Araabia keelest pärit sõnad

Araabia keel on suurima kõnelejate arvuga semi keel ja islamimaailma juhtkeel, seda kõneleb 422 miljonit inimest Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas. Araabia keele laiem levik sai alguse islamiusu ja -kultuuri levikuga. Araabia keelest on laenanud paljud maailma keeled, nt hispaania keeles on märkimisväärselt palju araabia laene. Paljud araabiakeelsed sõnad on rahvusvahelised, nt algebra, alkeemia, alkohol, kohv ja talisman. Eesti keel on araabia keelest varem laenanud peamiselt teiste keelte (nt saksa, hispaania ja prantsuse keele) vahendusel. Nende sõnade kirjakujud on olnud fikseeritud juba pikemat aega ning nõnda ka juurdunud, nt burka, dinaar, fakiir, gasell, halvaa, henna, islam, kaif, koraan, muumia jt.

Kuivõrd viimastel aastatel on Eestis tihenenud otsekontaktid ja suhtlus araabia maadega, araabia teemadest on juttu uudistes ning tekkinud on rohkem araabia keele kasutajaid ja huvilisi, on kasvanud ka vajadus anda nõu uuemate araabia sõnade kasutamise kohta eesti tekstides. Nõuanded lähtuvad Emakeele Seltsi keeletoimkonna 2009. a soovitusest, mida on ajakohastatud. Vt ka araabia nimede kirjutamise ja hääldamise juhiseid ning maade kaupa ülevaadet.

Tsitaatsõnana vormistus

Tsitaatsõnade puhul kasutatakse sama süsteemi nagu araabia nimede kirjutamiseks. Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsuse (2009) kohaselt on soovitatav aluseks võtta araabia nimede kirjutamise  soovitus, mis põhineb ÜRO kohanimekorralduskonverentsi poolt heaks kiidetud latinisatsioonil (1972). Soovi korral ja lähtudes traditsioonist, nt arabistikatekstides, võidakse kasutada ka mõnda muud üldiselt tunnustatud transliteratsiooni. Kui tegu ei ole täppistekstiga, ei pea tsitaatsõnades kasutama diakriitilisi märke.

Võõrsõnana vormistus

Võõrsõnana eesti kirjaviisis kirjutamist võib vaja minna juhul, kui sõna kasutussagedus on piisavalt suur. Võõrsõnade puhul on häälikulised vasted järgmised.

Vokaalid. Tänapäeva araabia kirjakeeles on kolm vokaali (a, i, u), mis võivad esineda kas lühikese või pikana. Eesti tekstis tuleb need säilitada. Näiteks: džihaad, fikh, huur, imaam. Vokaali pikkust on soovitatav kajastada eesti pika vokaaliga üksnes rõhulises silbis, näiteks šahaada (شھادة shahādah), hadiith (حديث ḩadīth), ulamaa (علماء ‘ulamā’). Vanemates laenudes ei ole vokaali pikkust siiski kajastatud, näiteks islam (الإسلام al-islām), vadi (الوادي al-wādī).

Konsonandid. Suurt osa araabia häälikutest (b, d, f, k, l, m, n, r, s, z, t) sobib edasi anda samade tähtedega nagu nende latinisatsioonis. Eraldi vasted on järgmistel juhtudel (tabeli kolm esimest veergu on araabia täht ja tema vasted: 2 – transliteratsioon, 3 – eesti häälikuline vaste; kolm viimast veergu sisaldavad näiteid: 5 – vormistus tsitaatsõnana, 6 – vormistus võõrsõnana; sõnanäited on üksnes illustratsiooniks, kasutaja teeb oma valiku kahe meetodi vahel ise):

Täht	2	3	Näited	5	6
ض	ḑ	d	القاضي	(al-)qāḑī	kaadi
ذ	dh	z	ذكر	dhikr	zikr
غ	gh	gh	الغازي	(al-)ghāzī	ghaazi
ه	h	h	هجرة	hijrah	hidžra
ح	ḩ	h	الحجي	(al-)ḩajī	hadži
ج	j	dž	جھاد	jihād	džihaad
خ	kh	h/hh*	خمسة مخمس	khamsah mukhammas	hamsa muhhammas
ق	q	k	قاف	qāf	kaaf
ص	ş	s/ss*	قصيدة	qaşīdah	kassiida
ش	sh	š	شھادة	shahādah	šahaada
ز	z	z	زكاة või زكوة	zakāh	zakaat***
ظ	z̧	z	حافظ	ḩāfiz̧	haafiz
ط	ţ	t	طلق	ţalq	talk
ث	th	th	حديث	ḩadīth	hadiith
و	w aw	v au	وقف صوم	waqf şawm	vakf saum
ي	y ay	j ai	ميدان	maydān	maidaan****
ء ع	’ ‘	-** -**	شيعة	shī‘ah	šiia

* topeldus vokaalide vahel ja sõna lõpus vokaali järel.

