Altai keelkonna turgi keelte oguusi keelerühma kuuluv aserbaidžaani keel (azərbaycan dili) on Aserbaidžaani ametikeel, tal on ka kaasametliku keele staatus Venemaa Dagestani Vabariigis. Aserbaidžaani keelel on kaks kirjakeelt: Şirvani aserbaidžaani ehk põhjaaserbaidžaani (praeguses Aserbaidžaanis ja Dagestanis) ning Tabrīzi aserbaidžaani ehk lõunaaserbaidžaani (praeguses Iraani Ida- ja Lääne-Aserbaidžaani provintsis, samuti Iraagis). Siinsed juhised käivad esimese kohta.
Kirjutus
Aserbaidžaani keel kasutab 1991. aastast ladina kirja, milles on lisamärkidega tähti. Aserbaidžaani tähestik:
A a, B b, C c, Ç ç, D d, E e, Ə ə, F f, G g, Ğ ğ, H h, X x, I ı, İ i, J j, K k, Q q, L l, M m, N n, O o, Ö ö, P p, R r, S s, Ş ş, T t, U u, Ü ü, V v, Y y, Z z.
Tähestik kattub suuresti türgi tähestikuga, kuid seal on ka tähti, mida türgi keeles ei kasutata: Ə (= türgi E), Q (= türgi K), X (= türgi H). Nagu türgi keeles moodustavad eraldi tähepaari täpita I ı ja täpiga İ i. Ladina kiri kehtib 1991. aastast, 1992 asendati üks täht (Ä → Ə) ja muudeti tähestikjärjestust. Enne seda kasutati kürillilist kirja ehk kirillitsat (1939–1991) ja veel varem ladina kirja (1929–1939) ja araabia kirja (7. saj – 1929), ent kirjaviisi on reformitud ka ühe kirja piires, nt 1958 parandati kürillilist versiooni; araabia kirja puhul saab rääkida kolmest eri kirjaviisist jne. Aserbaidžaani kürillilise ja ladina kirja vastavusi vt tabelist.
Lõunaaserbaidžaani keelt Iraanis pannakse kirja araabia kirjas. Venemaa Dagestanis kehtib aserbaidžaani keele puhul endiselt kürilliline kiri.
Eesti tekstis kirjutatakse aserbaidžaani nimesid nende ladinakirjalisel muutmata kujul koos kõigi lisamärkidega. Erandi võib teha kahe tähe puhul (vt allpool). Ə-tähe võib järjestamisel kokku panna Ä-tähega.
Praktilised lihtsustused
Väljaspool dokumente ja teatmeteoseid on võimalik asendada: 1) suurtäht İ ladina punktita suurtähega I; 2) Ə ə tähega Ä ä. Nt İsaqlı → Isaqlı, İstisu → Istisu, Əbilcə → Äbilcä, Əfəndilər → Äfändilär.
Aserbaidžaani allikad esitavad oma kohanimesid teistes keeltes sageli lihtsustatud või teisendatud kujul, seejuures ebajärjekindlalt. Nt ingliskeelsetes tekstides ei kasutata lisamärke ning esineb järgmisi asendusi (poolrasvaselt aserbaidžaani ladina täht): c = j, ç = ch, ə = a ~ e, ğ = gh ~ g, ı = y ~ i, j = zh, ö = o, ş = sh, ü = u, x = kh. Selles kirjutusviisis, mida enamasti järgib ka ingliskeelne Wikipedia, ei eristu ä (ə) ega a, ö ega o, ü ega u. Eesti tekstis pole seda põhjust kasutada.
Hääldus
Lühidalt
Rõhk on sõna viimasel silbil, kusjuures silpide loendamisel ei arvata kaasa vene päritolu perekonnanimeliidet –ov(a), –ev(a).
Pikemalt
| Tähed | Hääldus | Näited |
|---|---|---|
| c | [dž] | Cəbrayıl [džäbraj·õl], Ağcakənd [agdžakj·änd] |
| ç | [tš] | Çaylı [tšail·õ], Qaraçanlı [garatšanl·õ] |
| ə | [ä] | Əfəndilər [äfändil·är], Həsənqaya [hässängaj·a] |
| g | [gj] ~ [dj] | Gəncə [gjändž·ä], Göytəpə [gjöitäp·ä], Digah [digj·ah] |
| ğ | [g] | Ağaməmmədli [agamämmädl·i] |
| ı (I) | [õ] | İşıqlı [išõgl·õ] |
| i (İ) | [i] | İstisu [istiss·u] |
| j | [ž] | Dəjəl [däž·äl], Vejnəli [vežnäl·i] |
| k | [kj] ~ [tj], v.a laensõnades | Kaha [kjah·a], Kəlbəcər [kjälbädž·är], Lənkəran [länkjär·an] |
| q | [g] | Qəbələ [gäbäl·ä], Qalıncaq [galõndž·ag] |
| s | [ss] täishäälikute vahel | Masallı [massall·õ], Yasab [jass·ab] |
| ş | [š] | Şabanlı [šabanl·õ], Şəhər [šäh·är], Kürdmaşı [kjürdmaš·õ] |
| x | [h(h)] | Xəlvəli [hälväl·i], Şamaxı [šamahh·õ], Kəndxurd [kjändh·urd] |
| y | [j] ~ [i] | Yardımlı [jardõml·õ], Qayalı [gajal·õ], Poylu [poil·u] |
Isikunimed
Aserbaidžaani isikunimemall on eesnimi + [isanimi] + perekonnanimi. Nt Cəfər Qafar oğlu Cabbarlı (Qafar oğlu ‘Qafari poeg’); Tamilla Məmməd qızı Hüseynova (Məmməd qızı ‘Məmmədi tütar’). Isanime kasutatakse vaid väga ametlikes dokumentides, igapäevakäibes on ees- ja perekonnanimi, nt Hamlet Xanızadə, Hökümə İbrahimli.
