Tai nimed

Hiina-tiibeti keelkonna kami-tai keelte tai keelerühma kuuluv tai keel (ภาษาไทย phasa Thai) on Tai ametikeel ja tunnustatud vähemuskeel Kambodžas, Malaisias ja Myanmaris.

Kirjutus

Tai keel kasutab oma kirja, mis on tüübilt silpkiri. Silpkirja üks märk vastab tavaliselt silbile, milles on kaashäälik + täishäälik, nt ก ko. Täishäälikute märkimine tai kirjas on suhteliselt keeruline ja see erineb vahel lahtises ja kinnises silbis. Järgnev loend sisaldab kõiki silbitüüpe, kinnise silbi lõpus on näitena toodud k: กะ ka, กัก kak, กรรก kak, กา ka, กรร kan, กำ kam, กิ ki, กี ki, กึ kue, กื kue, กือ kue, กุ ku, กู ku, เกะ ke, เก็ก kek, เก ke, แกะ kae, แก็ก kaek, แก kae, โกะ ko, ก ko, โก ko, เกาะ ko, กอ ko, เกอะ koe, เกิก koek, เกอ koe, เกียะ kia, เกีย kia, เกือะ kuea, เกือ kuea, กัวะ kua, กัว kua, กวก kuak, ใก kai, ไก kai, กัย kai, ไกย kai, กาย kai, เกา kao, กาว kao, กุย kui, โกย koi, กอย koi, เกย koei, เกือย kueai, กวย kuai, กิว kio, เก็ว keo, เกว keo, แก็ว kaeo, แกว kaeo, เกียว kiao. Tai kirja põhisilbid (looksulgudes algul vaste silbi alguses, seejärel ümarsulgudes silbilõpuvaste):

Esimene ametlik tai latinisatsioonisüsteem ehk tai omaladina kehtestati Tais, tollase nimega Siiamis, 1932. a. Hiljem on süsteemi parandatud ja tehtud täpsemaks, viimati 1999. a, kui hakati eristama [u]- ja [õ]-häälikut, viimast märgib ue. Esimest korda kiitis ÜRO kohanimekorralduskonverents tai omaladina heaks 1967. a ning viimase versiooni kiitis ÜRO heaks 2002. a.

Kuigi Tais endas rakendatakse seda süsteemi järjekindlalt, esineb isikunimede kirjutamises kõikumisi, eeskätt kuninglikes nimedes, nagu Bhumiphol, kus vahel lähtutakse tai tähtede paalikeelsetest vastetest, nt bh. Varieerumist on ka selles, kas kirjutada sõnad kokku või mitte (Chai Nat või Chainat). Varasemaid, omaladina eelseid transkribeeringuid esitab järgmine tabel.

Tai kiri	Vananenud kirjapilt	Tänapäeva latinisatsioon
สุโขทัย	Sukotai	Sukhothai
นครสวรรค์	Nagara Svarga	Nakhon Sawan
เชี่ยวหลาน	Chiew Larn	Chiao Lan
นครศรีธรรมราช	Nagara Sridharmaraj	Nakhon Si Thammarat

Hääldus

Tai on toonikeel ja rõhk ei ole selgelt eristatav. Latinisatsioonis ei kajastu toonid ega täishäälikute pikkus.

Tähed	Hääldus	Näited
ae	[ä(ä)]	Khon Kaen [khoon kään], Kamphaeng Phet [kamphääŋ pheet]
aeo	[äu]	Bang Kaeo [baaŋ käu]
ao	[au]	Ao Luek [au lõk], Chachoengsao [tšatšööŋsau]
ch	[tš]	Khao Chakan [khau tšakan], Chon Buri [tšon burii]
eo	[eu]	Nong Bua Raheo [nooŋ bua raheu]
io	[iu]	Pathio [pathiu]
ng	[ŋ]	Kantang [kantaŋ], Phangnga [phaŋŋaa]
oe	[ö(ö)]	Amnat Charoen [amnaat tšaröön], Kap Choeng [kaap tšööŋ]
ue	[õ(õ)]	Ban Bueng [baan bõŋ], Bueng Kan [bõŋ kaan]
w	[w]	Nakhon Sawan [nakhoon sawan], Thawat Buri [thawat burii]
y	[j]	Chaiyaphum [tšaijaphuum], Tha Yang [thaa jaaŋ]

Märkus. Täishäälikute pikkus häälduses on näidatud vastavalt lähtekirjapildile. Andmete puudumisel sobib hääldada lühihäälikuga.