** jäävad edasi andmata, vahel pikendab ‘ eelmist vokaali.

*** sõna lõpu kohta vt lähemalt järgmisest alapeatükist.

**** tulnud araabia keelest türgi keele kaudu.

Araabia sõnakujud ja -lõpud

1. Naissoo lõppu märgitakse araabia kirjas ة-ga, mida translitereeritakse hääldumatu h-ga. Eesti keeles võõrsõnana vormistamisel sobib sõna lõppu jätta lühike a, nt mastaba (مسطبة masţabah). Erandiks on mõned traditsioonilised sõnad, näiteks šariaat (شريعة sharī‘ah), salaat (صلاة şalāh või صلوة), zakaat (زكاة zakāh või زكوة), ghazavaat (غزاة ghazāh).
2. Araabia määratud artikkel al– jääb võõrsõnana vormistamisel üldiselt ära, erandiks ajalooliselt teiste keelte kaudu laenatud sõnad (algebra, alkeemia jt).
3. Liikumisi antakse araabia keeles sageli edasi īyah-lõpuga (nt نقشبندية Naqshbandīyah), ent eesti keelde sobib neid mugandada ka üksikliiget märkiva ī-lõpu vahendusel (Naqshbandī → Nakšbandi vennaskond).

Soovitused ja tegelik kasutus

Keeletoimkonna soovitatud sõnakujud ei ole alati tegelikus keelekasutuses juurdunud. Nii näiteks soovitas keeletoimkond liikumise Ţālibān (طالبان) üksikliiget ţālib (طالب) mugandada kujule talib või taalib, ent vormi taliib pidas sobimatuks. Tegelikus kasutuses on eesti keele ühendkorpuse (2019) järgi vormi taliib ligikaudu neli korda rohkem kui vormi talib ning araabia hääldusele rohkem vastavat vormi taalib peaaegu ei esinegi. Seda arvestades on ühendsõnastikku aktsepteeritava variandina lisatud ka taliib. Arvatavasti on siin tegu vahenduskeele mõjuga (Afganistanis kõneldavas puštu keeles peaks samuti rõhk olema 2. silbil).

Mõnel muulgi juhul tekib vastuolu reeglipärase ja tegeliku kasutuse vahel, vt nt allpool araabia laenude valikus reeglipärane mudžaahid ja tegelik mudžahiid.

Valik araabia laene

Tsitaatsõnad on esitatud kursiivis, nende järel nurksulgudes hääldus (kui vaja, siis rõhu- ja vältemärkidega).