Eesnimede hulgas on nii turgi, germaani, slaavi, pärsia, araabia kui ka Kaukaasia päritoluga nimesid, sagedamad on Yusif, Əli, Hüseyn, naistel Zəhrə, Nuray, Fatima. Lastele on lubatud panna vaid üks eesnimi, mis võib aga olla liitnimi (Məmmədhəsən jts).
Perekonnanimed hakkasid kujunema 20. sajandi alguses, enne seda olid sugukonnanimed. Eriti 1920. aastatel levisid perekonnanimede lõppudena –ov(a) ja –ev(a), mis kajastasid ka nimekandja sugu. Mõnevõrra olid kasutusel ka muud nimelõpud –zadə (pärsia laen), nt Paşazadə, Əlizadə; –li/-lı/-lü (‘(millegi) juures’), nt Xanlı, Həsənli, Köprülü; –oğlu (‘poeg, laps’), nt Azəroğlu, Zəmədoğlu; –qızı (‘tütar’), nt Beşirqızı, Yusifqızı. Aserbaidžaani iseseisvudes hakati omakeelseid nimelõppe uuesti soodustama ja paljud on nime kohendanud, nt Garibov → Garibli, Məmmədov → Məmmədli.
Turgi rahvaste varasem nimemall on olnud eesnimi + isanimi. Vastu tulles sellele tavale lubati Nõukogude ajal moodustada perekonnanime oma isanime alusel, liites sellele ov– või ev-lõpu. Nt kui vendade nimed on Əli, Həsən ja Hüseyn, kellel on ühine isa, siis nende laste perekonnanimed on vastavalt Əliyev, Həsənov ja Hüseynov. Praegune Aserbaidžaani seadus lubab perekonnanime üldse ära jätta ja piirduda isanimega.
Nimed perekonnas
Lapsed saavad registreerimisel oma vanemate perekonnanime.
Kohanimed
Aserbaidžaani ala kohta käivad eksonüümid: Araks (jõgi, Araz), Aserbaidžaan (Azərbaycan), Bakuu (Bakı), Karabahhi ahelik (Qarabağ silsiləsi), Karabahhi mägismaa (Qarabağ yaylası), Karabahhi stepp (Qarabağ düzü), Kura (jõgi, Kür), Kura-Araksi madalik (Kür-Araz ovalığı), Mägi-Karabahh (Dağlıq Qarabağ, armeenia Lernajin Gharabagh), Sevani ahelik (Şahdağ silsiləsi), Zangezuri ahelik (Zəngəzur silsiləsi), Talõši mäed (Talış dağları), Ülem-Karabahhi kanal (Yuxarı Qarabağ kanalı). Eksonüüm variandina: Naxçıvan ehk Nahhitševan (linn, Nahhitševani Vabariigi pealinn).
Mägi-Karabahh
Mägi-Karabahh on endine peamiselt armeenlastega asustatud autonoomne oblast, mis 1991 lõi Aserbaidžaanist lahku, võttis endale nimeks Artshahh ja hõlmas kuni 2020. a novembrini ka laiu alasid muust Aserbaidžaanist. Rahvusvaheliselt tunnustatakse Mägi-Karabahhi Aserbaidžaani osana, mistõttu eelistatakse ametlikus tekstis ka aserbaidžaanikeelseid kohanimesid. EKI kohanimeandmebaasis (KNAB) on selle ala põhinimed aserbaidžaanikeelsed, ent neil aladel endise autonoomse oblasti piires, mis on armeenlaste kontrolli all, on armeenia nimed antud rööpnimedena, nt Xankəndi/Stephanakert, Ağdərə/Martakert. Aserbaidžaan ei tunnusta Mägi-Karabahhi omaette haldusüksusena ja on selle territooriumi ametlikult mitme naaberrajooni vahel ära jaganud.
Vt ka
Kirjandus
- Azerbaijani name. – Wikipedia.org (vaadatud 24.09.2021).
- Azerbaijani language, alphabets and pronunciation. – Omniglot.com (vaadatud 23.09.2021).
- Tiiu Erelt, Olev Jõgi, Ain Kaalep, Artur Laast, Harald Rajamets, Henn Saari, Ly Seppel, Haljand Udam, Uno Ussisoo, Nimekirjutusraamat. Tallinn: Valgus 1993, lk 294–295.
- Jala Garibova, Das aserbaidschanische Personennamensystem. – Europäische Personennamensysteme. Ein Handbuch von Abasisch bis Zentralladinisch. Herausgegeben von Andrea Brendler und Silvio Brendler. Hamburg: Baar 2007, S. 67–78.
- Peeter Päll, Maailma kohanimed. Tallinn 1999, lk 580.
- Л. Г. Гулиева, Азербайджанцы. – Системы личных имен у народов мира. Москва: Главная редакция восточной литературы издательства “Наука”, 1989, с. 16–19.