Afganistani keeled
Ametikeeled on dari (Kabuli pärsia, Afgaani pärsia ehk idapärsia) ja puštu keel. Dari keel on suhtluskeel Kabulis, samuti maa põhja- ja loodeosas, puštu keel maa lõuna- ja kaguosas. Kuigi puštud (kaardil kollakasrohelisega) on maa suurim rahvarühm (42% rahvastikust), on dari ehk pärsia keel jäänud peamiseks halduskeeleks, seda mõistab 78% rahvastikust, samas kui puštu keelt mõistab kokku 50% rahvastikust. Kakskeelsus on siiski üsna levinud.
Teised suurimad rahvarühmad on tadžikid (27%, kasutavad kirjakeelena dari keelt), hazarad (9%, kasutavad dari keelt), usbekid (9%), aimakid (4%), türkmeenid (3%), belutšid (2%), pašaid, nuristanlased, brahuid jt.
Kirjutus
Dari keel on pärsia keele variant, mis on mõneti konservatiivsem, eriti häälikulisel tasandil:
- säilinud on ē ja ī, ō ja ū eristus (Iraanis on need kokku sulanud);
- diftongid aw ja ay on säilinud (Iraanis ow ja ey);
- säilinud on e ja i, o ja u eristus (Iraanis kokku sulanud);
- säilinud on [w] (Iraanis [v]);
- eristatakse häälikuid gh ja q.
Tähestikku, hääldust jm vt pärsia nimede artiklist.
Puštu keel kasutab araabia kirja, milles on mõned lisatähed. Puštu tähestik (looksulgudes ladina vasted):
ا {-,a/i/u}
, ب {b}
, پ {p}
, ت {t}
, ټ {ṯ}
, ث {s̄}
, ج {j}
, چ {ch}
, څ {ts}
, ځ {dz}
, ح {ḩ}
, خ {kh}
, د {d}
, ډ {ḏ}
, ذ {z̄}
, ر {r}
, ړ {ṟ}
, ز {z}
, ژ {zh}
, ږ {z͟h}
, س {s}
, ش {sh}
, ښ {s͟h}
, ص {ş}
, ض {ẕ}
, ط {ţ}
, ظ {z̧}
, ع {‘}
, غ {gh}
, ف {f}
, ق {q}
, ک {k}
, ګ {g}
, ل {l}
, م {m}
, ن {n}
, ڼ {ṉ}
, و {w}
, ه {h}
, ى (ي) {y}
.
Puštu nimede kirjutamiseks ladina tähtedega ei ole ühtset rahvusvahelist süsteemi. Ingliskeelsetes tekstides kasutatakse USA ja Briti süsteemi (BGN/PCGN 1968).
Eesti tekstis puštu nimede edasiandmiseks puudub keelekorraldusorgani, Emakeele Seltsi keeletoimkonna kinnitatud tähetabel. Soovi korral võib juhinduda USA-Briti 1968. a süsteemist.
Praktilised lihtsustused
Väljaspool dokumente ja teatmeteoseid on tavaks Afganistani nimedes lisamärke (diakriitikuid) mitte kasutada, seega nt Herāt → Herat
, Kandahār → Kandahar
jne.
Hääldus
Lühidalt
Rõhk on puštu nimedes liikuv. Kriips (¯) tähe peal näitab täishääliku pikkust, sedii (¸) tähe all viitab araabia emfaatilistele häälikutele. Joon tähe all (ḏ, ṉ, ṟ, ṯ) näitab retrofleksset hääldust. Kriipsud s-i ja z-i peal või all ei mõjuta hääldust.
Pikemalt
Tähed | Hääldus | Näited |
---|---|---|
ch | [tš] | Chaghcharān [tšagtšaraan] |
ê | [ə] | Darwāzahgêy [darwaazahgəi] |
gh | [g] | Arghandāb [argandaab] |
h | ei hääldu lõpus lühitäishääliku järel | Āqchah [aaktša] |
j | [dž] | Jalālābād [džalaalaabaad], Panj [pandž] |
kh | [h(h)] | Badakhshān [badahšaan], Karrukh [karruhh] |
q | [k] | Muqur [mukur] |
sh | [š] | Shīnḏanḏ [šiindand] |
s͟h | [š] ~ [h] | Pas͟htūnstān [paštuunstaan] |
w | [w] või [v] | Paywār [paiwaar] |
y | [j] ~ [i] | Fāryāb [faarjaab], Aybak [aibak] |
zh | [ž] | (esineb laensõnades) |
z͟h | [ž] ~ [h] | |
’ | kõrisulg | |
‘ | heliline ahtushäälik [ʕ] | Pul-i ‘Alam [pul-i alam] |
Isikunimed
Afganistani isikunimemall on eesnimi (-nimed) + [perekonnanimi]. Nt dari Hamid Shah Azizi
, puštu Babrak Bereshna
.
Afganistanis pole traditsiooniliselt perekonnanimesid olnud, ent läänega seotud afgaanid on tavaliselt omale perekonnanime võtnud. Puštu perekonnanimed on sageli pärit hõimu või piirkonna nimest ning on lõpuga –ai või –i, nt Qalzai.
