Lühidalt
Lisand on liik täiendeid: nimisõna, mis tähistab sedasama mida tema põhi, näidates põhja liiki. Põhi on kõige sagedamini pärisnimi. Lisand võib paikneda põhja ees (eeslisand, nt meie sõber Mart) või järel (järellisand, nt Mart, meie sõber). Kas eeslisand ühildub ehk käändub lauses koos nimega või käändub emb-kumb, oleneb eelkõige nime liigist.
Pikemalt
Lauseõpetuses on ees- või järellisandina käsitatud sellise fraasi muutumatut osa ja lisandi põhjana käänatavat osa, seega saab nimele eelnev liigisõna olla nii lisand kui ka põhi. Lihtsuse huvides on selles teatmiku peatükis edaspidi kasutatud nimetusi liigisõna ning nimi, pealkiri, nimetus vm.
Kumba käänata, kui liigisõna on nime vm ees, oleneb kõigepealt objekti liigist, mõnel juhul (vt punkt 2) ka lause sõnastusest või liigisõna tunnustest.
1. Liigisõna käändub, nimi ei käändu
Liigisõna käändub ja nimi jääb muutumatuks järgmistel juhtudel:
tootenimed, nt pudel veini Põltsamaa Kuldne, põrkas kokku sõiduautoga Opel;
perioodikaväljaannete nimed, nt ilmus ajalehes Postimees, ajakirja Kodu ja Aed lugejad;
üritusenimed, nt mängiti festivalil Baltoscandal, saabus suurõppusele Kevadtorm;
sordinimed, nt talus kasvatatakse kartulit „Ants“ ja õuna , „Kuldrenett“segu viinamarjadest „Cabernet Sauvignon“ ja „Cabernet Franc“;
autasunimed, nt jagati filmiauhindu Oscar, pälvis moeauhinna Hõbenõel;
sõidukinimed, nt parvlaeva Leiger sõidugraafik, ümbermaailmareis jahtlaevaga Lennuk.
Sama põhimõte kehtib pealkirjade (vaatasime filmi „Tõde ja õigus“, määruse „Mittetulundusliku lennutegevuse registreerimise kord“ eelnõu) ja tsitaatide puhul (räägiti sõnast taristu, värav sildiga „Kuri koer“).
Kui liigisõna ei ole, käänatakse nime või pealkirja, nt Kodu ja Aia lugejad, põrkas kokku Opeliga, vaatasime „Tõde ja õigust“. Käändumatute pealkirjade puhul (öeldist sisaldavad laused, samuti sõnad või fraasid muudes käänetes peale nimetava) võimaldab liigisõna tavapärast lauseehitust: osales laulupeol „Püha on maa“, vaatasin filmi „Jan Uuspõld läheb Tartusse“, romaani „Perekonnata“ ekraniseeringanalüüsiti teost.„Tuletorni juurde“
Selles rühmas saab lisaks kasutada omastavas käändes nime käänduva liigisõna ees: mängiti Baltoscandali festivalil, vaatasin „Tõe ja õiguse“ filmi, "Kuldreneti" õuntest tehtud vein, pälvis Hõbenõela moeauhinna.
2. Nimi käändub, liigisõna võib käänduda või mitte
Kui liigisõnale järgneb isiku, looma või muu olendi nimi, siis nimi käändub alati.
Nt küsi projektijuht Annelilt, tervitame direktor Seppa, käisin kinos toreda klassivenna Maiduga, avaldan tänu juhendajatele Mari Metsale ja Jüri Järvele, Mari Mets abikaasa Jüriga, jalutasin koer Tondiga.
Samamoodi käituvad nimetused, millele eelneb täpsustav liigisõna, nt õnnehormoon serotoniini teke, tervitame härra direktorit, Eesti rahvuslillele rukkilillele pühendatud kujundus, ütles seda oma sõbrale taanlasele.
Liigisõna ühildub järgneva nime või nimetusega järgmistel juhtudel:
1) sõna on mitmuses, nt vendade Johansonide laul, avaldan tänu juhendajatele Mari Metsale ja Jüri Järvele, peaministrite Tarandi ja Laari nõunik;
2) sõnal on täiend(id), nt käisin kinos oma toreda klassivenna Maiduga – vrd käisin kinos klassivend Maiduga, Eesti rahvuslillele rukkilillele pühendatud kujundus – vrd rahvuslill rukkilillele pühendatud kujundus. Nimele vahetult eelnev tiitel või kõnetlussõna ei käändu, kui täiend käib kogu fraasi kohta: peategelane laseb end võrgutada võluval proua Robinsonil;
3) sõna on ne-, line-, lane– või ke(ne)-liiteline, nt kutsealuse Tamme teenistuskoht, kaotas mängu sakslasele Beckile, austan emakest loodust;
Märkus. Ühilduma kalduvad ka ja-liitega sõnad, nt näitleja ~ näitlejale Andrus Vaarikule sobiv roll, ne-liite eeskujul muud ne-lõpulised sõnad, nt sulane ~ sulasele Tiidule oli võim pähe hakanud, ning lane-liite eeskujul lanna-liitega sõnad, nt maailmarekord kuulub sakslanna ~ sakslannale Marita Kochile.
