Sisukord

Afganistani keeled

Afganistani rahvarühmad 2001. a (Wikimedia Commons)

Ametikeeled on dari (Kabuli pärsia, Afgaani pärsia ehk idapärsia) ja puštu keel. Dari keel on suhtluskeel Kabulis, samuti maa põhja- ja loodeosas, puštu keel maa lõuna- ja kaguosas. Kuigi puštud (kaardil kollakasrohelisega) on maa suurim rahvarühm (42% rahvastikust), on dari ehk pärsia keel jäänud peamiseks halduskeeleks, seda mõistab 78% rahvastikust, samas kui puštu keelt mõistab kokku 50% rahvastikust. Kakskeelsus on siiski üsna levinud.

Teised suurimad rahvarühmad on tadžikid (27%, kasutavad kirjakeelena dari keelt), hazarad (9%, kasutavad dari keelt), usbekid (9%), aimakid (4%), türkmeenid (3%), belutšid (2%), pašaid, nuristanlased, brahuid jt.

Kirjutus

Dari keel on pärsia keele variant, mis on mõneti konservatiivsem, eriti häälikulisel tasandil:

  • säilinud on ē ja ī, ō ja ū eristus (Iraanis on need kokku sulanud);
  • diftongid aw ja ay on säilinud (Iraanis ow ja ey);
  • säilinud on e ja i, o ja u eristus (Iraanis kokku sulanud);
  • säilinud on [w] (Iraanis [v]);
  • eristatakse häälikuid gh ja q.

Tähestikku, hääldust jm vt pärsia nimede artiklist.

Puštu keel kasutab araabia kirja, milles on mõned lisatähed. Puštu tähestik (looksulgudes ladina vasted):

ا {-,a/i/u}, ب {b}, پ {p}, ت {t}, ټ {ṯ}, ث {s̄}, ج {j}, چ {ch}, څ {ts}, ځ {dz}, ح {ḩ}, خ {kh}, د {d}, ډ {ḏ}, ذ {z̄}, ر {r}, ړ {ṟ}, ز {z}, ژ {zh}, ږ {z͟h}, س {s}, ش {sh}, ښ {s͟h}, ص {ş}, ض {ẕ}, ط {ţ}, ظ {z̧}, ع {‘}, غ {gh}, ف {f}, ق {q}, ک {k}, ګ {g}, ل {l}, م {m}, ن {n}, ڼ {ṉ}, و {w}, ه {h}, ى (ي) {y}.

Puštu nimede kirjutamiseks ladina tähtedega ei ole ühtset rahvusvahelist süsteemi. Ingliskeelsetes tekstides kasutatakse USA ja Briti süsteemi (BGN/PCGN 1968).

Eesti tekstis puštu nimede edasiandmiseks puudub keelekorraldusorgani, Emakeele Seltsi keeletoimkonna kinnitatud tähetabel. Soovi korral võib juhinduda USA-Briti 1968. a süsteemist.

Praktilised lihtsustused

Väljaspool dokumente ja teatmeteoseid on tavaks Afganistani nimedes lisamärke (diakriitikuid) mitte kasutada, seega nt HerātHerat, KandahārKandahar jne.

Hääldus

Lühidalt

Rõhk on puštu nimedes liikuv. Kriips (¯) tähe peal näitab täishääliku pikkust, sedii (¸) tähe all viitab araabia emfaatilistele häälikutele. Joon tähe all (ḏ, ṉ, ṟ, ṯ) näitab retrofleksset hääldust. Kriipsud s-i ja z-i peal või all ei mõjuta hääldust.

Pikemalt

TähedHääldusNäited
ch[tš]Chaghcharān [tšagtšaraan]
ê[ə]Darwāzahgêy [darwaazahgəi]
gh[g]Arghandāb [argandaab]
hei hääldu lõpus lühitäishääliku järelĀqchah [aaktša]
j[dž]Jalālābād [džalaalaabaad], Panj [pandž]
kh[h(h)]Badakhshān [badahšaan], Karrukh [karruhh]
q[k]Muqur [mukur]
sh[š]Shīnḏanḏ [šiindand]
s͟h[š] ~ [h]Pas͟htūnstān [paštuunstaan]
w[w] või [v]Paywār [paiwaar]
y[j] ~ [i]Fāryāb [faarjaab], Aybak [aibak]
zh[ž](esineb laensõnades)
z͟h[ž] ~ [h]
kõrisulg
heliline ahtushäälik [ʕ]Pul-i ‘Alam [pul-i alam]
Puštu nimede hääldus

Isikunimed

Afganistani isikunimemall on eesnimi (-nimed) + [perekonnanimi]. Nt dari Hamid Shah Azizi, puštu Babrak Bereshna.

