Indoeuroopa keelkonna Iraani keelte Lääne-Iraani keelerühma kuuluv pärsia keel (فارسى Fārsī) on Iraani ametikeel. Pärsia keele varianti Afganistanis nimetatakse dari keeleks, väga lähedane on ka tadžiki keel Tadžikistanis.
Kirjutus
Pärsia keel kasutab araabia kirja, milles võrreldes araabia tähestikuga on mõned lisatähed. Pärsia tähestik (looksulgudes ladina vasted):
ا {-, a/i/u}, ب {b}, پ {p}, ت {t}, ث {s̄}, ج {j}, چ {ch}, ح {ḩ}, خ {kh}, د {d}, ذ {z̄}, ر {r}, ز {z}, ژ {zh}, س {s}, ش {sh}, ص {ş}, ض {ẕ}, ط {ţ}, ظ {z̧}, ع {‘}, غ {gh}, ف {f}, ق {q}, ک {k}, گ {g}, ل {l}, م {m}, ن {n}, و {v}, ه {h}, ی {y}.
Pärsia nimede edasiandmiseks ladina kirjas on seni levinuim ÜRO 1967. a heaks kiidetud süsteem, mis põhines Iraani 1966. a omaladinal. Hiljem on Iraani ettepanekul ÜRO 2012. aastal heaks kiitnud Iraani 2003. a omaladina, kuid seda uut süsteemi pole veel palju rakendatud, ka mitte Iraanis endas.
Eesti tekstis sobib Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitusel pärsia nimede edasiandmiseks kasutada ÜRO 1967. aasta süsteemi kui seni levinuimat, kuigi iseenesest sobiks eesti õigekirjaga ÜRO 2012. a süsteem paremini. Vt ka praktilisi lihtsustusi allpool.
ÜRO 1967. a ja 2012. a süsteemide põhierinevus on selles, et vana süsteem oli häälestatud kirjapildi täpsemaks edasiandmiseks, uus süsteem põhineb hääldusel. Uues süsteemis märgivad häälikuid üksiktähed (č, q, š, x, ž), vanas süsteemis täheühendid (ch, gh, sh, kh, zh). Mõned näited:
| ÜRO 1967 | ÜRO 2012 | Pärsia nimi |
|---|---|---|
| Aşlāndūz | Aslānduz | اصلاندوز |
| Balūchestān | Balučestān | بلوچستان |
| Chahār Maḩāll va Bakhtīārī | Čahār Mahāll va Baxtiāri | چهارمحال و بختيارى |
| Eşţahbānāt | Estahbānāt | اصطهبانات |
| Kermānshāh | Kermānšāh | کرمانشاه |
| Khomeynīshahr | Xomeynišahr | خمينيشهر |
| Khvoy | Xoy | خوى |
| Sheykh Sho‘eyb | Šeyx Šo’eyb | شيخ شعيب |
| Shīrāz | Širāz | شيراز |
| Sīah Chashmeh | Siah Čašme | سيه چشمه |
Praktilised lihtsustused
Väljaspool dokumente ja teatmeteoseid, eeskätt igapäevatekstides (uudistes jm) on levinud tava jätta ära pärsia nimede latinisatsioonis ära diakriitikud (pikkuskriips jms) ning lihtsustada kaht liiki ülakomad – 9kujuline (’) ja 6kujuline (‘) tavaliseks ülakomaks, nt ‘Ajab Shīr → 'Ajab Shir, Eşfahān → Esfahan, Qoţūr → Qotur jne.
Hääldus
Lühidalt
Rõhk ei ole pärsia keeles selgesti väljenduv ja võib sõltuvalt lauserõhust samas nimes paikneda eri silpidel, enamasti rõhutatakse viimast silpi. Kriips (¯) tähe peal näitab täishääliku pikkust, muudel lisamärkidel s-il ja z-il häälduse seisukohalt tähtsust ei ole.