4) sõna on sisuliselt tähtis ja seda soovitakse esile tõsta, nt küsi projektijuht ~ projektijuhilt Annelilt (esimesel juhul on tähtis tervikfraas või nimi, teisel juhul ametinimetus), mälestame sõber ~ sõpra Juhanit, kuula rändaja ~ rändajat Hendrik Relvet, see võis anda inspiratsiooni imetoit ~ imetoidu manna kirjeldamiseks.
Nimele võib eelneda mitu liigisõna. Rinnastatud sõnad ühilduvad nimega, nt ajakirjanikule, kirjanikule ja harrastuskunstnikule Enda Naabrile pühendatud pink. Nimele vahetult eelnev tiitel või kõnetlussõna ei käändu: õppeprorektori kohta pakuti dekaanile professor Volli Kalmule, proua Ramotswe laenas oma sõbranna õde Gogwe käest meditsiiniõe kitli.
3. Käänduvad mõlemad
Kui liigisõna eelneb kohanimele, käänduvad mõlemad, nt tagasiteel kodulinna Tallinna, pani äri käima sünnimaal Eestis, konverents kuurortlinnas Haapsalus, naaberriigis Soomes töötamine, hakkas bändi tegema oma kodukülas Treimanis, kohtuti Läti pealinnas Riias.
4. Käändub üks kahest
See põhimõte kehtib järgmistel juhtudel:
tähed, täheühendid, numbrid, nt punktist A punkti B ~ punkt A-st punkt B-sse, §-s 10 ~ § 10-s;
organisatsiooninimed (ettevõtete, kollektiivide jts nimed), nt kuulame ansamblit Puuluup ~ ansambel Puuluupi; ASi Tallink Grupp ~ AS Tallink Grupi juhatus, töötas teatris Vanemuine ~ teater Vanemuises, istuti kohvikus Werner ~ kohvik Werneris.
Liigisõna käänamine on ametlikus tekstis hea võimalus näidata nime algkuju. Kasutuses on seda eelistatud mh keerukama algkujuga nimede puhul, nt restoranis Kolm Sibulat, kohvikus Suudlevad Tudengid (vrd liigisõnata Kolmes Sibulas, Suudlevates Tudengites).
Nimi jääb muutumatuks ja liigisõna käändub juhul, kui sellel on täiend(id) (Tallinna lasteaias Kaseke, spordi ja vaba aja seltsist Viplala) või kui liigisõnu on mitu (kinnistu kaasomanikule aktsiaseltsile Lasref).
Ka selles rühmas saab kasutada omastavas käändes nime käänduva liigisõna ees: Tallink Grupi ASi juhatus, töötas Vanemuise teatris, laps pandi Tallinna Kasekese lasteaeda.
Ettevõtte kodulehel, äriregistris vm võib ettevõttenimi esineda kujul, kus liigisõna või selle lühend paikneb nimetavas käändes nime järel (Holder Puit OÜ, Kunda Sadam AS). Üldkeelses tekstis ei ole kohustust seda malli säilitada ja võib kasutada käibekuju (OÜ Holder Puit ~ Holder Puidu OÜ).
5. Seestütlevas käändes liigisõna
Seestütlevas käändes lisand eelneb harilikult isikut väljendavale sõnale ning iseloomustab ametit, rahvust vms tunnust: arstist naaber, üliõpilasest sõber. Selline lisand ühildub põhjaga arvus (ainsuses või mitmuses): arstist naabril – arstidest naabritel, üliõpilasest sõpra – üliõpilastest sõpru. Kui ainsuses põhi väljendab sisulist mitmust, on liigisõna mitmuses: pensionäridest abielupaar, inglastest meeskond.
Kirjandus
Eesti keele süntaks. Eesti keele varamu III. Toimetanud Mati Erelt, Helle Metslang. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2017.
Mati Erelt, Lause õigekeelsus. Juhatused ja harjutused. Neljas, täiendatud trükk. Tallinn: Emakeele Selts, 2019, lk 98–101.
Sirje Mäearu, Kuidas ühildada lisandit. – Keelenõuanne soovitab 6. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Tallinn: EKSA, 2020, lk 98–105.
Sirje Mäearu, Ühildumisjuttu. – Õiguskeel 2010, nr 2.
Sirje Mäearu, Ühildumisjuttu (2). – Õiguskeel 2010, nr 3.
Anna tagasisidet