Indoeuroopa keelkonda omaette haruna kuuluv armeenia keel (հայերեն hajeren) on Armeenia ametikeel. Armeenlastel on kaks kirjakeelt: idaarmeenia (kasutatakse peamiselt praeguses Armeenias) ja läänearmeenia (kõneldi varem Ida-Türgis, nüüd kasutab seda armeenlaste diasporaa).
Kirjutus
Armeenia keel kasutab oma kirja (Հայոց գրեր hajotsh grer), mis on pärit 4. saj-st pKr ja on tähtkiri. Armeenia tähestik (sulgudes vaste eesti transkiptsioonis):
Ա ա {a}, Բ բ {b}, Գ գ {g}, Դ դ {d}, Ե ե {e/je}, Զ զ {z}, Է է {e}, Ը ը {õ}, Թ թ {th}, Ժ ժ {ž}, Ի ի {i}, Լ լ {l}, Խ խ {h(h)}, Ծ ծ {ts}, Կ կ {k}, Հ հ {h}, Ձ ձ {dz}, Ղ ղ {gh}, Ճ ճ {tš}, Մ մ {m}, Յ յ {j}, Ն ն {n}, Շ շ {š}, Ո ո {o/vo}, Չ չ {tšh}, Պ պ {p}, Ջ ջ {dž}, Ռ ռ {r}, Ս ս {s}, Վ վ {v}, Տ տ {t}, Ր ր {r}, Ց ց {tsh}, Ու ու {u}, Փ փ {ph}, Ք ք {kh}, Եւ և {ev/jev}, Օ օ {o}, Ֆ ֆ {f}.
Armeenia nimede kirjutamiseks ladina tähtedega ei ole ühtset rahvusvahelist süsteemi. Armeenias on omaladina väljatöötamisel. Paljud lähtuvad ingliskeelsetes riikides kasutusel olevast süsteemist (BGN/PCGN 1981), ent ei pruugi seda teha täielikult, nt jättes ära hõngust tähistava ülakoma.
Eesti tekstis kasutatakse armeenia nimede edasiandmiseks armeenia-eesti tähetabelit (1975), selle kõrval on armeenia isikunimede fikseerimiseks Eesti dokumentides võimalik kasutada ka Armeenias kehtivaid reegleid.
Inglise transkriptsiooni (BGN/PCGN 1981) saab teisendada eesti transkriptsiooni järgmise tabeli alusel.
| Tähed | Näited |
|---|---|
| ch → tš | Acharkut → Atšarkut, Chambarak → Tšambarak |
| ch’ → tšh | Ach’aghu → Atšhaghu, Ch’arents’avan → Tšharentshavan |
| j → dž | Ajabaj → Adžabadž, Jajurr → Džadžur |
| k’ → kh | Aghberk’ → Aghberkh, K’ajaran → Khadžaran |
| kh → h(h) | Aghyokhush → Aghjohhuš, Akht’ala → Ahthala, Khnatsakh → Hnatsahh |
| p’ → ph | Ajap’nyak → Adžaphnjak, P’ambak → Phambak |
| rr → r | Antarramej → Antaramedž, Rrind → Rind |
| sh → š | Aygeshat → Ajgešat, Shaghat → Šaghat |
| t’ → th | Aynt’ap’ → Ajnthaph, T’alin → Thalin |
| ts’ → tsh | Aghts’k’ → Aghtshkh, Ts’amak’aberd → Tshamakhaberd |
| y → j (täishääliku ees või järel) | Aygavan → Ajgavan, Yanikh → Janihh, Yeghegis → Jeghegis |
| y → õ (kaashääliku ees) | Ynch’adzori → Õntšhadzori, Yndzak → Õndzak |
| zh → ž | Azhdahak lerr → Aždahak ler |
Teadus- ja teatmekirjanduses võib veel kohata ISO 9985:1996 transliteratsiooni. Selle vasteid saab eesti transkriptsiooni vasteteks teisendada järgmiselt: ç → ts, c’ → tsh, č → tšh, č̣ → tš, e (ե) → e/je, ē (է) → e, ë → õ, ġ → gh, j → dz, ǰ → dž, k’ → kh, o (օ) → ò, o (ո) → o/vo, ow → u, p’ → ph, ṙ → r, t’ → th, x → h(h), y → j.
