(Koostamisel.)
Koha- ja isikunime täiendosa algustäht
Reegli järgi Natsi-Saksamaa, Filmi-Sipsik (või filmi Sipsik)
Tegelikus kasutuses ka natsi-Saksamaa, filmi-Sipsik
Selgitus. Liitsõna põhjana võib nimi käituda kolmel moel: 1) võtta enda ette täiendi, mis kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse sidekriipsuga (nt Ida-Euroopa, Baari-Paavo), 2) saada kokkukirjutatud täiendi, mis omandab suurtähe (nt Suurbritannia, Valgevene), 3) saada täiendi, mis säilitab oma algustähe ja ühendatakse sidekriipsu abil (natsi-Saksamaa, naabri-Mari).
Kohanimena käsitatavaid liitumeid kirjutatakse valdavalt malli S-S järgi, nt Lõuna-Eesti, Mandri-Eesti, Väike-Maarja, Suur-Tartu, Kirde-Atlant. Muudes rühmades on levinud ka mall v-S, nt ajaloole viitava täiendiga liitumid Tsaari-Venemaa ja tsaari-Venemaa, Natsi-Saksamaa ja natsi-Saksamaa, Puna-Hiina ja puna-Hiina, isikule viitav Naabri-Mari ja naabri-Mari. Suurtäheline täiend asetab liitumi nimede hulka (Tsaari-Venemaa nagu Põhja-Venemaa), väike täht on aga põhjendatav sama või samasisulise sõnaühendiga (nt naabri-Mari nagu naabri või naabermaja Mari).
Tähenduslikku vahet suurel ja väikesel algustähel ei ole, mistõttu saaks ühtsuse tagada puhtkokkuleppeliselt. 1974 tegigi vabariiklik õigekeelsuskomisjon otsuse eelistada sidekriipsu korral suurtähte (nt Lõuna-Eesti, Suure-Jaani, Vana-Kreeka; Kaval-Ants, Julk-Jüri, Sauna-Madis), lahkukirjutuse korral väiketähte (nt mineviku Eesti, balleti Toots). Vahevarianti v-S peeti võimalikuks vaid vormilistel (täiendosa sõnaliik või vormitüüp) või sisulistel põhjustel (mõtte selgus), nt Euroopa ja mitte-Euroopa riigid, nüüdis-Eesti (vrd nüüdisaegne Eesti).
Tegelikkuses on mall v-S võrdlemisi elujõuline. Seda on oma vastustes muu hulgas möönnud ka keelenõuandjad, soovitades kirjutada nt mini-Rimi, veebi-Maxima, maasika-Pavlova (kuid siiski maasika Värska), mustika-Tosca, sidruni-Madeleine, maksu-Oscar, sport-Porsche, naabri-Liisa, naabri-Miisu (kuid siiski naabri Mart), vabadiku-Mari. Suurtähelist täiendit on kindlamini soovitatud hüüdnimega sarnanevates liitumites, nt tõsielusarjade tegelased Baari-Paavo, Bussi-Pirjo, Tõehetke-Lilit (vrd ilukirjanduse tegelaskujud Julk-Jüri, Kupja-Prits, Sauna-Madis).
VÕKi otsus jätab osalt kirjutaja määrata, kas käsitada juhuslikumat laadi liitumeid nimena ja kirjutada täiendosa suure tähega või eelistada lahkukirjutust ja väiketähte. Kasutusuuring näitab, et väljaspool kinnistunud kujuga koha- ja hüüdnimesid vastab kirjutajate kavatsustele sageli hoopis vahemall v-S, mida rakendatakse nii juhuslike (nt filmi-Sipsik, maksu-Oscar) kui ka püsivamat laadi liitumite korral (nt mini-Rimi, maasika-Pavlova). Käsitades täiendi ja nime ühendit tervikuna, mida sobib kirjutada sidekriipsuga kokku, eelistavad kirjutajad seejuures sageli säilitada täiendi väiketähe.
Kuidas edasi? Tuleks kaaluda, kas malli S-S kõrval aktsepteerida ka malli v-S, ning kui aktsepteerida, siis mis ulatuses (jättes nt välja koha- ja hüüdnimed).
Asutuste lühinimetuste algustäht
Reegli järgi reformierakond, tehnikaülikool, linnateater
Tegelikus kasutuses ka Reformierakond, Tehnikaülikool, Linnateater (vrd täisnimetused Eesti Reformierakond, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Linnateater)
Selgitus. Asutustele saab viidata nii täis- kui ka lühinimetusega. Lühinimetusena võidakse tarvitada asutusenimetuses sisalduva sõnaühendi põhisõna (nt instituut Eesti Keele Instituudi asemel), liitsõna põhisõna (nt ministeerium Haridus- ja Teadusministeeriumi asemel) või asutuse tüübile viitavat liht- või liitsõna ilma kohamäärangu ehk kohanimeta (nt muuseum Pärnu Muuseumi asemel või tehnikaülikool Tallinna Tehnikaülikooli asemel).