• abaya [abaaja] (عباية ‘abāyah) – maani ulatuv pikkade varrukatega naiste ülerõivas, enamasti musta vӓrvi
• akiida (عقيدة ‘aqīdah) – islami usutunnistus
• burka (برقع burqa‘) riietus, mis katab kogu naise keha, pea ja näo; tänapäeval võib tähistada ka vaid nӓokatet
• dinaar (دينار dīnār < ladina denarius ’kümneline’) – rahaühik paljudes araabia riikides
• džihaad (جهاد jihād ’püüdlus’) – võitlus oma elu seadmiseks Jumala tahte kohaselt; relvavõitlus usuvaenlaste vastu; vt ka mudžaahid
• emiir (< prantsuse émir < أمير amīr ’käskija’) – valitseja tiitel islamimaades; selle tiitli kandja
• fatva (فتوى fatwá, mitmus فتاوى fatāwá) – islamiseadustiku alusel antav juriidiline arvamus või otsus; vt ka mufti
• hidžaab, hijab [hidž`aab] (حجاب ḩijāb) – mosleminaise kogu riietus, millest osa islami õpetlaste arvamuse kohaselt võivad välja jääda vaid nӓgu ja käelabad, teiste arvamuse kohaselt vaid silmad. Läänemaailmas kasutatakse pigem mosleminaise peakatte tähenduses
• fikh (فقه‎ fiqh) – islami õigusteadus
• ghaazi (الغازي al-ghāzī) – ususõdalane, ↑ghazavaadis osaleja
• ghazavaat (غزاة ghazāh) – usuline sõjaretk; vt ka ghaazi
• hadiith (حديث ḩadīth ’veste’) – jutustused prohvet Muhammadi tegudest ja ütlustest
• hadž (حج ḩajj) – muslimite palverännak Mekasse
• hadži (الحجي al-ḩajī) – palverändur
• halal (حلال ḩalāl ’lubatav’) – ususeaduste poolt toiduks lubatud (käib eriti lihavalmistamise meetodite kohta)
• huur (حور ḩūr, mitmus sõnast حوراء ḩawrā’ ’mustavalgesilmne’) – müütiline paradiisinaine
• imaam (إمام imām ’eesolija’, mitmus أئمة a’immah) – juhtiv islamivaimulik
• islam (الإسلام al-islām ’alistumine [Jumalale]’) – ülemaailmne usund, mille keskne õpetus on, et on üksainus Jumal ja Muhammad (eesti tavas: Muhamed) on tema prohvet; vt ka muslim
• kaadi (القاضي al-qāḑī) – šariaadikohtu liige
• koraan (القرآن al-Qur’ān ’ettelugemine’) – islamiusu keskne pühakiri
• mihraab  (محراب miḩrāb) – nišš mošee palveruumi seinas, mis tӓhistab palvetamise suunda
• mošee (< saksa Moschee < itaalia moschea < hispaania mezquita < مسجد masjid) – islami pühakoda
• mudžaahid (مجاهد mujāhid, mitmus مجاهدين mujāhidīn), ka mudžahiid – ↑džihaadis osaleja
• mufti (مفتي muftī) – jurist, kellel on õigus anda ↑fatva
• muslim (مسلم muslim ’alistuja’), ka moslem – islamiusuline
• nikaab (نقاب niqāb) – kukla tagant kinnitatav näorӓtik, mis ulatub silmadest allapoole rinnani ja mida kantakse ↑hidžaabi osana
• ramadaan (رمضان ramaḑān) – muslimite paastukuu
• salaat (صلاة şalāh, mitmus صلوات şalawāt) – palvetus, palvekord (islamis)
• siira (سيرة sīrah ~ السيرة النبوية as-sīrah an-Nabawīyah) – prohvet Muhammadi elulugu
• sunna (سنة sunnah ’tava, komme’) – islamipärimus ja -tavad prohvet Muhammadi järgi
• sunni islam (أهل السنة والجماعة ahl as-sunnah wa l-jamā‘ah ’sunna rahvas ja kogukond’), ka sunniitlus, sunnism – islami peaharu
• sunniit (مسلم سني muslim sunnī), ka sunni, sunni muslim – ↑sunni islami järgija
• suura (سورة sūrah) – koraani peatükk
• šariaat (شريعة sharī‘ah) – islamiseadustik
• šiia islam (الشيعة ash-shī‘ah < شيعة علي shī‘atu ‘Alī ’Ali pooldajaskond või järgijaskond’), ka šiia, šiiitlus, šiism – islami haru, mis tunnustab Alit ja tema järglasi prohvet Muhammadi pärijatena
• šiiit (مسلم شيعي muslim shī‘ī ~ شيعي shī‘ī, mitmus شياع shīyā‘), ka šiia muslim – ↑šiia islami järgija
• zakaat (زكاة zakāh ’puhastaja’) – annetus islamikogukonnale
• tafsiir (تفسير tafsīr) – (koraani) eksegees, tõlgendus
• ulamaa (علماء ‘ulamā’, mitmus sõnast عالم ‘ālim ’õpetlane’) – islami õpetlaskond
• umma (أمة ummah ’kogukond’) – (ülemaailmne) islamikogukond

Muude tekstis esinevate näidete seletused:

• dhikr/zikr – teatud meditatsiooniviis, eriti sufistidel;
• ḩāfiz̧/haafiz – koraani päheõppinu;
• hijrah/hidžra – Muhammadi lahkumine Mekast Mediinasse 622. aastal (islami ajaaarvamise algus);
• khamsah/hamsa – teatav amulett;
• masţabah/mastaba – teatud tüüpi hauaküngas (Egiptuses);
• maydān/maidaan – väljak;
• mukhammas/muhhammas – pärsia-urdu viierealine värss;
• qāf/kaaf – q-tähe nimetus;
• qaşīdah/kassiida – teatud tüüpi araabia ood;
• şawm/saum – paast;
• shahādah/šahaada – islamivanne;
• ţalq/talk – talk (?);
• waqf/vakf – heategevuslik sihtasutus, mis tegutseb islamiseaduste alusel.

Kirjandus

• Araabia sõnad eesti tekstis. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitus (20.05.2009). (Vaadatud 19.02.2022.)
• Helis Kuivjõgi. Islami mõistete ja enamlevinud käibefraaside inglise-araabia-eesti valiksõnastik. Magistritöö. Tartu Ülikool, Tartu 2012. (Vaadatud 19.02.2022.)

Koostanud Peeter Päll ja Tiina Paet

Anna tagasisidet