Isikunimed

Tai isikunimemall on eesnimi + perekonnanimi. Nt Prayut Chan-o-cha. Sellega erineb Tai enamikust Ida-Aasia maadest, kus perekonnanimi on esimene osis.

Perekonnanimed on Tais suhteliselt hilised, need muutusid nõutavaks 1913. a perekonnanimeseadusega. Varem kasutasid tailased oma nimele lisaks vanemate või päritolukoha nimesid. Kehtiv seadus ei luba uueks perekonnanimeks võtta juba olemasolevaid nimesid, nimi ei saa olla pikem kui kümme tähte (v.a täishäälikumärgid jm diakriitikud). Tüüpilised perekonnanimed on mitu silpi pikad, nt (sulgudes tai omaladina vaste, kui on erinev) Charnvirakul (Chanwirakun), Pramudwinai (Poramatwinai), Laksanawisit, Wongsuwan, Krea-ngam (Khruea-ngam), Nakasai. Tais elavatel muudel rahvastel (hiinlastel, khmeeridel, malailastel jt) on üldiselt tailastega sarnased perekonnanimed, mõnikord äratuntavate etniliste tunnustega, nt endise peaministri Thaksin Shinawatra nimes on hiina päritolule viitav silp shin (nimi ทักษิณ ชินวัตร peaks tai omaladinas olema Thaksin Chinnawat, hiina nimi on 丘達新 Qiu Daxin). Malai nimed on nt Dolah, Soleb, Sriyankem.

Perekonnanime kordumatus tähendab, et sama nimega tailased on üldjuhul sugulased või hõimlased.

Tai eesnimed viitavad tavaliselt positiivsetele omadustele. Väidetavasti vahetavad tailased oma eesnimesid üsna sageli, uskudes, et see päästab neid ebaõnnest. Eesnimed on sageli üksnes ametlikuks tarbeks, sest lisaks saab tailane sünnil endale hüüdnime, mis jääb teda saatma kogu elu – seda kasutatakse igapäevaelus, koolis, töökohal jm sagedaminigi kui ametlikku eesnime. Thaksin Shinawatra hüüdnimi on Maeo (miaode nimetus tai keeles). Hüüdnimed on isegi kuningatel, nt Bhumibol Adulyadej’i (troonil 1946–2016) hüüdnimi oli Ong Lek (ong on loendusnimisõna mh kuningate, printside jt jaoks; lek ‘väike’, mida kasutatakse suguvõsa noorimate kohta).

Nimed perekonnas

Tai naine võtab abielludes tavaliselt oma abikaasa perekonnanime, 2002. a isikunimeseadus lubab tal säilitada ka oma neiupõlvenime (varem oli vaid võimalus tagasi pöörduda neiupõlvenime juurde lahutades või leseks jäädes), valik tuleb teha abiellumisel.

Kohanimed

Tai ala kohta käivad eksonüümid: Bangkok (Krung Thep), Kolme Pagoodi kuru (Dan Chedi Sam Ong), Kuldne Kolmnurk (Sam Liam Thong Kham), Malaka poolsaar (Khapsamut Male), Mekong (jõgi, Mae Nam Khong), Pattaya (Phatthaya), Salween (jõgi, Mae Nam Sarawin), Tai ehk Taimaa (Prathet Thai).

Tai rahvastiku põhiosa moodustavad tailased, kelle neli haru on küllalt erinäolised, et neid pidada omaette rahvarühmadeks: 1) kesktailased, kelle keel on ühtlasi kirjakeele alus; 2) kirdetailased ehk Isani tailased ehk tai-laod Kirde-Tais, kelle keel on pigem lao keele murre; 3) põhjatailased ehk Lanna tailased ehk kammõangid (Kam Mueang) Põhja-Tais; 4) lõunatailased ehk pak-thaid Lõuna-Tais. Suuremad vähemusrahvused Tais on khmeerid (põhjakhmeerid), malailased, njood (Nyaw), phuu-thaid ja kuid (Kuy, Suay).