Algustäheortograafia reeglistikus on täisnimetus käinud kokku suure algustähega, lühinimetus väikese algustähega. Selles suure ja väikese algustähe vastanduses on väiketähe ülesanne olnud osutada, et nimetust ei tarvitata täielikul kujul, vaid seda on lühendatud, sellest on mingeid osi välja jäetud (nt liit või juristide liit täisnimetuse Eesti Juristide Liit asemel).
Praktikas on väiketähe reegli järgimine mõneti ebaühtlane. On asutuse tüübile viitavaid nimetusi, mida sel juhul, kui nad jäävad teksti üksi, kirjutataksegi väiketähega, nagu ministeerium (vrd Rahandusministeerium), amet (Tehnilise Järelevalve Amet), vallavalitsus (Otepää Vallavalitsus), kuid on ka selliseid, mille puhul näeb sageli või isegi enamasti suurtähte, nt linnateater ~ Linnateater (Tallinna Linnateater), draamateater ~ Draamateater (Eesti Draamateater), tehnikaülikool ~ Tehnikaülikool (Tallinna Tehnikaülikool), keskerakond ~ Keskerakond (Eesti Keskerakond). Lühinimetused, mis on saadud täisnimetusest kohamäärangu ärajätmise teel, nt reformierakond ~ Reformierakond (vrd Eesti Reformierakond) või kaubamaja ~ Kaubamaja (vrd Tallinna ja Tartu kaubamaja, mida haldab Kaubamaja AS), ongi algustähe mõttes olnud probleemne rühm. Kas käsitada neid sama moodi nagu mis tahes tüübinimetusi või siiski erandliku rühmana?
Kui vaadata reegli ajalugu, on näha eri liiki lühinimetuste kirjutamist nii suure kui ka väikese tähega. 1930. aastail arutas algustähe küsimusi Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkond, tehtud otsuses peeti võimalikuks kirjutada ka tekstis üksi esinevat tüübinimetust suure tähega, eriti juhul, kui see on ka täisnimetuses suure tähega (nt Eesti Kirjanduse Seltsi asemel Selts). Lühinimetuste suurtähte on näha ka 1960. aastate reeglites (nt 1960. a ÕSi õigekirjalisas Viktor Kingissepa nimelise Tallinna Riikliku Akadeemilise Draamateatri asemel Riiklik Draamateater). Alates 1976. a ÕSi õigekirjalisast on nimetusi, mis on saadud täisnimetuse lühendamise teel, soovitatud kirjutada üldjuhul väiketähega (nt Tallinna draamateater või Kingissepa-nimeline draamateater või akadeemiline draamateater, vrd eespool toodud täisnimetus). Erandiks jäid nn ametlikud lühinimetused, mis võimaldasid ladusamat väljendust, võrreldes „pikkusega uhkeldavate“ täisnimetustega (nt Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühingu asemel Eesti Sõprusühing). Emakeele Seltsi keeletoimkonna 1994. a valminud soovituses algustäheortograafia ja jutumärkide kohta ei ole pikkade asutusenimetuste lühendamist ega ka asutuste ametlikke lühinimetusi enam eraldi käsitletud. On vaid tõdetud, et üksi konteksti jääv tüübinimetus, nt tarbijate ühistu, gümnaasium, selts, liit, erakond, kirjutatakse alati väiketähega.
Kuidas edasi? Kas möönda, et on olemas rühm erandlikke lühinimetusi, mida on tavaks kirjutada suure tähega? Sel juhul tekib küsimus, kas niisuguste nimetuste hulk oleks lõplik või lahtine, st kas Keskerakonna ja Draamateatri rühma võiksid kuuluda ka nt Kirjandusmuuseum, Linnamuuseum, isegi Muuseum (vrd Eesti Kirjandusmuuseum, Tallinna Linnamuuseum, Pärnu Muuseum)? 2019. a ilmunud õigekeelsuskäsiraamat pidas võimalikuks allutada seesugused lühinimetused üldreeglile, soovitades ministeeriumi, valitsuse, instituudi (vrd Rahandusministeerium, Vabariigi Valitsus, Eesti Keele Instituut) eeskujul kirjutada ka draamateater, keskerakond ja tehnikaülikool. Soovitus lähtus eeldusest, et väiketähe roll seda laadi nimetustes on eristada lühinimetust täielikust. Praktikas seda reeglit alati ei järgita.
Kirjandus
- Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Trükki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 364–383.
- Tiiu Erelt, Vabariiklikus õigekeelsuskomisjonis. – Keel ja Kirjandus 1975, nr 1, lk 44.
- Tiiu Erelt, Algustäheortograafiast ja jutumärkidest. – Kirjakeele teataja II 1993–2000. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Koostanud ja toimetanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Emakeele Selts, 2000, lk 14–19.
- Arnold Kask, Eesti Kirjanduse Seltsi Keeletoimkonna otsuseid. – Eesti Keel 1937, nr 7–8, lk 228–229.
- Maire Raadik, Suur täht ei suurenda, väike täht ei vähenda. – Õpetajate Leht 12. III 2021.
Koostanud Maire Raadik
Anna tagasisidet