Afganistanis pole traditsiooniliselt perekonnanimesid olnud, ent läänega seotud afgaanid on tavaliselt omale perekonnanime võtnud. Puštu perekonnanimed on sageli pärit hõimu või piirkonna nimest ning on lõpuga –ai või –i, nt Qalzai.

Nii dari kui ka puštu eesnimede hulgas on palju araabia laene, ent puštudel on ka oma nimesid, nt mehenimed Aymal, Babrak, Arsalakhan, Jelander, naisenimed Spogmai, Kawatara, Torpekai (suur osa puštu naisenimesid lõpeb kas a-ga või ai-ga.). Meeste eesnimed on sageli kahesõnalised, nt Ahmad Khan, Mohammad Nabi; isiku poole pöördumisel kasutatakse siis käibenimena haruldasemat neist kahest (viimase näite puhul Nabi). Naiste nimed on enamasti üheosalised, nt Homa, Zeyba, Fereyba, Laila, Nasrin.

Nimed perekonnas

Naine võtab abielludes endale mehe perekonnanime, kui see on olemas[1]. Teistel andmetel ta seda traditsiooniliselt ei tee, v.a mõnede lääneriikides elavat paaride puhul[2].

Kui perekonnanimed on kasutusel, saavad need ka lapsed[2].

Kohanimed

Afganistani ala kohta käivad eksonüümid (sulgudes dari/puštu endonüümid): Afganistan (Afghānestān / Afghānistān), Baktria tasandik (… / de Balkh aw Bakhtar), Hindukuš (Hendūkosh / Hindūkush), Kabul (jõgi, Daryā-ye Kābol / de Kābul Daryāb), Kabul (linn, Kābol / Kābul), Pamiir (Pāmīrāt / Pāmīr).

Enim kõneldud keeled Afganistanis ringkonniti (1985. a andmed; Wikimedia Commons)

Küsimuses, kas eelistada dari- või puštukeelset nime mingi koha nimetamisel, võib lähtuda eespool oleva kaardi andmeist. Provintside kaupa vaadates on seis järgmine (enamuskeelsed nimed on poolrasvases kirjas, number viimases veerus viitab kaardile pärast tabelit):

DariDari lat.PuštuPuštu lat.KeskusNr
بدخشانBadakhshānبدخشانBadakhshānFeyẕābād30
بادغيسBādghīsبادغيسBādghīsKalā-i Now4
بغلانBaghlānبغلانBaghlānPol-e Khomrī19
بلخBalkhبلخBalkhMazār-e Sharīf13
باميانBāmyānباميانBāmīānBāmyān15
دايکندىDāykondīدايکندىDāykundīNīlī10
فراهFarrāhفراهFarāhFarāh2
فاريابFāryābفاريابFāryābMeymaneh5
غزنىGhaznīغزنىGhaznīGhaznī16
غورGhowrغورGhōrChaghcharān6
هلمندHelmandهلمندHilmandLashkargāh7
هراتHerātهراتHerātHerāt1
جوزجانJowzjānجوزجانJūzjānSheberghān8
کابلKābolکابلKābulKābul22
کندهارKandahārکندهارKandahārKandahār12
کاپيساKāpīsāکاپيساKāpīsāMaḩmūd-e Rāqī29
خوستKhowstخوستKhōstKhōst26
کنرKunarکنړKunaṟAs‘adābād34
کندزKunduzکندوزKundūzKunduz18
لغمانLaghmānلغمانLaghmānMehtarlām32
لوگرLowgarلوگرLōgarPul-i ‘Alam23
ننگرهارNangarhārننگرهارNangarhārJalālābād33
نيمروزNīmrōzنيمروزNīmrowzZaranj3
نورستانNūristānPārūn31
پکتيکاPaktīkāپکتيکاPaktīkāS͟haranah25
پکتياPakteyāپکتياPaktiyāGardēz24
پنجشيرPanjshayrپنجشيرPanjshīrBāzārak28
پروانParvānپروانParwānChārīkār20
سمنگانSamangānسمنگانSamangānSamangān14
سر پل Sar-e PulSar-e Pul9
تخارTakhārتخارTakhārTāloqān27
ارزگانOrozgānارزگانUruzgānTarīn Kowṯ11
وردکVardakوردکWardakMaydān Shahr21
زابلZābolزابلZābulKalāt17
Afganistani provintsid
Afganistani provintsid (Wikimedia Commons) Numbritele vastavaid nimesid vt eelmisest tabelist

Vt ka

Kirjandus


Märkused

  • [1] A Guide to..
  • [2] Cultural Atlas..
Anna tagasisidet