Hääldus
Lühidalt
Rõhk on armeenia nimedes viimasel silbil, v.a üksikud erandid.
Pikemalt
Kõik olulisemad hääldusseigad kajastuvad transkriptsioonis. Häälikud g, b, d sarnanevad rohkem eesti g, b, d-le, st pole väga helilised. Nagu gruusia keeles eristatakse ka armeenia keeles hõngusega ja hõnguseta häälikuid, esimesi märgib eesti transkriptsioonis lisatud h (kh, ph, th, tsh, tšh), mille väljahääldamine lihtsustatud häälduse puhul pole tingimata vajalik. Armeenia s täishäälikute vahel on täishelitu, hääldub [ss].
Kuigi armeenia tähestikus on täht ը (õ), kasutatakse seda harva. Samas on keeles palju kaashäälikuühendeid, mille vahele see häälduses ilmub, nt Մկրտիչ Mkrtitšh hääldub [mõkõrt·itšh], Փխրիկյան Phhrikjan [phõhrikj·an].
Isikunimed
Armeenia nüüdne isikunimemall on eesnimi + perekonnanimi. Nt Tigran Avetisjan. Varem on olnud ka kolmeosalisi isikunimesid, mille üks osis on isanimi, nt Sargis Ankelakothetshi ordi Zavikin (Sargis Ankelakothi linnast, Zaviki poeg).
Eesnimedest sagedaimad on meestel Davith, Narek, Gor, Hajk, Alekhsan, Arman, Samvel, Tigran ja Aram, naistel Nare, Milena, Mane, Ani, Anna, Anahit ja Mariam (2012. a sündide andmed).[1]
Perekonnanimed on kõige sagedamini jan-lõpuga (läänearmeenia –ean), mis väljendab kuuluvust, nt Petrosjan ’Petrose omad’. Tegemist on ühtlasi mitmuse omastava käände lõpuga. Enamik neid nimesid pärineb isanimedest. Lõpp –lian, nt Sivaslian, Vanlian, viitab päritolukohale (Sivas, Van). Teised sagedamad nimelõpud on
- –ntsh, nt Bakuntsh, Adontsh;
- –uni, nt Bagratuni, Aršakuni;
- –tshi (viitab kohale, kust ollakse pärit), nt Horenatshi, Širakatshi, Thiflisetshi (‘Thiflisist, st Thbilisist’).
Eesosis ter (tuleneb sõnast, millega kõnetatakse preestrit), on Armeeniale iseloomulik. Kui nimele eelneb see osis, nt Ter-Hovhannesjan, viitab see tavaliselt isapoolses suguvõsas olnud preestrile.
Armeenia maapiirkondades on kohati veel alles tava moodustada lapse perekonnanimi isapoolse vanaisa eesnimest.[2]
Kohanimed
Armeenia ala kohta käivad eksonüümid: Araks (jõgi, Arakhs), Armeenia (Hajastan), Karabahhi mägismaa (Gharabaghi bardzravandak), Sevani ahelik (Sevani lernašghtha), Zangezuri ahelik (Zangezur lernašghtha).
Vt ka
Kirjandus
- Armenian alphabet, language and pronunciation. – Omniglot.com (vaadatud 21.09.2021).
- Armenian name. – Wikipedia.org (vaadatud 21.09.2021).
- Tiiu Erelt, Olev Jõgi, Ain Kaalep, Artur Laast, Harald Rajamets, Henn Saari, Ly Seppel, Haljand Udam, Uno Ussisoo, Nimekirjutusraamat. Tallinn: Valgus 1993, lk 292–294.
- Peeter Päll, Maailma kohanimed. Tallinn 1999, lk 578–579.
- Jos J. S. Weitenberg, Das armenische Personennamensystem. – Europäische Personennamensysteme. Ein Handbuch von Abasisch bis Zentralladinisch. Herausgegeben von Andrea Brendler und Silvio Brendler. Hamburg: Baar 2007, S. 57–66.
- А. Е. Тер-Саркисянц, Армяне. – Системы личных имен у народов мира. Москва: Главная редакция восточной литературы издательства “Наука”, 1989, с. 59–61.
Märkused
- [1] Armenian name…
- [2] Тер-Саркисянц.