Kohanimeosiste sõnastik (kohanimedes sagedamini esinevad sõnad jm osised):

• amphoe (อำเภอ) – ringkond
• angkepnam (อ่างเก็บน้ำ) – veehoidla
• ao (อ่าว) – laht
• ban (บ้าน) – maja (nimedes: küla)
• bang (บาง) – veetee
• bo (บ่อ) – kaev
• bueng (บึง) – soo
• chai (ชัย) – võit
• chaloem (เฉลิม) – ülim
• chang (ฉาง) – ait
• changwat (จังหวัด) – provints
• charoen (เจริญ) – edumeelne
• chedi (เจดีย์) – pagood
• chiang (เชียง) – linn (Põhja- ja Kirde-Tais)
• chom (จอม) – tipp, pea
• chong (ช่อง) – kuru
• dan (ด่าน) – tollimaja; kindlus
• doi (ดอย) – mägi, mäetipp
• don (ดอน) – küngas; laid
• hat (หาด) – rand, liivariba
• hin (หิน) – kivi; kalju
• huai (ห้วย) – (mägi)oja
• kaeng (แก่ง) – tiik; kärestik
• kamphaeng (กำแพง) – müür
• kaset (เกษตร) – maa; väli; ringkond
• khao (เขา) – mägi, küngas
• khapsamut (คาบสมุทร) – poolsaar
• khiri (คีรี) – mägi
• khlong (คลอง) – kanal, vool
• khok (โคก) – küngas
• khuan (ควน) – küngas (murd.)
• khuean (เขื่อน) – tamm, pais
• khwae (แคว) – jõeharu
• kiat (เกียรติ) – kuulsus, au
• king amphoe (กิ่งอำเภอ) – allringkond
• ko (เกาะ) – saar
• kut (กุด) – soo
• laem (แหลม) – neem
• lam (ลำ) – vool
• lan (ลาน) – põld
• lat (ลาด) – nõlv
• luang (หลวง) – kuninglik, pea-
• mae (แม่) – ema; pea-
• mae nam (แม่น้ำ) – jõgi
• mai (ใหม่) – uus; viimane
• mu ban (หมู่บ้าน) – küla (’majad’)
• mueang (เมือง) – (suur) linn; maa
• mu ko (หมู่เกาะ) – saared, saarestik
• na (นา) – (riisi)põld
• nai (ใน) – sisemine, sise-
• nakhon (นคร) – linn
• nam (น้ำ) – vesi
• nikhom (นิคม) – asula, küla
• noen (เนิน) – küngas
• noi (น้อย) – väike
• non (โนน) – küngas; mets
• nong (หนอง) – soo; tiik; vool
• nuea (เหนือ) – põhja-
• pa (ป่า) – mets
• pak (ปาก) – suu, suue
• pak nam (ปากน้ำ) – suue
• phanom (พนม) – mägi
• phothi (โพธิ) – valgustus, õpetus
• phra (พระ) – (austuspartikkel)
• phu (ภู) – küngas
• prathet (ประเทศ) – maa, riik
• ruea (เรือ) – paat, laev
• sa (สระ) – tiik; soo
• sai (ทราย) – liiv
• sai (สาย) – vool
• sam (สาม) – kolm
• samut (สมุทร) – meri
• san (สัน) – mäeahelik
• sawang (สว่าง) – ere, hele
• si (สี่) – neli
• si (ศรี) – õnn, õitseng
• sinlapa (ศิลป) – kunst; teadmised
• talat (ตลาด) – turg
• tambon (ตำบล) – vald
• tha (ท่า) – parvlaev
• thale (ทะเล) – meri; laguun; järv
• thani (ธานี) – (suur) linn
• thap (ทัป) – elamu, eluase
• thio khao (ทิวเขา) – mäeahelik
• thong (ทอง) – kuld
• thung (ทุ่ง) – põld; väli
• udon (อุดร) – põhja-; vasak
• uthai (อุทัย) – koit; ida-
• waeng (แวง) – org
• wang (วัง) – palee, loss
• wat (วัด) – klooster
• wiang (เวียง) – kindlus
• yai (ใหญ่) – suur
• yao (ยาว) – pikk

Vt ka

• tai-ladina tähetabel

Kirjandus

• Peeter Päll, Maailma kohanimed. Tallinn 1999, lk 617.
• Thai name. – Wikipedia.org (vaadatud 17.11.2021).

Anna tagasisidet