Pikemalt
| Tähed | Hääldus | Näited |
|---|---|---|
| a | [ä] | Alborz [älborz] |
| ā | [a(a)] ~ [o(o)] | Ābādān [abadaan] |
| ch | [tš] | Chāh Bahār [tšaah bähaar] |
| eh | [e] sõna lõpus | Darreh Gaz [därre gäz] |
| gh | [g] | Marāgheh [märaage] |
| j | [dž] | Jahrom [džährom] |
| kh | [h(h)] | Khomeynīshahr [homeinišähr] |
| khvo | [ho] | Khvor [hor] |
| q | [g] | Qom [gom] |
| sh | [š] | Shīrāz [širaaz] |
| w | [u] | Dowzdāb [douzdaab] |
| y | [j] ~ [i] | Yazd [jäzd], Neyrīz [neiriiz] |
| zh | [ž] | (esineb laensõnades) |
| ’ | (kõrisulg) | Qa’emābād [kä’emabaad] |
| ‘ | (kõrisulg) | Sheykh Sho‘eyb [šeihh šo’eib] |
Märkus. Täpsemas häälduses märgivad gh ja q helilist g-ahtushäälikut, mis kuuldeliselt meenutab prantsuse r-i.
Isikunimed
Pärsia isikunimemall on eesnimi (-nimed) + perekonnanimi. Nt Mohammed Iraj Tehrani.
Eesnimed on kas islamipäritolu (Mohammed, Iraj, Ataollah) või traditsioonilised pärsia nimed, nt mehenimed Dariush, Koorush, Firouz, Soroush, Parviz, naisenimed Giti, Simin, Nooshin, Laleh, Mehri, Nahid.
Perekonnanime said iraanlased 1919. a seadusega, hiljem muutus see kohustuslikuks. Kõige sagedam perekonnanimi on Ahmadi. Paljud perekonnanimed on iseloomulike lõppudega:
- –i (omadussõnaliide, tuletis kohanimest, isikunimest vm-st): Tehrani, Kirmani, Tabrizi;
- –zadeh (‘(kellegi) järeltulija’): Hassanzadeh;
- –pur ~ –poor (‘(sõjaväeametniku) järeltulija’): Radpur;
- –tabar: Alvitabar;
- –nezhad ~ –nejad (‘(kellegi) soost või suguvõsast’): Kazemnezhad, Ahmadinejad.
Need järelosised on vahel kirjutatud sidekriipsuga või lausa lahku (Hassan Zadeh ~ Hassan-Zade, Alavi Tabar ~ Alavi-Tabari), ent moodustavad siiski ühe perekonnanime.
Nimed perekonnas
Naised ei pea abiellumisel oma perekonnanime vahetama, ent võivad lisada abikaasa perekonnanime oma perekonnanimele. Nt kui Giti Kiya abiellub Koorush Radpuriga, võib ta nimeks saada Giti Kiya Radpur.
Lapsed saavad tavaliselt oma isa perekonnanime.
Kohanimed
Iraani ala kohta käivad eksonüümid: Araks (jõgi, Rūd-e Aras), Aserbaidžaan (piirkond, Āz̄arbāyjān), Belutšistan (Balūchestān), Ida-Aserbaidžaan (Āz̄arbāyjān-e Sharqī), Iraan (Īrān), Iraani kiltmaa (Felāt-e Īrān), Kurdistan (Kordestān), Köpetdag (Koppeh Dāgh), Lõuna-Khorāsān (Khorāsān-e Janūbī), Lääne-Aserbaidžaan (Āz̄arbāyjān-e Gharbī), Persepolis (varemed, Fārseh), Põhja-Khorāsān (Khorāsān-e Shemālī), Talõši mäed (Kūhhā-ye Ţavālesh), Teheran (Tehrān), Tigris (jõgi, Rūd-e Dejleh), Turaan (Tūrān), Urmia (Orūmīyeh), Urmia järv (Daryācheh-ye Orūmīyeh). Eksonüüm rööpvõimalusena: Dasht-e Kavīr ehk Suur Soolakõrb.
Dari keel
Dari keeleks nimetatakse Afganistanis kõneldavat pärsia keelt, mis on üks kahest ametikeelest puštu keele kõrval. Nimetatud ka Kabuli pärsia, Afgaani pärsia või idapärsia keeleks. Selle erinevus Iraanis kõneldavast pärsia keelest on peamiselt sõnavaras, natuke ka häälduses (eeskätt täishäälikute puhul). Dari nimetus on Afganistanis käibel 1964. aastast, seda on kasutatud peamiselt poliitilistel motiividel, et eristuda Iraanist.
Vt ka
Kirjandus
- A Guide to Names and Naming Practices. – United Kingdom, March 2006 (pp. 37–38 Iranian) (vaadatud 03.11.2021).
- Peeter Päll, Maailma kohanimed. Tallinn 1999, lk 608–610.
- Persian name. – Wikipedia.org (vaadatud 03.11.2021).