Chosŏn-pando), Lääne-Korea laht
(Sŏjosŏn-man), Pyongyang
(P’yŏngyang), Soul
(Seoul). Osaliselt tõlgitud on mõned provintsinimed: Lõuna-Koreas Lõuna-Chungcheong
(Chungcheongnam-do), Lõuna-Gyeongsang
(Gyeongsangnam-do), Lõuna-Jeolla
(Jeollanam-do), Põhja-Chungcheong
(Chungcheongbuk-do), Põhja-Gyeongsang
(Gyeongsangbuk-do), Põhja-Jeolla
(Jeollabuk-do), Põhja-Koreas Lõuna-Hamgyŏng
(Hamgyŏng-namdo), Lõuna-Hwanghae
(Hwanghe-namdo), Lõuna-P'yŏngan
(P’yŏngan-namdo), Põhja-Hamgyŏng
(Hamgyŏng-pukto), Põhja-Hwanghae
(Hwanghae-pukto), Põhja-P'yŏngan
(P’yŏngan-pukto).
Korea nimesid Hiinas Jilini provintsis Yanbiani ringkonnas (연변 Yŏnbyŏn) ja Changbai maakonnas (장백 Changbaek) Hiina ametlikel kaartidel ei leidu.
Vt ka
Kirjandus
- A Guide to Names and Naming Practices. – United Kingdom, March 2006 (pp. 62–64 Korean) (vaadatud 15.09.2021).
- Hangul; Korean language; Korean name; Korean phonology. – Wikipedia.org (vaadatud 12.09.2021).
- Korean alphabet, pronunciation and language. – Omniglot.com (vaadatud 11.09.2021).