Nii dari kui ka puštu eesnimede hulgas on palju araabia laene, ent puštudel on ka oma nimesid, nt mehenimed Aymal, Babrak, Arsalakhan, Jelander, naisenimed Spogmai, Kawatara, Torpekai (suur osa puštu naisenimesid lõpeb kas a-ga või ai-ga.). Meeste eesnimed on sageli kahesõnalised, nt Ahmad Khan, Mohammad Nabi; isiku poole pöördumisel kasutatakse siis käibenimena haruldasemat neist kahest (viimase näite puhul Nabi). Naiste nimed on enamasti üheosalised, nt Homa, Zeyba, Fereyba, Laila, Nasrin.
Nimed perekonnas
Naine võtab abielludes endale mehe perekonnanime, kui see on olemas[1]. Teistel andmetel ta seda traditsiooniliselt ei tee, v.a mõnede lääneriikides elavat paaride puhul[2].
Kui perekonnanimed on kasutusel, saavad need ka lapsed[2].
Kohanimed
Afganistani ala kohta käivad eksonüümid (sulgudes dari/puštu endonüümid): Afganistan
(Afghānestān / Afghānistān), Baktria tasandik
(… / de Balkh aw Bakhtar), Hindukuš
(Hendūkosh / Hindūkush), Kabul
(jõgi, Daryā-ye Kābol / de Kābul Daryāb), Kabul
(linn, Kābol / Kābul), Pamiir
(Pāmīrāt / Pāmīr).
Küsimuses, kas eelistada dari- või puštukeelset nime mingi koha nimetamisel, võib lähtuda eespool oleva kaardi andmeist. Provintside kaupa vaadates on seis järgmine (enamuskeelsed nimed on poolrasvases kirjas, number viimases veerus viitab kaardile pärast tabelit):
Dari | Dari lat. | Puštu | Puštu lat. | Keskus | Nr |
---|---|---|---|---|---|
بدخشان | Badakhshān | بدخشان | Badakhshān | Feyẕābād | 30 |
بادغيس | Bādghīs | بادغيس | Bādghīs | Kalā-i Now | 4 |
بغلان | Baghlān | بغلان | Baghlān | Pol-e Khomrī | 19 |
بلخ | Balkh | بلخ | Balkh | Mazār-e Sharīf | 13 |
باميان | Bāmyān | باميان | Bāmīān | Bāmyān | 15 |
دايکندى | Dāykondī | دايکندى | Dāykundī | Nīlī | 10 |
فراه | Farrāh | فراه | Farāh | Farāh | 2 |
فارياب | Fāryāb | فارياب | Fāryāb | Meymaneh | 5 |
غزنى | Ghaznī | غزنى | Ghaznī | Ghaznī | 16 |
غور | Ghowr | غور | Ghōr | Chaghcharān | 6 |
هلمند | Helmand | هلمند | Hilmand | Lashkargāh | 7 |
هرات | Herāt | هرات | Herāt | Herāt | 1 |
جوزجان | Jowzjān | جوزجان | Jūzjān | Sheberghān | 8 |
کابل | Kābol | کابل | Kābul | Kābul | 22 |
کندهار | Kandahār | کندهار | Kandahār | Kandahār | 12 |
کاپيسا | Kāpīsā | کاپيسا | Kāpīsā | Maḩmūd-e Rāqī | 29 |
خوست | Khowst | خوست | Khōst | Khōst | 26 |
کنر | Kunar | کنړ | Kunaṟ | As‘adābād | 34 |
کندز | Kunduz | کندوز | Kundūz | Kunduz | 18 |
لغمان | Laghmān | لغمان | Laghmān | Mehtarlām | 32 |
لوگر | Lowgar | لوگر | Lōgar | Pul-i ‘Alam | 23 |
ننگرهار | Nangarhār | ننگرهار | Nangarhār | Jalālābād | 33 |
نيمروز | Nīmrōz | نيمروز | Nīmrowz | Zaranj | 3 |
نورستان | Nūristān | … | Pārūn | 31 | |
پکتيکا | Paktīkā | پکتيکا | Paktīkā | S͟haranah | 25 |
پکتيا | Pakteyā | پکتيا | Paktiyā | Gardēz | 24 |
پنجشير | Panjshayr | پنجشير | Panjshīr | Bāzārak | 28 |
پروان | Parvān | پروان | Parwān | Chārīkār | 20 |
سمنگان | Samangān | سمنگان | Samangān | Samangān | 14 |
سر پل | Sar-e Pul | … | Sar-e Pul | 9 | |
تخار | Takhār | تخار | Takhār | Tāloqān | 27 |
ارزگان | Orozgān | ارزگان | Uruzgān | Tarīn Kowṯ | 11 |
وردک | Vardak | وردک | Wardak | Maydān Shahr | 21 |
زابل | Zābol | زابل | Zābul | Kalāt | 17 |
Vt ka
Kirjandus
- A Guide to Names and Naming Practices. – United Kingdom, March 2006 (pp. 41–42 Afghan) (vaadatud 05.11.2021).
- Cultural Atlas (Australia, 2016–): Afghan Culture – Naming (vaadatud 05.11.2021).
- Peeter Päll, Maailma kohanimed. Tallinn 1999, lk 607–608.
Märkused
- [1] A Guide to..
- [2] Cultural Atlas..